Sellisel juhul noore inimese silm aga akommodeerib ka kaugele vaadates, mis väsitab ripslihast ja põhjustab omakorda kaebusi nagu näiteks peavalud. 3. Vanaeanägevus ehk presbüoopia. Presbüoopia korral on vanusest tingituna vähenenud silmaläätse elastsus, mistõttu silm ei suuda akommodeerida ehk kohaneda lähedal asuvate objektidega ja tagajärjeks on ebaselge kujutis võrkkestal. 4. Astigmatism. Astigmatismi põhjustab silma valgustmurdvate pindade erisugune kumerus eri tasapindades. Võrkkestale tekib siis piklik kujutis. (Loit, P.-H., Nurme, B., Niilus. S. 2011. Silma anatoomia). Astigmatism jaotatakse: - Lihtne müoopiline astigmatism: üks fookus on võrkkestal ja teine võrkkesta ees. - Kombineeritud müoopiline astigmatism: kaks fookust tekivad võrkkesta ette. - Lihtne hüperoopiline astigmatism: üks foouks tekib võrkkestale ja teine võrkkesta taha.
Kui silma optiline süsteem on normaalne, nimetatakse seda emmetroopiaks (A). Sel puhul tekib võrkkestal lõpmata kaugel olevatest esemetest terav kujutis. •Kui silmamuna läbimõõt on valgustmurdva süsteemi tugevuse suhtes liialt pikk, tekib kujutis võrkkesta ees, see on lühinägevus e müoopia (E). Kaugel asuvate esemete teravalt nägemiseks tuleb kasutada valgust hajutavaid läätsi, nn miinusklaase (F). •Liialt väikese silmamuna läbimõõdu või optilise süsteemi valgustmurdvate omaduste languse korral ei fokuseeru kaugetelt objektidelt tulevad kiired võrkkestale, fookus jääb silmapõhja taha - kaugelenägevuse e hüperoopiaga (G). Inimene akommodeerib kaugele vaadates nagu normaalne nägija lähedale vaadates, seetõttu ripslihas väsib. Korrigeerimiseks kasutatakse valguskiiri koondavaid läätsi, nn plussklaase (H). •Läätse elastsuse languse tõttu vanemas eas väheneb selle kumerus, lähedale nägemine on
väliskeskkonnast 7. Kirjelda kemolitotroofsete bakterite toitumist? Nad saavad energiat anorgaaniliste ühendite oksüdatsioonist ja kasutavad süsinikallikana süsihappegaasi. 8. Kirjelda bakteriaalset fotosünteesi purpur- ja rohebakteritel? Nad kasutavad vee asemel väävelvesinikku ja nende fotosünteesil ei eraldu hapnikku. Väävelvesinikku oksüdatsiooni vaheprodukt- väävel- ladestub ajutiselt rakku ning on mikroskoobi all nähtav rakusiseste tugevasti valgustmurdvate teradena. Paljud purpur-ja rohebakterid on anaeroobid ning fotosünteesivad anaeroobse muda pindkihis ja anaeroobsetes veekihtides, kus on piisavalt väävelvesinikku ja valgust. 9. Milles seisneb aeroobse ja anaeroobse hingamise erinevus? Kuidas nimetatakse anaeroobset hingamist teisti? Mis selles protsessis toimub? Aeroobselt hingamisel (hapniku hingamine) vajatakse hapnikku. Anaeroobselt hingajad suudavad
7. Kirjelda kemolitotroofsete bakterite toitumist? Nad saavad energiat anorgaaniliste ühendite oksüdatsioonist ja kasutavad süsinikallikana süsihappegaasi. 8. Kirjelda bakteriaalset fotosünteesi purpur- ja rohebakteritel? - Nad kasutavad vee asemel väävelvesinikku ja nende fotosünteesil ei eraldu hapnikku. - Väävelvesinikku oksüdatsiooni vaheprodukt- väävel- ladestub ajutiselt rakku ning on mikroskoobi all nähtav rakusiseste tugevasti valgustmurdvate teradena. - Paljud purpur-ja rohebakterid on anaeroobid ning fotosünteesivad anaeroobse muda pindkihis ja anaeroobsetes veekihtides, kus on piisavalt väävelvesinikku ja valgust. 9. Milles seisneb aeroobse ja anaeroobse hingamise erinevus? Kuidas nimetatakse anaeroobset hingamist teisti? Mis selles protsessis toimub? - Aeroobselt hingamisel (hapniku hingamine) vajatakse hapnikku.
Ripslihase lõõgastumisel lääts taas lameneb. Kui silma optiline süsteem on normaalne, siis tekib võrkkestal lõpmata kaugel olevatest esemetest terav kujutis. Kui silmamuna läbimõõt on valgustmurdva süsteemi tugevuse suhtes liialt pikk, tekib kujutis võrkkesta ees, see on lühinägevus. Lühinägevuse korral tuleb kasutada valgust hajutavaid läätsi e miinusklaase. Liialt väikese silmamuna läbimõõdu või optilise süsteemi valgustmurdvate omaduste languse korral ei fokuseeru kaugelt objektidelt tulevad kiired võrkkestale, fookus jääb silmapõhja taha, see on kaugelenägevus. Korrigeerimiseks kasutatakse valguskiiri koondavaid läätsi e plussklaase.
Ripslihase lõõgastumisel lääts taas lameneb. Kui silma optiline süsteem on normaalne, siis tekib võrkkestal lõpmata kaugel olevatest esemetest terav kujutis. Kui silmamuna läbimõõt on valgustmurdva süsteemi tugevuse suhtes liialt pikk, tekib kujutis võrkkesta ees, see on lühinägevus. Lühinägevuse korral tuleb kasutada valgust hajutavaid läätsi e miinusklaase. Liialt väikese silmamuna läbimõõdu või optilise süsteemi valgustmurdvate omaduste languse korral ei fokuseeru kaugelt objektidelt tulevad kiired võrkkestale, fookus jääb silmapõhja taha, see on kaugelenägevus. Korrigeerimiseks kasutatakse valguskiiri koondavaid läätsi e plussklaase.
Kui silma optiline süsteem on normaalne, nimetatakse seda emmetroopiaks(A). Sel puhul tekib võrkkestal lõpmata kaugel olevatest esemetest terav kujutis. · Kui silmamuna läbimõõt on valgustmurdva süsteemi tugevuse suhtes liialt pikk, tekib kujutis võrkkesta ees, see on lühinägevuse müoopia(E). Kaugel asuvate esemete teravalt nägemiseks tuleb kasutada valgust hajutavaid läätsi, nnmiinusklaase(F). ·Liialt väikese silmamuna läbimõõdu või optilise süsteemi valgustmurdvate omaduste languse korral ei fokuseeru kaugetelt objektidelt tulevad kiired võrkkestale, fookus jääb silmapõhja taha-kaugele nägevuse hüperoopiaga(G). Inimene akommodeerib kaugele vaadates nagu normaalne nägija lähedale vaadates, seetõttu ripslihas väsib.Korrigeerimiseks kasutatakse valguskiiri koondavaid läätsi, nn plussklaase(H). · Läätse elastsuse languse tõttu vanemas eas väheneb selle kumerus, lähedale nägemine on raskendatud, tekib vanaea-kaugenägevuse presbüoopia(B)
Silma refraktsioonianomaaliad: kui silma optiline süsteem on normaalne, nimetatakse seda emmentroopiaks. Sel puhul tekib võrkkestal lõpmata kaudel olevatest esemetest terav kujutis. Kui silmamuna läbimõõt on valgustmurdva süsteemi tugevuse suhtes liialt pikk, tekib kujutis võrkkesta ees, see on lühinägevus ehk müoopia. Korrigeerimiseks kasutada valgust hajuvaid läätsi, nn miinuklaase. Liialt väikese silmamuna läbimõõdu või optilise süsteemi valgustmurdvate omaduste languse korral ei fokuseeru kiired võrkkestale, fookus jääb piltlikult silmapõhja taha, tegemist on kaugenägevuse ehk hüperoopiaga. Korrigeerimiseks kasutatakse plussklaase. Läätse elastsuse languse tõttu vanemas eas väheneb selle kumerus, lähedalt nägemine on raskendatud, tekib vanaea-kaugenägevus ehk presbüoopia. Kui kahjustus on tabanud 17. Brodmanni välja, tekib tsentraalne ehk kortikaalne pimedus. Sel puhul puudub nägemistaju täielikult, inimene on pime. 18
annaabi.ee 
