Tartu Kivilinna Gümnaasium VALGUSTUSKIRJANDUS Referaat Koostaja: Margus Raag 10C Juhendaja: Urve Parveots Tartu 2011 Sissejuhatus 2 Valgustusajastu algas Euroopas 18. sajandil. Valgustus tähendas inimestele vabade ning demokraatlike mõtlemisviiside levikut ning kodaniku elujärje paranemist. Valgustusajastu tõi elus esikohale inimese enda ning valgustajate mõtlemist mööda pidi inimene õnnelikult elama ning kõik see, mis võis õnne rikkuda, tuli ära kaotada. Euroopa valgustusideed algasid Inglismaalt. Prantsusmaale tõid ning hakkasid seda levitama humanistid Montesquieu ning Rousseau, keda vaimustasid inglise filosoofide mõtted ja vaated. Valgustus kandus Prantsusmaal edasi nii Saksamaale kui ka Venemaale. Prantsuse valgustuse eripära 3 Valgustuskirjandus...
KOOL 18. sajandi II poole 19. Sajandi I poole eesti valgustuskirjandus. Juturaamatud Referaat NIMI klass Juhendaja Tallinn 2010 Sissejuhatus Euroopa ajalukku on 18. Sajand läinud valgustussajandina. See sajand andis maailmale nii ameeriklaste iseseisvusdeklaratsiooni kui ka prantslaste ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni", millele olid teed sillutanud arvukad suured mõtlejad ja poliitikud. Valgustusajastu mõtlejad rõhutasid mõistuse, mõistusepärase, hariduse ja teaduse tähtsust ning astusid välja vananenud feodaa...
Valgustus Inglismaal Oliver Nurmik Karoliina Voldek Aat Purje Martin Savitski Valgustuskirjandusest · 18. sajandit on Euroopas nimetatud valgustusajastuks. · Valgustus oli vaimne liikumine, mis tähistas demokraatlike ideede levikut, tõusva kodanluse vastuseisu iganenud poliitilistele süsteemidele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale. · Liikumise eesotsas seisid filosoofid ja kirjanikud. Valgustus Inglismaal · Valgustusideede tekkekohaks on Inglismaa. · Valgustusajastu Inglismaa kirjanduses oli juhtivaks zanriks oli roman.
kehtestamist, oluline oli nende sobitumine konkreetse ühiskonnaga, määravaks said looduslikud olud ja kliima. Toetas Võimude lahususe põhimõtet (seadusandlik, täidesaatev võim, sõltumatu kohtuvõim). Voltaire pidas parimaks valitsemisviisiks monarhiat. Uskus valgustatud monarhiasse. Rousseau kahtles kõigis valitsemisvormides. 13. Tõesta, et Fridrich II ja JosephII olid valgustatud absolutistid. Fridrich II huvitus valgustuskirjandusest, deklareeris usuvabadust ning veetis tihti aega haritlaste seltskonnas. Viis läbi muudatused- kohtuasjade menetlusaja lühendamine ning nõudis kohtunikelt õigusalast haridust. Samas kuulus kogu võim temale- ta kohtus ministritega kord aastas ning nõunikke tal ei olnud. Tema valitsemisajal jätkus merkantilistlik majanduspoliitika. JosephII deklareeris kõigi inimeste vabadust ja võrdsust, ketserlus ja
Arvas, et rahvas on võimu allikas. Tema jaoks oli ideaalne riik väga väike, kus otsuseid langetas rahvakoosolek. Kartes samas, et rahvakoosolek võib olla äraostetav, jäi ta pessimistiks. 3) Nimetage Euroopa valgustatud valitsejaid. (3 ) Miks neid nii kutsutakse? Friedrich Wilhelm I: Oli kokkuhoiu ja kitsikuse sümbol. Valdava osa sissetulekust kulutas sõjaväele. Friedrich II Suur: Huvitus prantsuse valgustuskirjandusest. Kuulutas avalikult usuvabadust ning keelustas piinamise. Keiser Joseph II: kuulutas avalikult kõigi vabadust ja võrdsust. Inkvisitsioon kaotati, protestandid said riigis elamisõiguse, lõpetati juutide topeltmaksustamine, kirik allutati veel enam riigivõimule. Keelas piinamise ja surmanuhtluse. Pööras suurt tähelepanu haridusele ning pärisorjuskaotati. 3. Prantsuse revolutsioon.(Õpik - § 10)
kritiseeris vana kora Prantsusmaal, aitas tuua murrangut inimeste mõtteviisi. Võtles katoliku kiriku vastu. Lähtus nn loodusõiguse teooriast.Rousseau idealiseeris loodulähedust. Pidas rahvast võimu allkaks. Poliitiline ideaal-vabariik. 10.Kirjelda Friedrich Wilhelm I ja Friedrich II suure valitsemisaega Preisimaal ! W.I Oli kokkuhoiu ja kitsikuse sümbol, ajalukku on läinud merkantilismi esindajana. Kärpis õukonna kulutusi viiendikuni. F.II Huvitus prantsuse valgustuskirjandusest ning oli kirjavahetuses Voltaireiga. Keelas riigis piinamised ning deklareeris usuvabadust. 11.Kirja Maria Theresa ja Josep II valitsemisaega Austrias. Maria Valitses austriat. Tegi mitu reformi riigi eri piirkondade ühendamiseks nin valitsemise moderniseerimiseks. Kehtestati Austrias nekruvõtmine. Maria rõhutas kõlblust ja kombelisust. Raskem löök oli Sileesia kaotamine Preisimaale. Joseph Jätkas valgustatud absolutismi reforme. Jättis seisuslikud privileegid kinnitamata ning
Joseph II- Maria Theresia poeg; kandis Saksa keisri tiitlit; deklareeris kõigi inimeste vabaduse ja võrdsuse; kehtestas usu- ja südametunnistusevabaduse; inkvisitsioon kaotati, ketserlus ja nõidumine arvati kriminaalkuritegude hulgast välja; protestandid said elamisõiguse; kloostrid riigistati; kaotas surmanuhtlused; pööras suurt tähelepanu haridusele, kehtestati riiklikud õppekavad; Friedrich II- Friedrich Wilhelmi järeltulija, oli isa vastand, huvitus prantsuse valgustuskirjandusest, oli kirjavahetuses Voltairega, keelas piinamised; deklareeris usuvabaduse; rajas Sanssouci lossi; tegeles muusikaga; isa valitsemisaparaati ta ei muutunud; uuendati kogu õiguskorraldus; armee kasvas 200000ni; jätkus merkantelistlik majanduspoliitika; kaotas pärisorjuse; Friedrich Wilhelm- Brandenburgi nimekaim valitseja, tema valitsusajal ehitati välja pealinnBerliin, kokkuhoidlik ja kitsi, läinud ajalukku äärmusliku merkatilismi esindajana,
24 juuni 1717. Ametlik ideoloogia valgustuse ja hariduse edendamine ning aitamine nii, et maailm muutuks paremaks. Maailmas kokku 6 mln. Kirikute ehitajad (sirkel, vinkel). Üheks sümboliks on kõikenägev silm. Eestis tekkis see 18. saj. teisel poolel. Üks esimesi vabamüürlasi oli O.W. Masing VALGUSTATUD ABSOLUTISM EUROOPAS 1. Tõesta, et Preisi kuningas Friedrich II Suur oli valgustatud absolutistlik valitseja 1) huvitus valgustuskirjandusest (suhtles valgustusfilosoofiga) 2) deklaleeris usuvabadust 3) uuendati kogu õiguskorraldus 4) eesmärgiks oli riigi tugevdamine ja selle võimu kasvatamine 5) jätkus merkantistlik majanduspoliitika · Fr. II Suur oli Hohhenzolleri dünastiast 6)nimetas end riigi esimeseks teenriks pidas oluliseks oma riigi rahvast 7) pidas tähtsaks haridust kutsus haritlasi oma õukonda
1% asemel, kuid sõjaväge ei kasutatud kunagi vallutussõdades, sest sõjad nõudnuks suuri kulutusi... · Kõrvuti armeega arendati välja ka Preisi bürokraatia: riigiasjade üle otsustas kuningas ainuisikuliselt · Friedrich Wilhelm I ,,Mitte targutada" · Friedrich Wilhelm I järeltulijaks sai Friedrich II, kes oli paljuski oma isa vastandiks, sest juba nooruses huvitus ta valgustuskirjandusest, ning oli kirjavahetuses Voltaire`iga · Võimule saanud, keelas ta piinamised ja deklareeris usuvabaduse · Berliini külje alla rajas ta Sanssouci lossi, kuhu kutsusti haritlased tervest Euroopast · Isa loodud valitsemisaparaati ta aga ei muutnud · Kuningas Friedrich II nimetas end riigi esimeseks teenriks · Valgustatud valitsejale kohaselt uuendati Friedrich II ajal kogu õiguskorraldus:
ületades oluliselt Euroopas tavapärase ühe protsendi. Loodud armeed ei kasutanud Wilhelm I üheski sõjast. Siin lõi välja kuninga kokkuhoidlikkus: sõjad nõudnuks suuri kulutusi nii rahas kui ka elavjõus. Kõrvuti armeega arendas ta välja ka Preisi bürokraatia. Kuninga lemmikväljendiks oli ,,Mitte targutada!" [1] Friedrich Wilhelm I järeltulija Friedrich II oli paljuski isa vastandiks. Ta huvitus juba nooruses valgustuskirjandusest ning oli kirjavahetuses Voltaire'ga. Kui oli võimule tõudnud, siis keelustas ta Friedrich II esimesel nädalal riigis piinamised ja deklareeris usuvabadust. Õukonnaelu sisustasid vestlusõhtud ning muusikalised soiéé'd, kus osales ka flööti mängiv kuningas, kes komponeeris ise muusikat. Friedrich II valitsemisaparaati ei muutnud, mis oli isa loodud. Friedrich'il polnud nõunikke. Valgustatud valitsejate kohaselt uuendati Friedrich II ajal kogu õiguskorraldus.[1]
Ta muutis Preisimaa üheks Euroopa sõjaliselt võimsaimaks riigiks. Kõrvuti armeega arendas Friedrich Wilhelm I välja ka Preisi bürokraatia. Riigiasjade üle otsustas kuningas ainuisikuliselt, oma korraldused saatis ta ministritele täitmiseks. Riigiametnikud allutati kindlale teeninduskorrale. Friedrich II Suur : Friedrich Wilhelm I järeltulija Friedrich II (valitses 1740-1786) oli paljuski isa vastandiks. Nooruses oli huvitatud prantsuse valgustuskirjandusest ning oli kirjavahetuses Voltairega. Kui Friedrich II tuli võimule, siis keelustas ta esimesel nädalal riigis piinamised. Berliini külje alla rajas ta oma Versailles` - Sanssouci lossi, kuhu kuningas kutsus haritlasi kogu Euroopast. Isa loodud valitsemisaparaati Friedrich II ei muutnud. Berliini jäänud ministritega suhtles kuningas kirja teel. Valgustatud valitsejale kohaselt uuendati Friedrich II ajal kogu õiguskorraldus. Lühendati kohtuasjade menetlusaega,
jures”. Algselt kirjutas saksa keeles, siis lasi tõlkida läti ja eesti keelde. Tõlkis teksti August Wilhel Hupel. 18.saj lõpukümnenditel ilmusid trükist mitmed eestikeelsed juturaamatud, peamiselt saksa keelest tõlgitud moraalsed ilmalikud jutud. Kirjastamine ja trükikojad Olulisemad trükikojad asusid kubermangu keskustes, Riias ja Tallinnas. Konkurentsitult tähtsaim oli Riia. Riias trükiti suur osa baltikumi valgustuskirjandusest, väiksem osa eesti keeles, põhiosa saksa keeles. Riias ilmusid esmakordselt Immanuel Kanti olulisemad teosed. Trükikoda oli ka Põltsamaal, mis hiljem viidi üle Tartusse. Ei olud võimalik kirjastada kõike, mis pähe tuli või mida sooviti, riigivõim ja kirikuvõim tsenseeris kirjatöid. Eriti rangeks läks tsensuur Paul I võimu ajal, Balti provintsides 1798.aastast, hiljem Aleksander I ajal tsensuurireegleid leevendati. Baltisaksa valgustusajastu vaimuelu
koomiline varjund. Fielding on valgustuskirjanikest üks humoorikamaid. Temal on igasugused naljakad juhtumised. Ühiskonnakriitika vastu võitlemine. 1749 ilmus Fieldingi tähtsaim romaan ,,Tom Jones" ehk ühe leidlapse lugu. Siin on talle eriti tulnud näitekirjaniku kogemus, mis talle muidu kasu ei toonud. See võimaldas tal põimida karakteri ja süzee ilusaks tervikuks. On öeldudki, et ,,Tom Jones" on 18.sajandi Inglise valgustuskirjandusest üks harmoonilisemaid romaane. Teos on samuti humoorikas, mõnikord kohati satiiriliselt terav, Fieldingi huumorist puudub igasugune meelekibedus. Teos on ülesehitatud proportsioonitundega. Fieldingit loeti veel 19.sajandi keskel agaralt. Ta kasutab oma kangelaste loo jutustamiseks hästi keerukat süzeed. Tuleb ette igasuguseid seiklusi, mis teevad teose põnevaks. Sellisel teosel on mitu liini ja teda seob tervikuks reis. Ja see ei ole merereis, vaid reis mööda Inglismaad
annaabi.ee 
