Seda põhjustab valguse elektromagnetlainete vastastikmõju aines esinevate dipoolidega. Nähtava valguse diapasoonis võib seda kirjeldada nõnda, et normaali suhtes nurga all ainele langenud valguse punasele värvusele vastava sagedusega valguskiir murdub kõige vähem ja violetsele värvusele vastava sagedusega kiir murdub rohkem ehk pikema lainepikkusega valguskiir murdub vähem kui lühema lainepikkusega valguskiir. Kõige sagedamini demonstreeritakse valge valguse lahutamist värvilisteks valgusteks kolmnurkse klaasprisma abil. Kui valge valgus läbib klaasprismat, siis valgus murdub prismas. Kui kõik värvi valgused murduksid prismas ühtemoodi, siis väljuks prismast samuti valge valgus. Tegelikkuses aga väljub klaasprismast valgus, mis on lahutatud värvilisteks valgusteks. Kui panna prismast väljunud valguse ette ekraan, siis näeme ekraanil vikerkaarevärve - see on valguse spekter. Seda nähtust nimetatakse valgusedispersiooniks - erinevat värvi valgused murduvad natuke erinevalt
lahutuspinna ja muudab seejuures oma levimissuunda. Suhteline murdumisnäitaja - näitab, mitu korda levib valgus esimeses keskkonnas kiiremini kui teises. Absoluutne murdumisnäitaja - näitab, mitu korda levib valgus vaakumis kiiremini kui keskkonnas. Joonised valguse läbiminekul läbi läbi klaasprisma ja klaasplaadi- Valguse suund ei muutu, kui valgus läbib tasaparalleelset plaati. Valguse dispersioon valge valguse lahutumine värvilisteks valgusteks. Kõige enam ja vähem murduvad valguskiired- Kõige enam murdub väiksema lainepikkusega valguskiir(violetne). Kõige enam suurema lainepikkusega(punane) valgus. Vikerkaare tekkimine- Tekib sellepärast, et valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. Tekib kui paistab päike ja sajab vihma. Spektraalaparaadid ja spektrid: Spektraalaparaadi ehitus ja ülesanne- Spektraalaparaati kasutatakse spektrite saamiseks ja uurimiseks
Valgusallikast olenevalt on olemas erinevaid ,,värve" ja erineva intensiivsusega valguseid. Valguse värvust ehk valgustemperatuuri mõõdetakse kelvinites ja intensiivsust kandelates. Valgustemperatuuri kategooriaid jaotatakse peamiselt neljaks, milleks on päevavalgus 6500 Kelvinit, Fluorestseeruv valgus 4150 Kelvinit, Hõõglambi valgus 2856 Kelvinit, Naatriumlambi valgus 3500- 4500 Kelvinit. Päevavalgus eristub tingituna kella- ja aastaajast erineva temperatuuriga valgusteks. 4.1 Värvusedastusindeks (CRI) Tehisvalgus peaks võimaldama inimsilmal tajuda värvusi õieti, nii nagu loomulikus päevavalguses. Määravaks on siin valgusallika värvusedastusvõime, mida väljendatakse värvusedastusindeksina. Värvusedastusindeks, ka värvieraldusindeks, mille ühik Ra, mõõdab vastavust objekti värvuse ja selle värvusilme vahel mingi kindla võrdlusvalgusallika all. Teisisõnu, see indeks näitab, kui hästi on inimesel võimalik tajuda ja eraldada antud
Nii on inimesel väga selektiivne kontakt oma sisemaailmaga.Kannatuse situatsioonis ilmneb rohkelt subjektiivselt negatiivseid tundeid. Ühelt poolt võib see olla vägagi ebameeldiv, teisalt toimub omamoodi tasakaalustus- ilmuvad tunded, mis enne olid maha surutud ja kontakt sisemaailmaga muutub terviklikumaks. Selline terviklikkus, eriti just tunnetega, on oluline tingimatu armastuse avaldumise eeldus. Näide: valge valgus läbi prisma lastuna murdub eri värvi valgusteks, samuti eri spektriosi läbi prisma lastes saab tagasi valge valgus. Tingimatu armastus on nagu valge valgus, mis saab ilmneda, kui esindatud on kõik spektriosad, erinevad tunded. 5.Pikaajaline viibimine ängistuses-määramatuses - Äng on teiste tunnetega võrreldes erandlik- sel puudub konkreetne objekt või teiste sõnadega on selle objektiks kõik. Selles suhtes on sellega vaid 1 sarnane tunne- tingimatu armastus. Tingimatult saab armastada kõike, mitte ühte kindlat objekti
(lad. corpusculum = kehake) voog · Osakesed liiguvad väga suure kiirusega ning on väga väikesed. VALGUSE MURDUMISNÄITAJA JA VALGUSE DISPERSIOON: Murdumisnäitaja on väga fundamentaalne suurus § See on seotud valguse levimiskiirusega Valguse kiiruse sõltuvus valguse lainepikkusest nimetatakse valguse dispersiooniks. Valge valgus on oma olemuselt liitvalgus § Läbides klaasi (hõredama keskkonda) "lõhustub" valgus tänu dispersioonile paljudeks värvilisteks valgusteks spektriks § Mida väiksem on valguse lainepikkus, seda rohkem ta keskonnas murdub. VIKERKAARE NÄIDE 15) LAINEOPTIKA Interferents on (koherentsete) lainete liitumine, ja liitumisel tekkiv püsiv energia ümberjaotumine ruumis, mis tuleneb lainete vastastikusest üksteise tugevdamisest ühtedes punktides ja nõrgendamisest teistes. Eri teid mööda tulevate kiirte hilinemine tähendab automaatselt faasi erinevust.
lainetus.(lainete sõltumataus) 2. Kopuskulaarteooria. Valgus on väikeste osakeste voog. (osakesed liguvad väga suure kiirusega ja on väga väikesed. Valguse murdumisnätiaja- on väga fundamentaalne suurus. v=c/ √ μ∗ε +n= √ μ∗ε v=c/n. n21=v2/v1 Valguse dispersioon-valguse kiiruse sõltuvus valguse lainepikkusest. Valge valgus on oma olemuselt liitvalgus, läbides klaasi lähustub valgus tänu dispersioonile paljudeks värvilsieslt valgusteks-spektrisks. mida väiksem on lainepikkus, seda rohkem ta keskkonnas murdub n=c/v Valguse inferents- laine liitumine ja liitumisel tekkiv püsiv energia ümberjaotumine ruumis, mis tuleneb lainete vastasikusest üksteise tugevdamisest ühtedes punktides j nõrgenamine teistes. Väga täpsete pikkuse ja nurkade mõõtmiseks, putukad,veeloigud,cd. Eri teid mööda tulevate kiirte hilinemin tähendab automaatselt faaside erinevusi
Tänapäeval meie teame, et see on alaktromagnetlainetuse lainepikkuste erinevus. Kusjuures: piirid kahe värvi vahel pole kunagi tegelikult selged. Meie ei hakka prismaga valgust osadeks jagama, vaid hoopis CD toorikuga! Me kõik teame, et CD annab kirevaid värve. Mõnedel tüüpidel ripuvad nad auto laes, kuna värvid on kirevad. Mida aga ei teata, on see, et ta on kirev just sellepärast, et ta lahutab valge valguse (või mis iganes valguse) ERALDI VALGUSTEKS, eraldi lainepikkusteks lahti; nii et selle järgi on võimalik vaadata, millistest erinevatest värvidest mingi valgus koosneb. SEEKORD EI KESKENDU SELLELE, MIKS TA SEDA TEEB (põhjus on üks näide sellest, kuidas valgus on imelik), keskendume pigem sellele, ET ta nii teeb. · Tavalise hõõglambi peal on näha, kuidas valgus, mis sealt tuleb, langedes CD peale, jaguneb: PUNASEKS, ORANZIKS, KOLLASEKS, ROHELISEKS, HELESINISEKS, TUMESINISEKS ja VIOLETSEKS. DEMO 2.
Tänapäeval meie teame, et see on alaktromagnetlainetuse lainepikkuste erinevus. Kusjuures: piirid kahe värvi vahel pole kunagi tegelikult selged. Meie ei hakka prismaga valgust osadeks jagama, vaid hoopis CD toorikuga! Me kõik teame, et CD annab kirevaid värve. Mõnedel tüüpidel ripuvad nad auto laes, kuna värvid on kirevad. Mida aga ei teata, on see, et ta on kirev just sellepärast, et ta lahutab valge valguse (või mis iganes valguse) ERALDI VALGUSTEKS, eraldi lainepikkusteks lahti; nii et selle järgi on võimalik vaadata, millistest erinevatest värvidest mingi valgus koosneb. SEEKORD EI KESKENDU SELLELE, MIKS TA SEDA TEEB (põhjus on üks näide sellest, kuidas valgus on imelik), keskendume pigem sellele, ET ta nii teeb. · Tavalise hõõglambi peal on näha, kuidas valgus, mis sealt tuleb, langedes CD peale, jaguneb: PUNASEKS, ORANZIKS, KOLLASEKS, ROHELISEKS, HELESINISEKS, TUMESINISEKS ja VIOLETSEKS. DEMO 2.
Murdumisnäitaja on väga fundamentaalne suurus, see on seotud valguse levimiskiirusega n2,1= v2/v1 · Täielik peegeldus Kui valgus läheb tihedamast hõredamasse keskkonda, teatud langemisnurga korral tekib täielik peegeldus ja valgus peegeldub tihedamasse keskkonda tagasi · Valguse dispersioon Valguse kiiruse sõltuvus valguse lainepikkusest nimetatakse valguse dispersiooniks Läbides klaasi (hõredama keskkonda) "lõhustub" valgus tänu dispersioonile paljudeks värvilisteks valgusteks spektriks 15.Laineoptika · Valguse interferents (+ joonis, selgitus, tingimused, näited) Interferents on koherentsete lainete liitumine ja liitumisel tekkiv püsiv energia ümberjaotumine ruumis, mis tuleneb lainete vastastikusest üksteise tugevdamisest ühtedes ja nõrgendamisest teistes punktides. Youngi interferentsikatse 1802.a Valgustatud pilu taga asub piluga paralleelne ekraan, millesse on lõigatud piluga paralleelsete pilude paar.
sagedusega valguskiir murdub kõige vähem ja violetsele värvusele vastava sagedusega kiir murdub rohkem ehk pikema lainepikkusega valguskiir murdub vähem kui lühema lainepikkusega valguskiir. Kui valge valgus läbib klaasprismat, siis valgus murdub prismas. Kui kõik värvi valgused murduksid prismas ühtemoodi, siis väljuks prismast samuti valge valgus. Tegelikkuses aga väljub klaasprismast valgus, mis on lahutatud värvilisteks valgusteks. Kui panna prismast väljunud valguse ette ekraan, siis näeme ekraanil vikerkaarevärve - see on valguse spekter See on jaotatud tingitult seitsmeks värviks: punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, sinine ning violetne. Kuigi spekter on jaotatud seitsmeks värviks, leidub sellel mitmeid värvilisi valgusi veel, sest ometigi on spektri ühelt värvilt teisele üleminek sujuv. Eelnevalt nimetatud seitse värvi moodustavad kokku valge värvuse. 4
2. Liimi igasse lõhesse plastlusikas. Kui liim on kuivanud, libista sukavarras läbi korgis oleva augu. 3. Hoia ratast tasase veejoa all ja see hakkab pöörlema. (Glover 2003, lk 29) TEEME VIKERKAARE Ehkki päikesevalgus paistab valge olevat, koosneb see tegelikult erinevatest valgustest. Neid värvusi võib näha, kui valguskiir läbib klaasi või vett. Kui vihma sajab võivad ja Päike paistab, võivad õhus olevad vihmapiisad päikesevalguse värvilisteks valgusteks lahutada ja tekitada vikerkaare. Pane peegel mingi nurga all veenõusse. Aseta veenõu akna juurde, kust päike sisse paistab, nii et valgus läheb läbi vee ja peegeldub peeglilt mingile papitükile. Peeglit kattev vesi peaks lahutama päikesevalguse spektrivärvideks. (Glover 2003, lk 27) Töölehed OTSI TÄHTI! Leia segamini aetud tähtedest üles need tähed, mida kasutatakse sõna ,,LUMEMEES" kirjutamiseks. Tõmba nendele tähtedele ring ümber. A L E M U M
annaabi.ee 
