H. Merkeli kõige mõjukamaks kirjutiseks, nõudis teraval toonil pärisorjuse kaotamist Liivimaal. Ja veel oli ta aru saanud,et kui ta tahab talupoegi aidata siis tuleb kaotada aadli seisus. Liivimaa pärisorjuslik kord polnud tema sõnul üksnes häbistav inimsoole, vaid ka lootusetult ajakohatu. Sellega ühendas G. H. Merkel Liivimaa kontekstis seni lahus käsitletud teemad: valgustuslikud ideed inimõigustest ja talupoegade viletsa eluolu. Tüüpilise valgustajana oli G. H. Merkel veendunud ka lätlaste (ja eestlaste) kultuurivõimes, kui nende elujärg vaid paraneb. Ja sellega oligi ta üks Eesti valgustajatest.
võim kolooniate üle kuulus Inglise kuningale, keda kohapeal esindas kuberner. Järjest olulisemaks kujunes kohalik omavalitsus kolooniate seadusandlikud kogud. Hakkas kujunema ameerika rahvus. Levisid valgustusideed. 1754.a esitas Benjamin Franklin Põhja-Ameerika kolooniate liidu projekti, kus seadusandlik võim kuulus kolooniatele. Thomas Jefferson silmapaistev Ameerika valgustaja järgis Rousseau vaateid ja pooldas suveräniteediideed, millest tuletas õiguse luua oma riik. (Valgustajana eesrindlik: maad tuleks anda kõigile, kes seda harivad; pooldas orjuse kaotamist). Rahulolematuse kasv Briti ülemvõimuga 1756-1763 Euroopas peetud Seitsmeaastane sõda laienes ka Põhja-Ameerikasse ja Indiasse. Inglismaa oli tugevam määravaks sai ülekaal maailmameredel. Tagajärjed: Prantsusmaa kaotas suure osa koloniaalvaldustest (osa Louisianast, Kanada) Ka Inglismaa positsioon Põhja-Ameerika idarannikul muutus teravnesid vastuolud emamaa ja kolonistide vahel.
Prantsuse filosoofid Voltaire ja Rousseau kijundasid tollase ja hilisema Euroopa vaimse palge. Vaimupimeduse ja fanatismi vastase võitluse sümboliks sai Voltaire. Rousseau innustas uue kultuuritüübi romantismi sündi 18sajandil. Saksamaa Kultuuriline areng oli hoogsam. Friedrich II püüdis näida valgustusliku monarhina, kutsus oma nõuandjaks Voltaire’i ise. Venemaa Katariina II matkis kuningat Friedrich II-t : ka tema laskis end välja paista valgustajana. Voltaire valiti Peterburi Teaduste Akadeemia auliikmeks. Valgustaja ja entsükloüedisti Dierot kutsuti Katriina II külla Venemaale. Preisi ja Vene õukonnas muutus suurmoeks n.ö. valgustuse normiks, rääkida prantsuse keeles. Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonna haridust ja teadmisi. Valgustajate teiseks ideaaliks oli nn loomulik inimene. Looduse ees on inimesed võrdsed väidsid valgustajad
keskkonnas esitletud. Järelikult peab seda arvestama ruumi planeerimisel ja kujundamisel ja olema kindel, et lastele valitakse kõige sobivad värvid, mis toetaks nende arengut. 9. Mida õppisid antud videost praktilist? Keskkond peab õpinguid stimuleerima. Muutused peaksid tulema kasutusse samm- sammult. Mulle meeldis väga idee valgustusest ning kuidas saaks seda kasutada lapse arengu kaasaaitajana, lapse arengutee "valgustajana". Huvitav oli ka ,,ruumid ruumides" kontseptsioon, mis aitab lapsel tunda end turvaliselt erinevates toimingutes ja suhetes.
Kuigi enamik valgustusideid sai alguse Inglismaalt, kujundasid Euroopa vaimseid suundi just prantsuse filosoofid (nt Voltaire ja Rousseau). Seoses poliitilise tõusuga elavnes järk-järgult kultuur ka Venemaal 18. saj algul rajas Peeter I uue pealinna Peterburi (nn aken Euroopasse), võitis Põhjasõjas Rootsilt endale Läti ja Eesti, algatas ühiskonna reformise lääne eeskujul. Sajandi teisel poolel laskis Katariina II end välja paista "valgustajana". Vene õukonnas muutus suurmoeks rääkida prantsuse keelt. Kirjanduses pääsesid valgustusideed kõige valdavamalt mõjule Prantsusmaal. Prantsuse valgustus oli kõige võitluslikum, sest sealne absolutism pidas vastu 18. sajandi lõpuni 1789 toimus Suur Prantsuse revolutsioon. Valgustajad võitlesid õiglasema ühiskonna eest. Nad kuulutasid vabaduse ja võrdsuse ideid. Progressi aluseks pidasid nad teaduse arenemist ning hariduse ja kultuuri levitamist rahva hulgas.
valgustatud rahvast J. Locke Locke leiab erinevalt Hobbesist, et riigieelne ühiskond ei olnud kaugeltki vaenulik ja inimesed olid sündinud vabana, elasid üksteist abistades · Locke pidas väga oluliseks, et parlament ei rakendaks ise seadusi ellu ja kuningas (täidesaatev võim) ei looks seadusi · Locke`i arvates ei tohtinud ühtegi seadust ilma kuninga vastava otsuseta ellu viia · Maksude kogumine peab jääma parlamendile · Valgustajana pidas Locke vajalikuks riigi ja kiriku lahutamist ning kritiseeris usulist tagakiusamist · Locke`i õpetus oli aluseks inimõiguste deklaratsioonile P. Ameerikas ja Prantsusmaal, samuti rajas ta Euroopas tee Liberalismile Montesquieu Montesquieu eristas ühiskonnast sõltumatuid ja sõltuvaid seadusi. Ta ei pidanud vajalikuks kogu inimkonnale ühesuguste seaduste kehtestamist, vaid eelistas selliseid, mis sobiksid igale ühiskonnale kõige paremini.
Thomas Hobbes, kes oli inglane, väitis, et kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. Hobbesi käsitus monarhi võimust ei erinenud väga Jean Bodini omast. [1] John Locke esitas esimese inimõiguste käsitluse. Locke leidis, et riigieelne ühiskond polnud kaugeltki vaenulik, inimesed olid sündinud vabana ning elasid üksteist abistades. Locke pidas väga oluliseks, et parlament ei rakendaks ise seadusi ellu ning et kuningas ei looks seadusi. Locke pidas valgustajana vajalikuks riigi ja kiriku lahutamist ning kritiseeris usulist tagakiusamist: ,,On naeruväärne, kui Taanis karistatakse inimest seepärast, et ta pole luterlane, Genfis, et pole kalvinist, ja Viinis, et pole katoliiklane." Locke'i õpetus oli aluseks inimõiguste deklaratsioonile Põhja- Ameerikas ja Prantsusmaal.[1] VALGUSTAJAD: 1)Charles-Louis de Secondat Montesquieu, kes oli pärit nimekast aadlisuguvõsast. Tema elutööks sai raamat ,,Seaduste vaimust" 1748. aastal
Locke`i järgi säilitas rahvas ka pärast lepingu sõlmimist suveräänsuse, mis tagati võimude lahususe printsiibiga. Locke arust oli väga tähtis, et seadusandlik võim (parlament) ei rakendaks ise seadusi ellu ning et täidesaatev võim (kuningas) ei looks ise seadusi. Kui taheti hoida kahte võimu tasakaalus, siis ei tohtivat ükski seadus jõustuda ilma kuninga kinnituseta, maksude kehtestamine pidi jääma parlamendi kompetentsi. Valgustajana pidas Locke vajalikuks riigi ja kiriku lahutamist ning kritiseeris usulist tagakiusamist. Locke`i õpetus oli aluseks inimõiguste deklaratsioonile Põhja- Ameerikas (1776) ja Prantsusmaal (1789) ning rajas tee Euroopa liberalismile. Montesquieu: Charles-Louis de Secondat Montesquieu (1689-1755) oli valgustusajastu prantsuse poliitiline mõtleja. Ta oli pärit nimekast aadlisuguvõsast ning tema elutööks sai raamat "Seaduste vaimust" (1748), milles ta eristas kahte liiki seadusi: 1)
annaabi.ee 
