Pietistlikke kasvatusideaale pidi ellu viidama kooli ja koduõpetuse kaudu. Vennastekoguduste Liikumine 1730-ndate aastate alguses jõudis Eestisse rändkäsitööliste kaudu vennastekoguduste ehk hernhuutlaste liikumine. Uue usuliikumisega ühinesid mitmed pastorid ja mõisnikud. Mitmes paigas väljus liikumine usulistest raamidest ning hakati esitama sotsiaalseid nõudmisi. Ratsionalism 18.sajandi II poolel hakkas tänu valgustusideedele levima uus usuvool - ratsionalism. Peaeesmärgiks sai rahva harimine, teadmiste ja nõuannete levitamine. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mõisted Hernhuutlus - Vennastekoguduste liikumine Pietism Usuvool 18. sajandil Ratsionalism Usuvool 18. sajandil
Nad olid saadikud. Jakobiinide valitsemisajal tapeti üle 40 000 inimese. Terroripoliitika teostamisel ilmnesid peagi jakobiinide endi sea vastuolud. Prantsuse revolutsiooni lõpetas novembri riigipööre. Pärast revolutsiooni seisused kaotati ning inimesed muutusid seaduse ees võrdseks. Talupojast sai maaomanik. Revolutsiooni ajal kasutusele võetud meetrisüsteem kehtib tänaseni. Kaugeleulatuvaks tagajärjeks oli võimas rahvustunde tõus. Revolutsioon aitas kaasa ka valgustusideedele levikule paljudes riikides. Kuid revolutsioon tõi endaga kaasa ka vägivalla ja poliitiliste vastaste massilise hävitamise. Prantsusmaa sündmustesse sekkusid sõjaliselt eurooplased. Eriti agaralt tegutsesid Austria ja Preisimaa. Nad sekkusid kuna Prantsusmaal toimunud sündmustes hakati nägema otsest ohtu Euroopa senisele korrale. Veel sundis neid Prantsuse armme sõjaline edu ja kuninga hukkamine. Prantsusmaa olustikus muutus revolutsioon ajal palju. Aasta alguseks peeti 22. Septembrit
T. Helle). 1730-aastatel jõudis Eestisse Saksamaalt pärit hernhuutlus e vennastekoguduste liikumine. Vennastekogudused püüdsid tegutseda luteri kiriku raamides, moodustades omaette kogudusi, mis valisid omale jutlustaja. Tähtsal kohal jutlustes oli alandlikkuse, kõlbluse, võrdsuse ja vendluse rõhutamine. Vennastekogudused lähendasid religiooni rahvale, tõstsid talurahva eneseteadvust. Samas hakkas kaduma rahva side muistse kultuuriga. 18.sajandi II poolel hakkas tänu valgustusideedele levima uus usuvool - ratsionalism. Peaeesmärgiks sai rahva harimine, teadmiste ja nõuannete levitamine. Tuntumad ratsionalistidest kirikuõpetajad olid J. G. Eisen v. Schwarzenberg ja A. W. Hupel. Haridus ja lugemisvara 18.sajandil. Põhjasõja järel oli rahvaharidus kehval järjel. Alles sajandi teisel poolel hakkasid võimukandjad haridusele suuremat tähelepanu pöörama. 1765.aastal võttis Liivimaa maapäev vastu Zimmermanni koolikorralduse kava. Selle järgi tuli igasse mõisa
eesti rahvaluulet Euroopas. Tallinna vaimuelu keskuseks kujunes akadeemiline gümnaasium, mille juures paiknes trükikoda. 1765 - Liivimaa maapäeva koolikorralduse kava · rahvakool kõikidesse suurematesse mõisatesse · 18. saj lõpuks oskas lugeda üle poole eesti talurahvast 1739 anti välja esimene eestikeelne Piibel Anton Thor Helle 1731 esimene maarahva kalender TALURAHVASEADUSED 19. SAJ I POOLEL Eeldused · võimul oli Aleksander I uuendusmeelne, euroopalik, valgustusideedele avatud · Venemaal valitsev pärisorjus oli läänemaailma naerualuseks · majanduslik kriis · 1796 Garlieb Merkel kirjeldas liivi talupoegade elu Saksamaal ilmunud raamatus suur mõju eurooplastele · 1802 Petri kritiseeris sama raamatus eestlaste kohta 1802/1804 talurahvaseadused · eestikeelse teksti algussõna ,,Iggaüks..." · talude pärandamise õigus · koormistele piirangud · talupoegade müük keelatud · kodukari piiramine
1730-aastatel jõudis Eestisse Saksamaalt pärit hernhuutlus ehk vennastekoguduste liikumine. Vennastekogudused püüdsid tegutseda luteri kiriku raamides, moodustades omaette kogudusi, mis valisid omale jutlustaja. Tähtsal kohal jutlustes oli alandlikkuse, kõlbluse, võrdsuse ja vendluse rõhutamine. Vennastekogudused lähendasid religiooni rahvale, tõstsid talurahva eneseteadvust. Samas hakkas kaduma rahva side muistse kultuuriga. 18.sajandi II poolel hakkas tänu valgustusideedele levima uus usuvool - ratsionalism. Peaeesmärgiks sai rahva harimine, teadmiste ja nõuannete levitamine. 20) Nimetage publitsiste, kes kirjutasid eesti talupoegade olukorrast valgustusideede vaimus. Tooge näiteid valgustusideede levikust kiriku- ja kultuurielus. Johann Philipp Gustav von Ewers, Johann Christoph Petri, Garlieb Helwig Merkel. 21) Tooge näiteid 18. sajandi barokk-kunstist Eestis. Põhjasõja järgne majanduslik rusutis takistas ehituskunsti arengut. 18. saj. esimese poole
Füsiokraatidega koos algab talurahva olukorra paremini, eelkõige Ida-Euroopas, sest algab pärisorjuse kaotamine, üleminek teorendilt raharendile, läänes oli see juba 18. sajandiks toimunud. Friedrich II majandus-, välis-, militaar- ja religioonipoliitika.- jätkab alustanud merkantilistliku poliitikat. Esimene valitseja, kes on deklareerinud valgustatud ideid. Kuulutab välja usuvabaduse. Katariina II ,,"- Katariina koostas ise uue valgustusideedele rajaneva seadustiku projekti () ning kutsus 1767 Moskvasse seda arutama enam kui viiesajast liikmest koosneva kogu, kuhu kuulusid kõigi vabade ühiskonnakihtide esindajad. Katariina II, kelle seaduslikud õigused Venemaa troonil olid paljuski vaieldavad, ei soovinud võimu kaotamise kartuses aadelkonna enamikuga vastuollu minna. Uus seadustik jäi kehtestamata. Füsiokraatlike ideede rakendamine valgustatud absolutismi poliitikas (Joseph II,
millega kaaasnes moderniseerimine, industrialiseerimine, linnastumine ja väljaränne, õõnestas vana korda. Tsaarivõim elas küll üle 1905.aasta revolutsioonilise puhangu, kuid katastroofiline saamatus Esimese maailmasõja ajal määras selle siiski hukule. Agraarreformid Baltimaades - Valgustusideed levisid ka Baltimaale ja seadsid kahtluse alla senise status quo püsimise. Uus Venemaa keiser Aleksander I (1801-1825) oli mõngitale valgustusideedele vastuvõtlik. Taastas piirkonnas kaks ülikooli: 1802.aastal saksakeelse Tartus ja 1803.aastal poolakeelse Vilniuses. Rüütelkonnad sattusid surve alla parandada Balti talurahva olukorda, ei saanud vältida arutelu pärisorjuse vähendavate reformide üle. - Verine kokkupõre 1802.aastal Kauguri mõisas Valmiera lähedal ->tuli teha muudatusi. Parandasid mõnevõrra talupoegade olukorda, kuid tõid kasu ka maaomanikele. Keelati
Kunsti suhtes tahtis, et see oleks kõlbeline. R vaatlebki teatrit, kui ühiskonda rikkuvat jõudu. Teatrit ei tohiks olla. Ajastu diskursus paistab siin ka läbi, sest kunst toetab feodaalset ilmakorda ja absoluutset monarhiat ja sellepärast ongi ta paha. R tuleb ka üks jätkuv idee, mis ikka aegajalt pinnale ujub- R teeb erandi muusikale. See on kõigist kunstidest kõige demokraatlikum. 24.11.2011 Rousseau tema romaan traktaa ,,Emile"- ilmunud 1762. Valgustusideedele tuginevad. Rousseau räägib palju kasvatusest, nagu teisedki valgustajad. R, kes on looduslikkuse ja loomulikkuse autor, tema leiab, et kasvatuse ül on aidata temal teostada talle loodusest antud tervise ja kõlbluse alged. TA peab silmas ka tervist. R keskseks sooviks on see, et rõhutatakse kasvatusel seda inimese looduslikkust!- see on preromantiline võte. R arvas, et inimest ei tohi vormida liiga kunstlikult ja mingite ideede järgi
tõstsid troonile kõrvaldatud keisri abikaasa, samuti Saksamaal sündinud ning üles kasvanud Katariina II [176296]. Katariina II Katariina II kuulub Friedrich II ja Joseph II kõrval nimekaimate valgustatud monarhide hulka. Valgustusfilosoofide aga ka kameralistide tööde põhjalik tundmine andis Katariina II tahtekindlust jätkata Peeter I alustatud ning vahepealsetel aastakümnetel pooleli jäänud Venemaa moderniseerimist. Katariina koostas ise uue valgustusideedele rajaneva seadustiku projekti () ning kutsus 1767 Moskvasse seda arutama enam kui 500 liikmest koosneva kogu ( ), kuhu kuulusid kõigi vabade ühiskonnakihtide esindajad Põhjala rändkarjakasvatajatest kõrgeima võimuladvikuni välja. Peagi sai selgeks, et saadikud ei olnud keisrinna taotluste täitmiseks kuigi pädevad. Tunda andis madal haridustase, poliitilise kultuuri puudumine, veel enam aga seisuslik konservatiivsus ja kitsarinnalisus
annaabi.ee 
