8. Milline on valgustatuse tase väga täpse töö puhul ? 9. Kas eelistada tuleb kunstlikku või päevavalgust ? 10. Kas valgustite ja akende hooldus (puhastamine) annab ökonoomilise efekti ? Vastused: 1.) Keskkonna ergonoomika käsitleb keskkonna faktoreid, mis mõjutavad: inimese tervist, ohutust, suutlikkust, mugavust, töö tootlikkust ja kvaliteeti 2.) Kahjustava toime allikas, allika toime ülekanne inimesele, inimene 3.) ENNE 4.) VIIMANE 5.) Valgustihedust mõõdetakse luksides (LX) 6.) Normaalseks tööks vajalik valgustus 200-800 LX, ideaalne 500-800 LX 7.) Orienteerumisvalgustatus (kohtades, kus pole vaja lugeda 10-200 LX 8.) Eritööde valgustatus 800-3000 LX 9.) Tuleks eelistada päevavalgust 10.) Määrdunud aknad/valgustid vähendavad valgustust ligi 20%, regulaarne hooldus annab majandusliku efekti, kord nädalas puhastada valgusteid ja aknaid(hea tava)
Leida lahendusi intensiivse sissepuhke ebameeldivuste kõrvaldamiseks Ebaühtlane Üldvalgustuse ja töökoha Parendada valgustust (vajadusel lisada tehis- ja valgustatus valgustuses on suured kohtvalgusteid); lisavalgusti olmenurka erinevused Korraldada valgustiheduse mõõtmine Valgustihedust ei ole mõõdetud, eeldatavalt nõrk Tuleoht Küttesüsteemid Tuleb viia remonditööd lõpule ebakvaliteetsed Vastavalt struktuuriüksuse majanduslikele võimalustele suunata töötajad, kes töötavad Töötajatel esineb silmade
Leida lahendusi intensiivse sissepuhke ebameeldivuste kõrvaldamiseks Ebaühtlane Üldvalgustuse ja töökoha Parendada valgustust (vajadusel lisada tehis- valgustatus valgustuses on suured ja kohtvalgusteid); lisavalgusti olmenurka erinevused Korraldada valgustiheduse mõõtmine Valgustihedust ei ole mõõdetud, eeldatavalt nõrk Füüsikalised Seadmete hooldamine, sh ohutusseadmed. ohutegurid Nõuetekohane kord õnnetuste ja hädaolukordadega tegelemiseks Töötamine Töö spetsiifikast lähtuvalt Vaevuste ennetamiseks pidada puhkepause;
kõrgusel maapinnast) Evälis - valgustatus väljas [1 lx] Loomulik valgustus jaotatakse kolmeks: 1. ülavalgustus valguskuplite kaudu laes; 2. külgvalgustus läbi akende välisseinas; 3. kombineeritud valgustus üla- ja külgvalgustus koos. Tehislik valgustus jaotatakse üld- kui ka kohtvalgustuseks, mis koos moodustavad kombineeritud valgustuse. Valgustatust ehk valgustihedust tuleb üldreeglina mõõta kõigi üksiktöökohtade tööpiirkonna igas tasandis ning ka lähiümbruse igas tasandis. Mõõtmiste ajal 2 Ladina keelest sõnast lux tähendusega ,,valgus". 2 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus on oluline tagada, et inimesed ega juhuslikud esemed ei varjaks luksmeetri andurile langevat
Diafragmarõngalt leiame avaarvud. Teravussügavuse skaala abil võime teada saada teravuse piirid antud situatsioonis. Säritus Särituseks nimetatakse fotomaterali mõjutamist valgusega. Valgustundliku materjali pinnale langeva valgusenergia hulka nimetatakse säriks (valgussärituseks), mis määratakse optilise kujutise valgustiheduse ja valguse toime kestuse korrutisena. Valgustehnikas mõõdetakse valgustihedust ehk valgustatust luksides ja valgustushulka ehk säri lukssekundeis. Fotograafias on valgus ja säri lähedased mõisted. Valgusest oleme huvitatud esemete valgustamisel: valguse intensiivsusega loome pildistataval objektil helendeid ja tumendeid. Valgustundliku kihi säritamisel juhime valgust otsekui kahe ohjaga: meie kontrolli all peab olema mõjuva valguskiirguse tugevus ja kestus. Korraliku pildi saamikseks peab säri antud tingimustes olema paras
parakliima ja elektrokliima. Mikrokliima on siiski seadusaktidega reglementeeritud. Elukeskkonnana peetakse normaalseks mikrokliimat, mille temperatuur on 20- 21°C, suhteline niiskus 4060% (soovitavalt vähemalt 50%), selle liikumiskiirus on väiksem kui 0,1 m/s, selles levib soojuskiirgust normi piires 30W/m². Parakliima all mõeldakse (para kaasnev, juures) muude tingimustega kaasnevat elektromehhaanilise lainetuse keskkonda, õhu saastatust, õhu keemilist koostist, valgust ehk valgustihedust (lux), müra (dB), radiatsiooni (0,15 mikrosv/h (siivert)). Õhu gaasilist molekulaarkoostist (mitte segamini ajada õhu kui gaaside segu mahulise koostisega, mis on teadaolevalt suures piires 78% lämmastikku, 21% hapnikku, 1% inertgaase) ja selle keemilist koostist.Kasutusele võetud ka termin elektrokliima, mis tähistab õhu elektrokeemilist koostist. Otsustav on selle puhul hapnikumolekul. Hapnikumolekuli elektronkat(ete)s on elektronide arv väga kergesti muutuv. See muutub hapniku
57. Akustilise kvaliteedi tagamisel arvestatavad materjalide omadused. Ehitusmaterjalid saab akustika seisukohalt liigitada: · heli isoleerivateks kõvad, peegeldavad heli; · heli neelavateks (absorbeerivateks) poorsed; ei oma märkimisväärseid heli isoleerivaid omadusi 58. Päevavalguse parameetrid: valgustihedus, loomuliku päevavalguse tegur, insolatsioon. Valgustihedus pinnaelemendile langeva valgusvoo suhe elemendi pindalasse; · valgustihedust mõõdetakse luksides (lx); · pinna valgustihedus on 1 lx, kui 1 m2 suurusele pinnale jaotub ühtlaselt valgusvoog 1 lm. · E= Päevavalgustegur (loomuliku päevavalguse tegur) on ruumisisese ja välise horisontaalse valgustiheduse suhe väljendatuna protsentides. · D= * 100% Insolatsioon otsene päikesekiirgus. Insolatsiooni kestus aeg, mille jooksul päikesekiired pääsevad ruumi. 59. Insolatsioon elamutes ja ühiskondlikes hoonetes. Elamud
Põhiline erinevus on selles, et päikesevalgus on teise iseloomuga, valgus hajub ühtlasemalt ja peegeldub tihti ka maapinnalt üles- moodustades ühtse tervikliku valguspildi, kunstvalgusega on sarnast tulemust saavutada väga keeruline - kasvõi seetõttu, et enamikes meie büroodes on põrand praktilistel kaalutlustel tume ja ei peegelda valgust tagasi. Normidele vastavas nn kunstliku valguse keskonnas on töövõime suurem kuna saame muuta pea kõiki valgustus näitajaid, nii valgustihedust, valguse langemis nurka kui ka valguse värvust. Kõige ideaalsem oleks töökohal muutuv valgustugevus ja temperatuur, mis muutuvad vastavalt kellaajale ja loodusliku valguse muutumisele. Tänapäeval on see võimalik, kuid nõuab märksa suuremat investeeringut 4 Lambid 1 Hõõglamp Eredamat valgust andev hõõglamp tarbib rohkem voolu ja kulutab rohkem energiat. Hõõgniidi kiire läbipõlemise üks peapõhjusi on tema ehituse ebaühtlus. Mõnes kohas on
Lõhn Inimese lõhnataju on väga individuaalne ning ebameeldivust või ärritust tekitavate ainete minimaalne kontsentratsioon on väga erinev. Mõned inimesed suudavad eristada lõhnu juba väga väikestes kontsentratsioonides, teistele on mõju avaldamiseks vaja intensiivset lõhna. Ärritusnähud avalduvad peavaluna ,,kinnise nina" tundena vms ärritusnähud. Siseõhu füüsikalised omadused: Valgus. Valgustihedust mõõdetakse lux ´ides. Lugemistööpiirkonnas peab keskmine valgustihedus olema vähemalt 500lx, tööpinna keskmine valgustihedus peab olema vähemalt 300lx,. Inimest mõjutab veel valguse värv, valguse värelus ja päevavalguse kogus. Temperatuur Soojuslik mugavus. Õhutemperatuur ruumis peab olema lähedane füsioloogiliselt optimaalselt optimaalsele ja looma inimesele hubase soojatunde ning tagama tervise ja teovõime
annaabi.ee 
