2014, lk 153) „Ajalooliste juurte tõttu nimetatakse otsest demokraatiat ka klassikaliseks demokraatiaks.“ (Olenko, Toots, 2005, lk 61) Tänapäeval leidub otsest demokraatiat põhiliselt kohalikus omavalitsuses, kus rahva vahetu kaasamine on lihtne. Riigi tasandil on otsese demokraatia peamiseks viisiks referendum ehk rahvahääletus. (Olenko, Toots, 2005, lk 61) 1.2. Esindusdemokraatia Demokraatia idee taaselustus 18. sajandi valgustusfilosoofias. Antiikaegse otsese demokraatia asemel tuldi välja esindusdemokraatia põhimõtetega. (Raudla, 2002, lk 14) Tänapäeval on demokraatia kõige levinumaks vormiks esindusdemokraatia, mille puhul võib rahvas oma esindajaid valida väga erineval viisil, kuid sellest sõltumata peavad valitud saadikud tegutsema rahva nimel ja andma oma tegevusest rahvale aru (Raudla, 2002, lk 19). Tekkis kaks teooriat, kuidas on rahvas esindajad seotud oma valijatega (Raudla, 2002, lk 14). 1
1.2. Demokraatia vormid ja areng. Otsene ja esindusdemokraatia Antiikaja linnriikides tunti ainult otsest ehk vahetut demokraatiat. Selle erivormiks oli riikluseelsel perioodil hõimudemokraatia, mis seisnes selles, et kõik vabad relvakandmisvõimelised mehed võisid koguneda rahvakoosolekule (soome-ugri kärajad, germaani ting, slaavi veetshe). Hiljem arvati, et demokraatia on võimalik vaid kääbusriikides. Demokraatia idee taaselustus alles XVIII sajandi valgustusfilosoofias, kuid antiikaegse otsese demokraatia asemel tuldi siis välja esindusdemokraatia põhimõtetega. Nende kohaselt pole kõigil kodanikel vaja seaduste tegemisel ja riigiasjade otsustamisel isiklikult osaleda, piisab esindajate valimisest üleriigilisse esinduskokku. Selline seisukoht viis poleemikani, kuidas on rahva esindajad seotud oma valijatega. Tekkis kaks teooriat. Volitatud delegaadi teooria Selle järgi on saadik vaid teda valinud isikute hääletoru, kellele antakse kaasa kohustuslikud
OTSENE JA ESINDUSDEMOKRAATIA Antiikaja linnriikides tunti ainult otsest ehk vahetut demokraatiat. Selle erivormiks riikluseelsel perioodil oli hõimudemokraatia, mis seisnes selles, et kõik vabad, relvakandmisvõimelised mehed võisid koguneda rahvakoosolekule (soomeugri kärajad, germaani ting, slaavi veetse). Hiljem arvati, et demokraatia on võimalik vaid kääbusriikides. ~1~ Demokraatia idee taaselustus alles XVIII sajandi valgustusfilosoofias, kuid antiikaja otsese demokraatia asemel tuldi siis välja esindusdemokraatia põhimõttega: kõigil kodanikel pole vaja seaduste tegemisel ja riigiasjade otsustamisel isiklikult osaleda, piisab esindajate valimisest üleriigilisse esinduskokku. Selline seisukoht viis poleemikani, kuidas on rahva esindajad seotud oma valijatega. Tekkis kaks teooriat: 1. Volitatud delegaadi teooria Selle põhimõtte järgi on saadik vaid teda valinud isikute
*Klassitsism: Tähtsustati haridust. Eeskujuks oli antiikkunst. Suur mõju oli valgustusfilosoofidel. Kunstis avaldus mõistuspärasus reeglite ja korra austamises, harmoonia, selguse ja ülevaatlikkuse taotluses. Arhitektuuris igasugused võidu ja triumfikaared. Maalidel võeti eeskuju antiiksetest skulptuuridest, eriti reljeefist. Kunst tol ajal oli plastiline, sümmeetriline, tasakaalus, rahulik jne. *Romantism: Romantismi tagapõhjaks oli pettumine revolutsiooni ideaalides ja laiemalt valgustusfilosoofias üldse. Romantism avaldus kõige selgemalt maalikunstis. Romantikud tundsid huvi eksootilise ja tundmatu vastu, pakkusid huvi loodusrahvad. Väga populaarne oli maastikumaal. *Realism: Laiemalt mõeldakse selle suuna all looduslähedast kunsti üldse, näiteks renessansskunstnikud maalisid realistlikumalt kui gooti meistrid. Realistid nõudsid looduse asjalikku ja objektiivset kujutamist: kunstnik peab maailma ainult seda, mida ta näeb, tehes seda ilustamata ja idealiseerimata. Kõigepealt
17 ja maapäevade tegevusele, piiranud aristokraatide õigusi. Kui Prantsusmaal kutsuti 1789. a kokku generaalstaadid, oli see esimene kord 175 aasta jooksul. Louis XIV oli nõrgestanud aristokraatia ja muutnud endast sõltuvaks. Inglise parlament säilitas oma õigused, sealsete kuningate võimu oli sajandite jooksul kõvasti kärbitud, tegelikult valitsesid riiki maaomanikud. Demokraatia idee taaselustus alles XVIII sajandi valgustusfilosoofias, kui välja tuldi esindusdemokraatia põhimõttega, mille kohaselt pole kõigil kodanikel vaja seaduste tegemisel ja riigiasjade otsustamisel isiklikult osaleda, piisab esindajate valimisest üleriigilisse esinduskokku. Kuid valgustusajastul oli võim koondunud valitsejate kätte (valgustatud monarh võis küll teha õiguslikke reforme ja toetada kunstiinimesi, kuid kõik sõltus tema heasoovlikkusest), teisitimõtlemine polnud lubatud ja vabadust polnud.
Kuigi keskaeg andis demokraatia arengule vähe, sündis õigusriigi idee ühe legendi järgi just sel ajal. Kuigi Inglise parlament kutsuti esimest korda kokku juba 1265. aastal, õnnestus alles 1688. aasta revolutsiooniga Inglismaal kehtestada püsiv konstitutsiooniline monarhia, kus parlament on riigi seadusandlikuks koguks. Selleks, et muuta parlament ise aga tõeliseks esinduslikuks demokraatlikuks organiks, kulus aga veel üle saja aasta. Demokraatia idee taaselustus alles 18. sajandi valgustusfilosoofias (peamiselt Rousseau’ga). Sinnani eksisteeris ainult otsene demokraatia. Arvati, et demokraatia on võimalik üksnes kääbusriikides. Rousseau mõnes mõttes soodustas seda arvamust, sest oli pärit väikesest linnriigist Genfist. Samas aga hakkasid tekkima suured impeeriumid ning rahvusriigid, mis tingisid demokraatlike põhimõtete ümbervaatamist. 18 sajandil tuldi välja esindusdemokraatia põhimõtetega. Otsene demokraatia on, arvestades ühiskonna keerulisust ja suurust,
autonoomsest seisundist, Eesti vallad said aga alguse ühe mõisa talupoegade omavalitsuslikest kogukondadest. Seisuste esindusest on näiteks välja kasvanud Briti parlament (selle alamkoda oli kunagi rüütlite, vabatalupoegade ja linnade esindus, ülemkoda koosneb aga tänaseni kõrgaadlist ja piiskoppidest). Seisustekogud olid aga siiski teatud elanikegruppide, mitte kogu rahva esindus.] Demokraatia idee taaselustus alles XVIII sajandi valgustusfilosoofias, kuid välja tuldi esindusdemokraatia põhimõttega, mille kohaselt pole kõigil kodanikel vaja seaduste tegemisel ja riigiasjade otsustamisel isiklikult osaleda, piisab esindajate valimisest üleriigilisse esinduskokku. 11 Osalus- e massidemokraatia tähtsustatakse massiaktsioone, suuri rahvaliikumisi, rahvaalgatust, rahvaküsitlusi. Omane kriisiseisundis ühiskonnale.
annaabi.ee 
