Nimetus Simmeni oru järgi Kiirelt arenev loomakasvatusvaldkond 2003.a.- 8176 looma, 2010.a.- 44321 looma Suurekasvuline, hea kohanemisvõimega Aretatud piimatoodangu suurendamise suunas Tapasaagis 49-65 % Sviits Aretatud Sveitsis Aastane piimatoodang 4000 kg Kehamass 550-620 kg, pullidel 850 kg Sviitsi tõuga on püütud parandada Eesti punast tõugu Värvus helepruun, iseloolulikud jahumokad Väga tugev kehaehitus, hea udar Hea piima ja valgutoodang Soti mägiveis Sotimaalt Highlandi piirkonnast Vanim tõuraamatusse võetud tõug Väga vastupidavad ilmastikutingimustele Omapäraks pikk karvkate, mis ulatub silmadeni Värvuselt kuldne, pruun, pikkade arvedega Söögisuhtes vähenõudlik Liha on vähese rasva ja kolesteroolisisaldusega, sisaldab rohkesti valku, rauda Sünnimass 30 kg, täiskasvanud 550 kg 800 kg Hereford Sajanditevanune lihalehmatõug Inglismaalt
iga lehma piimast rasva- ja valgusisaldus. Nende alusel saab välja arvutada valgu- ja rasvatoodangu kilogrammides kogu aasta, laktatsiooniperioodi, 305 päeva laktatsiooni ja eluaja kohta. Lisaks tuuakse veel välja rasva- ja valgutoodangute summa (JKK, 2013a). Piimajõudlust väljendatakse kirjapildis: 7000-4,0-280-3,0-210-490 s.t piimatoodang - 7000 kg, rasvaprotsent - 4.0%, piima rasvatoodang - 280 kg, valguprotsent - 3.0%, valgutoodang 210 kg, V+R - 490 kg. Lisaks võetakse proove suhkru, karbamiidi ja somaatiliste rakkude sisalduse kohta. (PIKK, 2014a) 4 2. Lehmade sigimine 2.1. Tõuaretus Selleks, et saada võimalikult palju tulu piima tootmisest tuleb luua terve, suuretoodanguline piimakari. Et püsida konkurentsivõimelisena tuleb karja pidevalt uuendada, sest loomade vananedes langeb ka piimajõudlus. Karja taastootmise all
1) 1. laktatsiooni 100 päeva piimatoodang, et saada inffi pulli tütarde piimajõudluste kohta 2) 305 või lühemalt lõppenud laktatsiooniperioodi piimajõudlus 3) Tegeliku laktatsiooniperioodi piimatoodang 4) Kontrollaasta toodang (365 päeva) 5) Eluaja toodang Piimajõudlust väljendatakse kirjapildis: 305-7000-4,0-280-3,0-210-490 s.t 305 päevase laktatsiooni piimatoodang – 7000 kg, rasva % – 4.0, piima rasvatoodang – 280 kg, valgu % – 3.0, valgutoodang 210 kg, rasva- ja valgutoodangu summa – 490 kg PIIMAVEISTE JÕUDLUSKONTROLL: 1) Meetod A: Jõudluskontrolli andmete registreerimisega tegeleb inimene, kes on palgatud jõudluskontrolliorganisatsiooni poolt. 2) Meetod B: Jõudluskontrolli andmete registreerimisega tegeleb loomapidaja või tema poolt palgatud inimene (jõudlusandmete koguja). 3) Meetod C: Jõudluskontrolli andmete registreerimisega tegelev isik ei ole nii konkreetselt
24. Lehmapiima keemiline koostis. 25. Piimajõudlust mõjutavad tegurid. Laktatsioonikõver. Poegimisvahemik ja selle alaosad (laktatsiooniperiood, kinnisperiood, uuslüpsi- ehk servisperiood, tiineltlüpsiperiood). 26. Piimajõudluse arvestus Piimajõudlust arvestatakse kirjapildis:305-7000-4,2-280-3,0-210-490 s.t. 305 päevase laktatsiooni piimatoodang -7000 kg , rasva protsent 4,0, piima rasvatoodang 280 kg, valgu protsent 3,0 , valgutoodang 210kg , rasva ja valgutoodangu summa 490 kg. 27. Kontroll-lüpsid ja piimaproovide võtmine. Kontrolllüpsi tehakse üks kord kuus.Seda võib viia nelal meetodil: a)standardkontroll-lüps b)vahelduvkontroll-lüps c)lihtsustatud meetod kolmekordsel lüpsil d)kontroll-lüps lüpsirobotiga. Igal lüpsil võetakse säilitusainet sisaldavasse proovipudelisse nõutav kogud piima. 28. Piimajõudlusnäitajate arvutamine interpolatsioonimeetodil. 29
laktatsiooniperioodi kohta. 4) kontrollaasta toodang.- toodang, mis on lehmalt saadud vahemikus 01.01.-31.12 (365 või 366 päeva toodang). 5) eluaja toodang. Lehmalt eluaja piimajõudlus. Lehmade piimajõudlust hinnatakse piimatoodangu, piima rasva- ja valgusisalduse ning rasva- ja valgutoodangu alusel. Piimajõudlust väljendatakse kirjapildis: 305-7000-4,0- 280-3,0-210-490 s.t 305 päevase laktatsiooni piimatoodang 7000 kg, rasva % 4.0, piima rasvatoodang 280 kg, valgu % 3.0, valgutoodang 210 kg, rasva- ja valgutoodangu summa 490 kg. Peale piima rasva- ja valgusisalduse määratakse iga lehma piimast veel laktoosi, karbamiidi, bakterite ja somaatiliste rakkude arv. Karbamiidi sisalduse alusel hinnatakse söötmise taset. Bakterite üldarvu ja somaatiliste rakkude arvu alusel hinnatakse piima kvaliteeti. Somaatiliste ehk keharakkude suur arv piimas viitab udarapõletikele-mitte alati.Kui loom on haige-on sommid kõrged. 21
laktatsiooniperioodi kohta. 4) kontrollaasta toodang.- toodang, mis on lehmalt saadud vahemikus 01.01.- 31.12 (365 või 366 päeva toodang). 5) eluaja toodang. Lehmalt eluaja piimajõudlus. Lehmade piimajõudlust hinnatakse piimatoodangu, piima rasva- ja valgusisalduse ning rasva- ja valgutoodangu alusel. Piimajõudlust väljendatakse kirjapildis: 305-7000-4,0-280-3,0-210-490 s.t 305 päevase laktatsiooni piimatoodang 7000 kg, rasva % 4.0, piima rasvatoodang 280 kg, valgu % 3.0, valgutoodang 210 kg, rasva- ja valgutoodangu summa 490 kg. Peale piima rasva- ja valgusisalduse määratakse iga lehma piimast veel laktoosi, karbamiidi, bakterite ja somaatiliste rakkude arv. Karbamiidi sisalduse alusel hinnatakse söötmise taset. Bakterite üldarvu ja somaatiliste rakkude arvu alusel hinnatakse piima kvaliteeti. Somaatiliste ehk keharakkude suur arv piimas viitab udarapõletikele-mitte alati.Kui loom on haige-on sommid kõrged. 21
jaanuar-31. detsember (365-366 päeva toodang). · 5. eluaja toodang. Lehmalt tema eluaja jooksul saadud toodang. · Lehma piimajõudlust hinnatakse piimatoodangu, piima rasva- ja valgusisalduse ning rasva- ja valgutoodangu alusel. · PIIMAJÕUDLUST väljendatakse kirjapildis: 305-9000-4,0-360-3,0-270-630, mis tähendab, et 305 päevase laktatsiooni piimatoodang - 9000 kg, rasvasisaldus - 4.0 %, piima rasvatoodang - 360 kg, valgusisaldus - 3,0 %, piima valgutoodang - 270 kg, rasva- ja valgutoodang kokku - 630 kg. · Veel määratakse iga lehma piimaproovist suhkru- ja karbamiidisisaldus ning bakterite ja somaatiliste rakkude arv (SRA). Karbamiidi sisalduse abil hinnatakse söötmise taset. SRA alusel hinnatakse nii piima kvaliteeti kui ka udara tervist · Piimajõudlusnäitajaid võime arvutada kuu, 100 päeva, 305 -päeva laktatsiooni, tegeliku laktatsiooni, kontrollaasta või eluaja kohta.
o piima sisaldusained. Iga lehma piimast määratakse piima rasva- ja valgusisaldus, mille alusel arvutatakse välja valgu- ja rasvatoodang kg-des aasta, laktatsiooniperioodi, 305 päeva laktatsiooni ja eluaja kohta. Oluline näitaja, mida välja tuuakse, on veel piima rasva- ja valgutoodangute summa (V+R). Piimajõudlust väljendatakse kirjapildis: 7000-4,0-280-3,0-210-490 s.t piimatoodang - 7000 kg, rasva % - 4.0, piima rasvatoodang - 280 kg, valgu % - 3.0, valgutoodang 210 kg, V+R - 490 kg. Peale piima rasva- ja valgusisalduse määratakse iga lehma piimast veel suhkru, karbamiidi ja somaatiliste rakkude sisaldus. Viimased näitajad iseloomustavad söötmistaset. 40. sigimise seos lehma piimajõudlusega 41. mära, emise ja ute piimajõudlus Emise piimajõudlus :Päevas 6-8kg, 3 nädalal 15kg, 8nädala jooksul 450kg. Ute jõudlus: Piimatõud -1200kg, reeglina kasvatavad üles 2 talle, 3as vajab lisatoitu.
See on toodang, mis on lehmalt saadud vahemikus 01.01.-31.12 (365 või 366 päeva toodang). 5) eluaja toodang. Lehmalt eluaja piimajõudlus. Lehmade piimajõudlust hinnatakse piimatoodangu, piima rasva- ja valgusisalduse ning rasva- ja valgutoodangu alusel. Piimajõudlust väljendatakse kirjapildis: 305-7000-4,0-280-3,0-210-490 s.t 305 päevase laktatsiooni piimatoodang 7000 kg, rasva % 4.0, piima rasvatoodang 280 kg, valgu % 3.0, valgutoodang 210 kg, rasva- ja valgutoodangu summa 490 kg. Peale piima rasva- ja valgusisalduse määratakse iga lehma piimast veel laktoosi, karbamiidi, bakterite ja somaatiliste rakkude arv. Karbamiidi sisalduse alusel hinnatakse söötmise taset. Bakterite üldarvu ja somaatiliste rakkude arvu alusel hinnatakse piima kvaliteeti. Somaatiliste ehk keharakkude suur arv piimas viitab udarapõletikele 3.9.4. PIIMAVEISTE JÕUDLUSKONTROLL Piimaveiste jõudluskontrolli läbiviimine
annaabi.ee 
