printsiipide ja huvide kogumi kasuks kas otsese võimukasutuse või valimistes osalemise teel. · Nimetatakse teisiti erakond · Hakkasid kujunema 1932 PARTEI TÜÜBID · Kaadripartei o Tekkisid 19. sajandi lõpul, kui polnud veel üldist valimisõigust o Liikmeskond kõrge seisundiga isikud , kel aega poliitikale pühenduda o Valijaskonnas ülem-ja keskklass o Organisatsiooniline ja ideoloogiline tase veel madal o Poliitika vaatesuund kõikus konservatismist reformismini o Ei vajanud suuri summasid , sest ei tehtud reklaami. Raha vaja "häälte ostmiseks" · Massipartei o Peeti tõelisteks parteideks o Tekkisid ja said võimul tänu laienenud valimisõigusele ning võitlesid edasise laienemise eest o Tuginevad alamkihtidele Sarnasus liikumisele
Seda eriti siirdemaades, kus puudub hästitoimiv turg. 2 Nagu Demsetz (1969) rõhutas, eksisteerib Pareto-optimum ainult paradiisis, aga mitte kusagil reaalsuses. 3 13. Kasvava riigipoolse aktiivsuse võimalikud tagajärjed Demokraatiatel on kalduvus kasutada subsiidiume, siirdeid ja regulatsioone soosimaks erinevaid vähemusi ja huvigruppe valijaskonnas. Demokraatlik režiim, kus on poliitiliste jõudude konkurents, reageerib erinevate valijagruppide nõudmistele. Sellised nõudmised aja jooksul suurenevad. Mida vanem ja sõdadest puutumata on demokraatia, seda kõrgem on reguleerituse, maksude, subsiidiumide ja siirete tase. Sellisel riigi suureneval sekkumisel on negatiivsed mõjud majanduskasvule. Reeglitega piiramata demokraatia puhul kasvab riigipoolse sekkumise ulatus,
on pärit juba Prantsuse revolutsiooni aegadest, kui monarhistid, kes toetasid vana režiimi, istusid juhataja kõnetoolist vaadatuna rahvusassamblee saalis paremal pool ja need, kes toetasid revolutsiooni, istusid vasakul. Vasakpoolsust iseloomustab püüd riigi kaudu teostada sotsiaalset ja majanduslikku võrdsustamist. Parempoolsust iseloomustab põhimõte, mille kohaselt iga ühiskonna liige on ise vastutav oma sotsiaalse ja majandusliku heaolu eest. Tsentrismi iseloomustab püüd liita valijaskonnas populaarsemaid ideid. Majanduspoliitikas on parempoolsete eesmärk: minimaalne riik, vasakpoolsete eesmärk: riigi sekkumine majandusse. Eristada saab ka vasak- ja paremtsentrit. Kui vasaktsentrit iseloomustab majandusküsimustes püüd segamajanduse poole, siis paremtsentrismi iseloomustab tüüpiliselt suund traditsiooniliste väärtuste hoidmise poole. Paigutades Eesti erakonnad parem-vasak skaalale, näeks asetus välja niimoodi: Vasakpoolsus: Eestimaa Ühendatud Vasakpartei
kommunikatsiooni vallas, et nad oskaksid vastata ühiskonna nõudmistele. On seotud organisatsiooni liikmete meelsuse ja käitumisega ning suunatud sissemistele avalikele gruppidele. Panus avaliku informtsioonisüsteemi arendamisse, mille läbi demokraatlik ühiskond toimib. Suhtekorraldus aitab organisatsioonidel teada saada ja ette aimata avalikkuse ettekujutusi ja arvamusi, uusi väärtusi ja elustiile ühiskonnas, muutusi valijaskonnas ja seadusandlikes kogudes ning arenguid sotsiaalses, majanduslikus, tehnoloogilises ja poliitilises keskkonnas ning neile ka reageerida. Suhtekorralduse alaliigid VAATA MATERIALE! Suhtekorraldus kui organisatsiooni juhtimisfunktsioon Teavitamisvajaduse selgitamine: hinnang, kas otsustest on vaja teavitada töötajaid, pertnereid, kliente vms. Konteksti selgitamine: organisatsiooni tugevate külgede toetuseks, avalikku arvamust
argumendi, mis justnagu näitaks, et on kasulik lubada inimestel hääletada üldise hüve üle. Condorcet osutas järgmisele seigale: kui eeldame, et keskeltläbi on tõenäosus, et inimene leiab õige vastuse, veidi suurem kui tõenäosus, et ta eksib, siis enamuse otsuse tunnistamine on suurepärane viis õige tulemuse saamiseks. Kui hääletab suur arv inimesi, on õige tulemuse saamise sanss peaaegu kindel. Näiteks kui valijaskonnas on 10 000 inimest ja igaühe puhul neist on õige vastuse saamine tõenäolisem kui vale vastuse saamine, annab enamuse otsus peaaegu kindlasti õige tulemuse. Condorcet' argument võib näida enam kui rahuldava vastulöögina Platonile. Kuid on oluline mõista, et argument töötab ainult kahel tingimusel. Esiteks peab keskmise indiviidi puhul olema õige vastuse saamise tõenäosus suurem kui vale vastuse oma (Condorcet ise oli selles osas väga pessimistlik, juhul kui tegu on
vasaksotsialistlikuks: Soome Vasakliit, Rootsi Vasakpartei, Ungari, Serbia ja Bulgaaria sotsialistlikud parteid, Eesti, Läti ja Leedu (Sotsiaal)demokraatlik Töölispartei Parteide jaotumine Ideepartei põhineb poliitilisel ideoloogial või maailmavaatel: liberaalsed, konservatiivsed ja sotsialistlikud parteid, ka rohelised. Programm põhineb maailmavaatelistel seisukohtadel. Huvipartei tekib inimeste sotsiaalsete ja majanduslike huvide kaitsmise eesmärgil. Valijaskonnas domineerib mingi sotsiaalne grupp, nt töövõtjad sotsiaaldemokraatidel ja põllumehed agraarparteidel. Ka vähemusrahvuste õigusi kaitsvad erakonnad nagu baski rahvuslased Hispaanias. Organisatsioonilise ülesehituse järgi Kaadri- e valimispartei moodustab poliitilise eliit, kel on sarnane ideoloogia, organisatsiooni arendamine ja valijaskonnale enda propageerimine on teisejärguline ja saab alguse vahetult enne valimisi. Massiparteid tekkisid 19
vasaksotsialistlikuks: Soome Vasakliit, Rootsi Vasakpartei, Ungari, Serbia ja Bulgaaria sotsialistlikud parteid, Eesti, Läti ja Leedu (Sotsiaal)demokraatlik Töölispartei Parteide jaotumine Ideepartei põhineb poliitilisel ideoloogial või maailmavaatel: liberaalsed, konservatiivsed ja sotsialistlikud parteid, ka rohelised. Programm põhineb maailmavaatelistel seisukohtadel. Huvipartei tekib inimeste sotsiaalsete ja majanduslike huvide kaitsmise eesmärgil. Valijaskonnas domineerib mingi sotsiaalne grupp, nt töövõtjad sotsiaaldemokraatidel ja põllumehed agraarparteidel. Ka vähemusrahvuste õigusi kaitsvad erakonnad nagu baski rahvuslased Hispaanias. Organisatsioonilise ülesehituse järgi Kaadri- e valimispartei moodustab poliitilise eliit, kel on sarnane ideoloogia, organisatsiooni arendamine ja valijaskonnale enda propageerimine on teisejärguline ja saab alguse vahetult enne valimisi. Massiparteid tekkisid 19