vahendite õiglane jaotus. Kõkkuvõtteks võib öelda, et bioeetika mõistet ei peaks kindlasti käsitama meditsiinieetika sünonüümina, vaid pigem laiema erialadevahelise valdkonnana, millega üritatakse kirjeldada elu kui bioloogilise nähtusega seotud väärtusprobleeme ning sobitada neid moodsa inimesekäsitluse ja ühiskondlike oludega. Kõigele elusale ei paista olevat võimalik kohaldada samu eetikapõhimõtteid, paratamatu on inimese valikulisus teiste elusolendite suhtes. Kahtluseta on tänapäeva bioeetika suur ülesanne säärasaid valikuid hoolikalt ja vastutustundlikult kaalutleda, õigustada ja leida sobivaid viise nende elluviimiseks. Nii igal inimesel kui ka inimkonnal on, mille üle järele mõelda.
KOMMUNIKATSIOONITÕKKED JA NENDE PARANDAMINE 1.2 Kommunikatsioonitõkked Pädevuse erinevused -on inimeste juures tingitud erinevusest varasemas elukogemuses ja teadmistes. Need erinevused viivad selleni, et teadet kodeeritakse ja dekodeeritakse erinevalt ja kommunikatsioon nurjub. Erineva kompetentsusega inimestel on raske suhelda. Näited: elukogenud vanemad ja teismelised lapsed; müügiosakonna juhataja ja noored müügiagendid; eriarvamused müügi ja tootmise juhtidel. Taju valikulisus tuleneb asjaolust, et inimene blokeerib infot, mis ei vasta sellele, mida ta usub. Inimene kaldub informatsiooni mõistma nii, et see vastaks tema arvamustele või soovidele. Meie eelarvamustega vastuolus olev info jääb kasutamata või moonutatakse. Taju valikulisus väljendub stereotüüpides. Me omistame mingisse gruppi kuuluvale inimesele teatud omadused, mis on omased grupile, kuid ei pruugi olla omased inimesele. Näide: Blondiin, järelikult naiivne. Naine, järelikult emotsionaalne
võivad vahetada mullalahusega. Mineraalainete liikumine mullast juurtesse ja juurtest maapealsetesse organitesse toimub koos veevooluga apoplastis, metabolismi lülitumiseks peavad nad sisenema protoplasmasse. Mittepolaarsed molekulid (näit. O2, CO2, NH3) läbivad rakumembraane peamiselt lihtsa difusiooni teel. Laengu ja hüdratatsioonikihiga kaetud molekulid transporditakse transpordiproteiinidega: kandeproteiinid või kanaliproteiinid. Kandeproteiinide oluliseks omaduseks on nende valikulisus kindlate ühendite suhtes. Kanaliproteiinid moodustavad läbi membraani ulatuva kanali, mis avanevad membraani potentsiaali sobiva muutuse toimel. Osa kanaleid avaneb valikuliselt teatud ioonide toimel. Kanaliproteiinid on efektiivsed suurte ainekoguste kiireks transpordiks läbi membraanide. Nii lihtne kui soodustatud difusioon kande- ja kanaliproteiinide osavõtul on passiivne protsess, mis ei tarbi metaboolset energiat ja kulgeb vastavalt konts.gradiendile.
4. Millised on kaartidele ja eriti temaatilistele kaartidele esitatavad nõudmised. Kaart on maapinna või muu taevakeha üldistatud ja leppemärkidega seletatud matemaatiliselt määratletud vähendatud kujutis. Oluline on rõhutada üldistatuse ja 1eppemärkidega seletatuse nõuet. See tähendab, et igasuguse valikuta, üks-ühele tehtud reaalsuse koopia ei ole veel täisväärtuslik kaart. Kaardile esitatavad nõuded: ajalis-ruumilisus, abstraktsus, sisu vastavus tegelikkusele, valikulisus, sünteetilisus, ühemõttelisus, katkematus, piltlikkus, ülevaatlikkus, täielikkus. Tematiiline kaart (TK) - kaart, mis käsitleb rõhutatult temaatilist valdkonda (ka teemakaart) Kuna TK on nagu teatavat liiki arvjoonis, siis kehtivad sellel ka sarnased nõuded: 2 GEOINFOSÜSTEEMID
4. Milliseid ülesandeid kaart täidab? a. Kaardi ülesanneteks on ruumilise info talletamine, b. ruumilise info esitamine, c. kaart on õpetusvahendiks, d. kaart on praktiline töövahend (eriti teadusdokumendi kontekstis), e. kaart on ka maailmavaate kujundaja. 5. Milliseid nõudeid kaartidele esitatakse? a. Ajalis-ruumilisus b. Abstraktsus c. Sisu vastavus tegelikkusele d. Valikulisus e. Sünteetilisus f. Ühemõttelisus! g. Katkematus h. Piltlikus i. Ülevaatlikus 6. Mis on kaardi täpsus ja usaldatavus? a. Hõlmab endas asukohatäpsust b. Atribuudi täpsust c. Loogilist õigsust ja d. Täielikkust. 7. Mis on kaardi reaalsusmudel, milleks on teda vaja? a. Reaalsusmudel kujutab endas nähtuste definitsiooni (näiteks tee), b
sgune, tunne et ei saa hakkama - Mõningane häiritus igapäevatoimingute sooritamisel - Võivad avalduda käitumishäired Lapseea separtsiooniärevus - Lahutamiskartus on ärevuse fookuses - Ärevus ilmneb varases lapsepõlves - Erista normaalsest lahutamisärevuses – intensiivsus ebatavaliselt tugev, püsi kauem, põhjustab probleeme toimetulekus Valikuline mutism - Väljendunud emotsionaalselt determineeritud valikulisus kõnelemisel - Mõnes situatsioonis on kõneoskused eakohased, mõnes ei kõnele - Sageli seotud väljedunud isiksusejoontega nt sotsiaalärevus MEELEOLUHÄIRED Emotsioon – afekti ja meeleoluga seotud kompleksne subjektiivne elamus koos psüühiliste, somaatiliste ja käitumuslike komponentidega - Emotsioonid on indiviidi kaasasündinud omadused - Sõltuvalt situatsiooni tähendusest võivad tekkida positiivsed või negatiivsed tunded
Mälu on aluseks et rääkida oma kogemustest/teadmistest. Et see materjal, millest saab rääkida. Oluline! Kas see materjal on siis süsteemne meil mälus? Et nagu "korras lauasahtel"? Intellektipuude korral on mälus rohkem, suudetakse ammutada. Olulised tunnused ongi: süsteemsus, täpsus (kas gestalditasandil või on tunnuseid ka teada, see kajastub hästi selles, kui oon vaja midagi krijalda, et intel kasutab tav vähem sõnu ja üldisi kirjeldamisek), maht, valikulisus (pos ja neg valikulisus) mõlemat peaks hajrutama, et mida valida ja mida kõrvale jätta!!), mõtestatus (seoste küsimus) ja täiuslikkus mida ühest või teisest asjas konkreetselt teame. 4) Kõne mälu. Kas in mälus on ainult tajutav teave (mida kogetud on) või lisandub juurde ka verbaalset omandatud teave`? Kõne võimaldab mälu täpsustada ja täiendada! ja opereerida abstraktsete teadmistega ja rühmitada ja
t. lugemistehniliste operatsioonidega ja vastavate üksustega (tähtede-häälikutega). Kõnelda sellest, mis pole kõne ajal tajutav, võimaldab episoodiline ja semantiline püsimälu, s.t. kõneleja varasemad kogemused ja teadmised maailmast. Mida noorem laps või mida madalam intellekt, seda suurem osakaal on episoodilisel mälul. Mälule toetuva ütluse (teksti) loome sõltub järgmistest mälu omadustest: süsteemsus, täpsus, valikulisus, maht, mõtestatus, täiuslikkus. Väga suurt mõju mälule avaldab omakorda kõne. Semantiline mälu sõltub seejuures kõnest enam, episoodiline vähem (mälukujutlused võivad olla verbaliseerimata). Seejuures verbaalne mälu pole kõneta võimalik. Arenenud verbaalse mälu mehhanismiks on sisekõne. Kõne mõju mälule on vähemalt järgmine: kõne võimaldab mälu täiendada ja täpsustada, meelde jätta abstraktseid objekte ning nendega opereerida (reeglid, mõisted, teooriad jne
Transduktsioon – energia muundamine. Proksimaalne stiimul – retseptori stimuleerija Neuraalne töötlus – keskkonnastiimul. Kodeerimine – tähendus Inimese nägemisorganiks on silm. Silma abil eristame valgust ja värvusi, esemete kuju ja suurust ning ruumis liikumist. Tähelepanu (ei ole psüühiline protsess)on valiku protsess antud hetkel tajutavate stiimulite hulgast, mis võimaldab teadvustada ainult osa stiimulitest. Seotud mõisted: Virgus, Kontsentratsioon, Valikulisus, Kontroll. Tähelepanu – filtreerib kogu meelte kaudu tuleva info ja keskendab teadvuse mingile objektile või tegevusele. Tähelepanu jaotab tajuvälja figuuriks ja fooniks. Tähelepanu omadused: 1.maht s.o. tähendab objektide hulka, mida tähelepanu jõuab haarata mingi aja jooksul 2. jaotavus – tähelepanu saab jaotada samaaegselt mitme objekti või tegevuse vahel, ent see võib olla edukas vaid juhul, kuid need objektid/tegevused omavahel seotud.. 3
Erineva kompetentsusega inimestel on raske suhelda. Erineva pädevuse näited: elukogenud vanemad ja teismelised lapsed; müügiosakonna juhataja ja noored müügiagendid; eriarvamused hinna suhtes müügi ja tootmise juhtidel, efektiivsuse mõõtmise probleem haiglas jm. Esmaste juhtide kompetentsus erineb tippjuhtide omast. Inimesed kohaldavad mistahes probleemide lahendamisel (98% juhtudest) varasemaid kogemusi, aga alati need ei sobi. Taju valikulisus tuleneb asjaolust, et inimene blokeerib informatsiooni, mis ei vasta sellele, mida ta usub. Inimene kaldub informatsiooni mõistma nii, et see vastaks tema arvamusele või soovidele. Meie eelarvamustega vastuolus olev teave jääb kasutamata või moonutatakse. Näide: Osakondadele saadetakse nõue vähendada kulusid. Kuid see teade ei pruugi saavutada oodatud tulemust, sest osakondade juhid näevad asju teisiti ja nad ei pane miskikski või on isegi solvunud, kui märgitakse liiga
annaabi.ee 
