väikse vaevaga, ta ei vaimustu õppimisest ega tunne selle üle heameelt (Biggs & Tang, 2008; Ramsden jt, 1989 Rohtjär 2011 kaudu). Selles, milliseks kujuneb aga üliõpilase õpihoiak, mängivad teiste tegurite, nagu kodune taust, õpikeskkond põhi- ja keskkoolis ja elustiil, seas rolli ka õppejõud. Pindmist õpihoiakut soodustab see, kui õppejõud ei seosta enda õpetatud materjali ning ei nõua seda ka üliõpilastelt, kui hinnatakse üksikfaktide alusel, kasutatakse lühi- ja valikvastuseid (Biggs & Tang 2008, Rohtjärv 2011 kaudu). Seega õpivad üliõpilased testideks vaid fakte ning ei oska erinevate ainete vahel seoseid luua, mistõttu ei ole õppimine tulemuslik (Rohtjärv 2011). Samas, kuna tänapäevani on enamiku Eesti koolide õppekavad ainekesksed, mille puhul õppimine toimub faktide ja ideede meelde jätmisena, on kõik õppeained selgelt piiritletud ning õppeainete integratsiooni peetakse enamasti väheoluliseks (Johnson jt 1990, Tenno
12. Kas on täheldada või karta eksperimentaatori kallutatust ? Kui lähtuda sellest, et eksperimendi läbiviijad olid juba oma varasemate uurimistööde põhjal eeldanud ja püstitanud teatavaid hüpoteese, siis võiks seda kaudselt ka kallutatuseks nimetada, pealegi oli küsimustele vastuste andmise variandid koostatud ka uurijate kohaselt, mis on ka alati selliste nn.valikvastuste häda. Ise arvan, et suhtumist seksuaalsesse läbikäimisse abivahendeid kasutamata saaks uurida ka ilma valikvastuseid pakkumata. Küll on vaieldamata ka oma kogemused kinnitamas eeldusi, millele uurijad püstitatud hüpoteesi näol üritasid kinnitust saada ja sepärast see ka uurimuse lõpptulemusele mõju ei avaldaks. 13. Katseplaani valik? Läbiviidud katsetes oli kasutusel randomiseeritud katseplaan. Tehti eelvalik ja nii tagati ka juhuslikkus kahte gruppi jagamisel. Ise arvan, et huvitavama tulemuse oleks saanud tasakaalustatud gruppidega katseplaani puhul, kus oleks vastavavanuseliste
(Kuidas aidata depressioonis last, Martha Underwood Barnard, kirjastusERSEN 2005, lk138-139) 10 2. Uurimus 2.1. Valim ja metoodika Käesolevas uurimistöös kasutati valimina Järva-Jaani Gümnaasiumi VI X klassi õpilasi. Küsitlusest (Lisa1) võttis osa 39 Poissi ja 32 Tüdrukut. Neile esitati kirjalik ankeetküsitlus stressi põhjustava loetelu kohta, millele oodati valikvastuseid. Küsimustik koolistressi kohta viidi läbi 25-27 veebruar 2009. Küsitluste töötlemisel analüüsiti sarnaste vastuste arvu ning toodi see välja protsendiliselt kõigi vastanute üldarvust. 2.2. Tulemused VI klassi klassi küsitluse tulemuste põhjal selgus, et stressi tekitavad ja süvendavad 86.6% õpilastel füüsiliselt ja emotsionaalselt kurnatuna olek. 86.6% magab vähem kui 7/8 tundi ja sööb rohkem või vähem tavapärasest ning joob rohkem kohvi või teed
vastad ei, siis jäta järgmised 5 küsimust vahele. 8. Lahtised küsimused. Tugevused: vastaja saab vastata oma sõnadega; vastaja ilmutab oma teadmisi antud teemal; selguvad vastaja tähtsamad mõtted; välditakse küsitavusi, mida tekitab vastamise vorm; Võimaldab hinnata motivatsiooni ja vastaja taustaoletusi; on vältimatu etapp valikvastuste väljatöötamisel; aitavad tõlgendada vastuolulisi valikvastuseid. Miinused.Vastaja võib vastata hoopis midagi muud ja minna oma küsimusest kõrvale; Vastused ei pruugi olla enam võrreldavad. Tekib rohkem kirju andmestik; Vastajal pole midagi, mis aitaks tal asju meenutada (valikvastustega on); Vastuseid on raskem arvutiga töödelda ja analüüsida; 9. Miks on vaja teha kordusteste ja mis selle vahel olev aeg näitab vms. Instrumendi reliaablus ja valiidsus tagatakse kordus küsimustiku läbiviimisega
Dokumenteeri supervisioon see on oluline kutse taotlemisel. Ei tasu küsida, mingi juhtumi kohta, et ,,Mis ma teed nüüd?", see näitab, et ei ole eelnevalt läbi mõelnud oma vajadust. Supervisioon toimub nii nagu hea nõustamine. Superviisor töötab samamoodi nagu terapeut, nõustaja. Esitab küsimusi, mille kaudu ise analüüsin oma küsimused, teemad läbi ja jõuan järeldusteni. Mõnel juhul annab informatsiooni, jagada teadmisi jne. Eksamil: valikvastuseid, avatud küsimusi ja juhtumi analüüse. 21
3. Millised reklaamid on lemmikud? 4. Mida kasulikku Te leiate reklaamidest? 5. Millised reklaamid on mõtetud? 6. Eesti lemmikreklaam - miks? 7. Lääne lemmikreklaam miks? 8. Millal võiks näidata reklaame rohkem ja millal vähem? 9. Kelle jaoks on Teie meelest reklaamid mõeldud? 10. Kas teile tundub, et on diskrimineerivaid reklaame? 11. Kui jah siis millised? 12. Kuidas suhtute Call-Girl reklaamidesse. Küsimustele oli võimalik anda valikvastuseid ning tulemused on näha eespool olevates tabelites. 44
Uurisin Eesti inimeste arusaamu ning üldistasin neid, samas toon välja vastanute arvates olevad kriminaalmaailma põhiprobleemid ning ka lühi ülevaate küsitletute kuriteo ennetuse planeerimise võimalustest. Küsitletud olid vanuses -18 kuni 50+ eluaastat. Küsitlus (vt lisa2) viidi läbi interneti põhiselt Google Docs´i kaudu. Küsitlust võib näha leheküljelt https://docs.google.com/forms/d/1FXZmeavan728HuzSd6gf_E9aCNJDjR4- Y19RRJXKO3E/viewform . Vastanutel oli võimalus valida valikvastuseid kui ka kirjutada pikemalt oma arvamustest. Küsimusi oli kokku 17, viimane neist andis võimaluse ükskõik mida lisada. Kõik vastuste tulemused on parema ülevaate andmiseks esitatud graafikute ja tabelitena. Kokku oli vastanuid 177, kellest mehed moodustasid 51% ning naised 49%. Joonis 1 Vanuseline koosseis 49 Tabel 1 Küsitletud vanuse ning soo järgi
annaabi.ee 
