Mõlemad olid tugeva absoluutse monarhiaga riigid. 3. Millised erinevused olid Inglismaa ja Prantsusmaa valitsemises, majanduses, kirikus ja riigivõimuvastastes protestides uusaja I poolel? Prantsusmaa ühiskond jagunes 3-ks , Inglismaal tegutses kuningate kõrval regulaarselt ka parlament. 4. Millised olid valgustusajastu tekkimise eeldused? 18 saj. hoogustus Euroopas teadus ja filosoofia areng , mille tõttu tekkis uus maailmavaade. Valgustusfilosoofia sünnib Inglismaal 4. Loetle : 1. valgustusajale iseloomulikud jooned, a) hoogustub demokraatlike ideede levik (võitlus vanade poliitiliste ja religioossete dogmade vastu). Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti kindlalt, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ja keskajast pärit dogmad ja fanatism. Igasuguse progressi aluseks pidasid nad teaduste arenemist ja hariduse ning kultuuri nõutamist laiadele rahvahulkadele. b) Valgustuse teiseks ideaaliks oli nn loomulik inimene
reformatsiooni. • I.Kant „Valgustus on ajastu, kus inimene väljus tema omasüülisest alaealisusest.“ • Valgustus kritiseeris autoriteetidele, sh kirikule, tuginevat mõtteviisi ning innustas mõtlema iseseisvalt. • Usk mõistusesse kui maalilma tunnetamise peamisse allikasse- ratsionalism R.Descartes „Cogito, ergo sum.“ • Empirism- teadmiste allikaks on kogemus. F.Bacon • Deism- jumal küll lõi maailma, kuid ei sekku enam selle korraldamisse. Valgustusajale iseloomulikud jooned: • 1) hoogustub demokraatlike ideede levik (võitlus vanade poliitiliste ja religioossete dogmade vastu). Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti kindlalt, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ja keskajast pärit dogmad ja fanatism. Igasuguse progressi aluseks pidasid nad teaduste arenemist ja hariduse ning kultuuri nõutamist laiadele rahvahulkadele.
Järelmid Arvukalt piraatväljaandeid Arvukalt maale ja kirjandusteoseid Kolm ooperit: Arvukalt endamõrvu Mõju moele: mõlema peategelase riietus Mõju Napoléonile, kes hoidis Wertherit oma öökapil ja tunnustas Goethet suurimaks kirjanikuks. Mõnju teistele krijanikele, ka paroodiad Psühhiaatria: nn Wertheri sündroom kirjanduseeskujust tingitud enesetapp v selle katse JA GOETHE ELU WEIMARIS hertsogi salanõuniku, faktiliselt peaministrina. Aadliseisus pealekauba. Sai juurutada uusi valgustusajale vastavaid seadusi, teostada murrangulise teatriuuenduse ja teha kõike muud. Armulood kaunite naiste ja neidudega jätkusid ka pärast abielumist paljude meelest liiga tavalsie ja harimatu Christiane Vulpiusega. Wilhelm Amberg. Neiud loevad ette Goethe Wertherit. 1870 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Prantsusmaal oli katolik kirik, Inglismaal aga protsestantlik anglikaani kirik. 4. Millised olid valgustusajastu tekkimise eeldused? - Tehnika areng tõi võimaluse hankida uusi teadmisi. - Maadeavastustega algas maailmapildi avardumine mis jätkus veelgi enam uusajal. - Kujunes uus mõtteviis ning üha enam hakati hindama inimmõistust, juurdlemisvõimet ning katsetega saadud teadmisi. - Kujunes välja õpetus, mida kutsuti deismiks. 4. Loetle : 1. valgustusajale iseloomulikud jooned, 1) hoogustub demokraatlike ideede levik (võitlus vanade poliitiliste ja religioossete dogmade vastu). Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti kindlalt, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ja keskajast pärit dogmad ja fanatism. Igasuguse progressi aluseks pidasid nad teaduste arenemist ja hariduse ning kultuuri nõutamist laiadele rahvahulkadele. 2) Valgustuse teiseks ideaaliks oli nn loomulik inimene
18.19. sajandi ajastu, olud, voolud, autorid, mõttesuunad. Maailmakirjandus mõiste pärineb Goethe'lt. Idee: maailmakirjandus peaks hõlmama kõikide maade kirjandust vastavas kujunemisjärgus. Maailmakirjandus on ekspansioon, st kirjandus allub enam vähem samadele reeglitele. Tänapäeva kirjanduskultuur võlgneb valgustusajale väga palju. Valgustusajastu ¤ 18. sajandi ajajärk ja mõttevool, mis saab alguse juba renessansist. Ülepäeva ei toimu ükski muutus. Tohutu teema valgustusajal on Rooma impeeriumi lagunemine, sest see samuti ei toimunud üleöö, vaid see viidi äärmuseni rahva poolt sama valgustussajandiga. ¤ Valgustus on piirkonniti omanäoline, Euroopa keskmes allub enamjaolt samadele alustele. Mõnes riigis, nt Venemaal, valgustuse põhitunnuseid
Kantii ajaloofilosoofia keskne tekst. See tuleneb praktilisest filosoofiast. Kant’i ajaloo filosoofia artuleb kas ja millises vormis see võimalik on. Mida kujutab endast, võiks kujutada ja kuidas seda realiseerida. Idee mõistetud igapäevases tähenduses – üldine mõte või arutlus, aga siin idee omab ka termini tähendust. Mitmekesine sisu: kolm funktsiooni kasutab „ideed“. Üleüldine ajalugu, mille kandjaks on inimsugu ehk inimkonna ajalugu. Iseloomulik valgustusajale. Räägitakse inimkonna nimel. Kodanlus astub ajaloo areenile kui inimese kui sellise esindaja. Alustrajav eristus: Nähtumused ja asi iseendas (nagu eelmises loengus). Siin räägitakse tahtevabadusest. Nähtumuste sfääris ei saa eksiteerida tahtevabadust. See eristus on siin rakendatud ajaloole või inimkonnale. Kant’i eetika on individualistlik, kus moraalsus puududutab inimest ennast. Siin on juttu inimestevahelisest suhetest.
sajandil kodanluse tormilist vastuseisu iganenud poliitilistele süsteemidele, eelkõige absolutismile. Vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Kulminatsiooniks oli valgustusideede mõjul toimunud Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1894) Valgustusajale iseloomulikud jooned: 1) hoogustub demokraatlike ideede levik (võitlus vanade poliitiliste ja religioossete dogmade vastu). Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti kindlalt, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ja keskajast pärit dogmad ja fanatism. Igasuguse progressi aluseks pidasid nad teaduste arenemist ja hariduse ning kultuuri nõutamist laiadele rahvahulkadele.
Valgustus on vaimne liikumine, mis tähistas Lääne-Euroopas 18. sajandil kodanluse tormilist vastuseisu iganenud poliitilistele süsteemidele, eelkõige absolutismile. Vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Kulminatsiooniks oli valgustusideede mõjul toimunud Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1894) Valgustusajale iseloomulikud jooned: 1) hoogustub demokraatlike ideede levik (võitlus vanade poliitiliste ja religioossete dogmade vastu). Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti kindlalt, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ja keskajast pärit dogmad ja fanatism. Igasuguse progressi aluseks pidasid nad teaduste arenemist ja hariduse ning kultuuri nõutamist laiadele rahvahulkadele.
Kunstid ja teadused: · nõuavad luksust, jõudeaega; · pärinevad uudishimust; · loovad mittevajalikke soove ja mugavusi; · põhjustavad ühiskondlikku ebavõrdsust. · Imetleb minevikku, vana-Kreeka polist (poliitika ja vooruste/moraali seoste pärast) · Inimesed on loomupäraselt vabad ja võrdsed · Õiglase ühiskonna eeltingimuseks pole mitte teadused ja mõistus, vaid moraal (keskendumine kogukonnale, mitte endale) · Valgustusajale omaselt ei arva, et inimene oleks loomult poliitiline olend (Aristoteles), ühiskond ei tulene loomupäraselt, vaid on puhtalt inimlik looming. · Inimesest saab mõelda ilma poliitilise ühiskonnata, kuid varasemad filosoofid on rääkinud loomuseisundist valesti, nad on lähtunud kaasaegsetest arusaamadest inimese kohta, mis eeldavad ühiskonda: Hobbes (kadedus, usaldamatus ja surmahirm eeldavad mõtlemist!)
annaabi.ee 
