TEST 12 Erirelatiivsusteooria ja Üldrelatiivsusteooria 1. Kas on õige väide "Elementaarosakesel võib olla sisemine struktuur"? a. Tõene b. Väär 2. Klassikaline relatiivsusprintsiip väidab, et kehade liikumise kirjeldamisel on kõik mitteinertsiaalsüsteemid/taustsüsteemid/inertsiaalsüsteemid samaväärsed 3. Maast eemalduv rakett kiirgab Maa poole valgussignaali. Valgussignaal liigub Maa poole kiirusega, mis a. võrdub 300000 km/s (valguse kiirus on maa suhtes kõikides suundades ühesugune) b. On väiksem kui 300 000km/s c. On suurem kui 300 000km/s 4. Kui keha liigub valguse kiirusele lähedase kiirusega, siis kehaga mitteseotud taustsüsteemis keha mass a. On väiksem kui kehaga seotud taustsüsteemis b. on suurem kui kehaga seotud taustsüsteemis c. on sama mis kehaga seotud taustsüsteemis
Kood: AAVB32 Juhendaja: Tõnu Lehtla Tallinn 2009 Ülesanne: on vaja mõelda välja kodu kaitseks mõeldud turvasüsteem, mis signaliseerib teid tuleohu või sissetungimisohu korral heli- ja valgussignaaliga. X=0 Lahendus: andurite ja täiturite arv on esitatud tabelis. Väljundid Nimi Arv Helisignaal Q1 1 Valgussignaal Q2 1 Sisendid Nimi Kontaktide tüüp Arv Suitsuandurid I1 Sulguvad kontaktid 4 Klaasi purunemisandurid I2 Avanevad kontaktid 4 Uste avaoleku andurid I3 Avanevad kontaktid 1 Liikumisandurid I4 Sulguvad kontaktid 2 Surveandurid I5 Sulguvad kontaktid 3 Uste avamisel käivitub ohusignaal viivitusega
Fifth level 1. Paankanupp 2. Andmete lugemise nupp asetada lugeja märgisest ca 3 cm kaugusele ning hoida nuppu all 1 sekundi jooksul 3. Otsevalimisnupp turvafrma juhtimiskeskusesse (telefon) Active Guardi lugeja aku Lugeja aku kestab tavaliselt 2 päeva, sõltuvalt lugeja kasutussagedusest, GSMsignaali tugevusest, testsignaalide sagedusest jne. Aku tühjenemisest annab märku valgussignaal ning häiresignaal operaatori konsoolis. Active Guard tarkvara Lihtne, selge graafiline lahendus. Kõik lugejad konfigureeritakse eraldi ning seotakse vastavate objektide ning märgistega. Kõik signaalid jooksevad ühte operaatori konsooli, kus neid on kerge teenindada eelisjärjekorras teenindatakse juhtumid e. paanikad, tegasihelistamise nõuded, raportite puudumised jm. Konsoolis planeeritakse ka marsruudid, lisatakse objekti plaanid, koostatakse raportid.
rakendunud; - kui ettenihkeajam lülitus tsükli keskel mingil põhjusel välja, tuleb suport enne uue tsükli alustamist viia tagastusnupuga S4 antud käskluse abiltagasi lähteasendisse; - ettenihkeajami mootor peab olema termorelee abil kaitstud ülekoormuse eest; - ettenihkeajamit peab olema võimalik iga hetkel peatada stuppnupu abil; - programmis peab olema ette nähtud ülekoormuskaitse rakendumise indikatsioon (vilkuv valgussignaal). 3. Töö käik 1) Koostada ettenihkeajami juhtimise juhtimisalgoritmi plokkskeem. 2) Koostada juhtimisalgoritmi plokkskeemi alusel kõik tööülesandes püstitatud nõudedid rahuldava kommenteeritud programm käsulisti kujul, kasutades programmeerimiskeelt PL7-1 Grafcet. 3) Sisestada koostatud programm loogikakontrollerisse. 4) Kontrollida sammhaaval sisestatud programmi ning ning vajadusel parandada vead. 5) Koostada vajalik installatsiooniskeem.
LIN- Võrk LIN on kohalik võrk. Tüüpiline LIN-võrk on näiteks auto ärandamisvastases süsteemis, sademeteanduris jne. MOST- võrk Most- võrk ehk optiline võrk on kasutusel seal kus vajatakse suurte infohulkade üheaegset edastamist. 10 11 Valgussignaal kulgeb juhtplokkide vahel moodustunud ringis. Juhtplokk võtab info vastu, töötleb, võimendab ja saadab edasi. MOST BUS CONNECTOR on "ühendusrada", mis ühendab joonisel kujutatud süsteemid ühtseks "ringiks". 11 12 Juuresoleval joonisel on kujutatud valguskaable
Lisaks pakub see täiendavaid seadistusseadmeid nagu Save, Load, Clear, Progress bar, Multiplex ja Exit. Demux- Annab kasutajale võimaluse valida sisendfaile ning lisaks pakkup 32 controlse, mis võimaldavad kasutajal valida faili nimesid/kanaleid.Lisaks pakub see täiendavaid seadistusseadmeid nagu Save, Load, Clear, Progress bar, Demultiplex ja Exit. SINGLE MODE On optiline kuid, mille eesmärk on luua üks valguskiir, mis sisaldab sageli mitmeid erinevaid lainepikkusi. Ainult üks valgussignaal liigub korraga. Single mode fiiber core on tavaliselt 9 micronit lai. Suutab toetada Gigabit etherneti ühendust kuni 10 km'i pikkuses. MULTI MODE On sellist tüüpi kaabel mis on piisavalt paks, et sobib mitme signaali liikumiseks. QoS Viitab ressursside reserveerimise kontrollmehhanismile. Teenuse on võimeline pakkuma erineva prioriteeti applikatsioonile, kasutajale või andme voolule. Network protocol mis
See on katoodiks. Kolvi keskel on traatsilmus--anood, kuhu siirduvad katoodilt väljalöödud elektronid, mis loovad fotovoolu. Mida tugevam vool, seda intensiivsem valgus langes. 3. Fotoelektronkordisti skeem. Selgita töö põhimõtet. Nõrga valguse mõõtmiseks juhitakse katoodist väljalöödud elektronid teisele elektroodile + dünoodile, kust lüüakse valgustundlikust kihist välja uusi elektrone, need suunatakse järgmisele +dünoodile jne--elektronide arv mitmekordistub, kuni valgussignaal on mõõdetav. 4. Kus kasutatakse fotoelemente? Tänavavalgustuse sisse ja välja lülitamine, detailide loendajad konveieris, metroos, kinos, fotograafias, televisioonis, automaatikas ja telemehaanikas. Sisemise fotoefektiga pooljuhtidel töötavad veel fototakistid, fotodioodid, päikesepatareid. 5. Mis erinevus on sisemisel ja välisel fotoefektil? Sisemine fotoefekt on pooljuhtides, kus valgus ei löö elektrone ainest välja
asemel on kaardil aga vöötkood. CCD-lugejad CCD-lugejad väljastavad mitme LED-i abil valgusriba, mis peab ulatuma üle koodi. Seetõttu on CCD-lugejate puhul oluliseks parameetriks lugemislaius, millega on ära määratud suurim loetav koodipikkus. Valgusdioodid vilguvad vaheldumisi sagedusega 50..200 Hz. Sellist sagedust inimsilm ei taju ja seetõttu näeb kasutaja ühtlast valgusriba. Lugemismehhanism peab arvet, millise valgusallika poolt millisel ajahetkel genereeritud valgussignaal CCD-sensorile jõuab ning koostab selle põhjal tervikliku koodipildi. Lugeja võib alustada tööd, kui vajutatakse vastavat lülitit või kui ta jõuab piisavalt lähedale mingile pinnale. Lihtsamatel lugejatel väljastatakse valgust pidevalt ja lugemine toimub kohe, kui kood satub täielikult lugemisalasse. Et vältida sama koodi korduvalt lugemist, ei loe lugeja uut koodi enamasti enne loetava pildi muutumist.
2 2 mv 2m e 2kT v 2 Sellise kiirusega ei lange keha Maa peale, kuid ei Kui ristuvate võnkumiste sagedused pole alguspunktist tuleb valgussignaal, mis jõuab A ja p Fn(v) 4n välju ka külgetõmbe mõjusfäärist. Selleks B sse samal ajal. Süsteemis K aga liigub punkt A 3 3 2
Võrkkest saadab optilise kiasmi kaudu signaali hüpotaalamuse. Hüpotaalamus saab teada et käes on päev ja levitab seda infot üle organismi. - Hormooni melatoniin toodab käbikeha,see mõjutab ööpäeva kui aasta rütme - Ärkamisprotsessi vahendab ka neerupealiste hormoon kortisool (ka stressiga) - Retikulaarformatsioonil – roll ärksuse hoidmisel. AJUOSAD - Superkiasmiline tuum – une ja temperatuuri peamine reguleerija hüpotaalamuses - Optiline kiasm – silmast valgussignaal SCNsse - Hüpotaalamus – SCN käsu peale hormoonsignaalid kehasse laiali - Käbikeha – vabastab melatoniini - Retikulaarformatsioon ajutüves – hajus närvivõrgustik, äratab ajukooore unest. Tagab et annaks kogu ajule informatsiooni kas ärgata või välja lülituda. Alanevad projektsioonid ka seljaajju: motorika lülitatakse välja Atsetüülkoliin!! – ergutaja Gaba – aeglustaja NEUROTRANSMITTERID
saj lõpus nim. x-kiirguseks? röntgenkiired 12. Test 1. Kus on õige väide “elementaarosakesel võib olla sisemine struktuur”? tõene 2. Elementaaroskeste standardmudel seob ühte järgmised vastasmõjud a. elektromagnetiline vastasmõju b. nõrk vastasmõju c. tugev vastasmõju 3. Klassikaline relatiivsusprintsiip väidab, et kehade liikumise kirjeldamisel on kõik inertsiaalsüsteemid samaväärsed 4. Maast eemalduv rakett kiirgab Maa poole valgussignaali. Valgussignaal liigub Maa poole kirgusega, mis võrdub 300 000 km//s 5. Kui keha kiigub valguse kirusele lähedase kiirusega, siis kehaga mitteseotud taustsüsteemis keha mass on suurem, kui kehaga sotud taustsüsteemis 6. Kui objekst liigub valguse kiirusele lähedase kiirusega, siis objekstiga mitteseotud taustsüsteemis objekti pikkus on väiksem, kui objekti seotud taustsüsteemis 7. kas on õige väide “ liikuva objekti trajektoori kuju sõltub taustsüsteemist? tõene 8
vastuvõtja vaheline distants sõltub kasutatavatest sensoritest võrgustikus. Peegelsensor Peegelsensor koosneb saatjast ning vastuvõtjast, mis asuvad Sele 4.6. Sele 4.5. 21 samas korpuses. Saatja signaal peegeldatakse vastuvõtjasse peegli abil. Kui valgussignaal katkeb, annatakse signaal andurist edasi. Polarisatsioonfiltriga peegelsensor Peegelsensori peamiseks puuduseks on objekti enda peegeldusvõime, mistõttu ei saa tihtipeale täielikult usaldada läikivate või peegelduvate pindadega objektide tuvastamist. Selle vältimiseks paigaldatakse saatja ning vastuvõtja ette polariseerivad filtrid, mis on üksteisega täisnurga all (vt. sele 4.7.). Sellisel juhul läbib
17. Millise nime all tuntakse praegu lühikese lainepikkusega elektromagnetkiirgust, mida 19. saj lõpul nimetati X-kiirteks? Röntgenkiired Erirelatiivsusteooria ja Üldrelatiivsusteooria 1. Kas on õige väide "Elementaarosakesel võib olla sisemine struktuur"? tõene 2. Klassikaline relatiivsusprintsiip väidab, et kehade liikumise kirjeldamisel on kõik inertsiaalsüsteemid samaväärsed 3. Maast eemalduv rakett kiirgab Maa poole valgussignaali. Valgussignaal liigub Maa poole kiirusega, mis võrdub 300000 km/s (valguse kiirus on maa suhtes kõikides suundades ühesugune) 4. Kui keha liigub valguse kiirusele lähedase kiirusega, siis kehaga mitteseotud taustsüsteemis keha mass on suurem kui kehaga seotud taustsüsteemis 5. Kui objekt liigub valguse kiirusele lähedase kiirusega, siis objektiga mitteseotud taustsüsteemis objekti pikkus on väiksem kui objektiga seotud taustsüsteemis 6
1. kõik retseptorid korteksiga ühenduses 3-4 neuroni kaudu 2. Määrab motoorsete vastuste hierarhia 3. Palju ümberlülitusi ajutüve piirkonnas nt valu aju veejuha ümbrise hallainesa käivitab nii emots kui käitumuslikud vastused 4. Keskajus asuvad ajutüve ni visuaalsed kui auditoorsed keskused, peamine ülesanne stiimuli asukoha kindlakstegemine ning selle alusel liigutuste koordineerimine 5. sõnumi modifitseerimine ümberlülituskohtades Nägemine: kuidas valgussignaal aktsioonipotentsiaaliks saab; peamised nägemisteed (tadlik genikulostriaat ja jmitteteadlik tektopulvinaarne) ja nende ülesanded. 1. valgus sarvkestale (cornea) ning läätsele (lens) 2. seejärel valgus kõvakestalt (sclera) võrkkestal (retina) paiknevatele fotoretseptoitele. 3. Fotoretseptiivsed rakud ühendatud bipolaarsete rakkudega, mis omakorda põhjustavad ganglionrakkudes elektrilise aktsioonipotentsiaali. 4. Edasi ajju.
teki enam korraliku sidestust. Selle tagamiseks on ka kõige lihtsama ehitusega kaablid kaitstud lisaks kattekihile veel kaitsekattega. Kaitsekihiks on mingi mehaaniliselt tugav plastmass, nagu polütoriaan või PVC, mitmesooneliste magistraalkaablite korral milliseid võib riputada ka õhku on mehaanilise tugevuse saavutamiseks lisatud kaabli keskele terastross ning väljast veel omakorda. Optilise signaali allikaga kus saadakse valgussignaal kasutatakse kas valgusdioode millised või töötavad kas punases või infrapunases piirkonnas, kuna kiire kiire nähtavus ei ole siis kasutatakse punast või infrapunast on valgusdioodi kasutegur kõrgem. Suurema intensiivsuse valgussignaali saamiseks kasutatakse laserdioode. Laserdioodide tööpõhimõte on mõneti sarnane valgusdioodidega kuid nad sisaldavad veel optilise tagasiside tekitamiseks optilist resonaatorit. Laserdioodi valgus on koherentne tänu
NGSi ehk massiivse paralleelse sekveneerimise esimeseks etapiks on genoomse DNA fragmenteerimine väiksemateks lõikudeks, millest seejärel koostatakse raamatukogu. Raamatukogu lõigud kantakse kandjale, kus toimub DNA fragmentide seondumine kindlate proovidega ja kaksikahela denaturatsioon üheahelaliseks. Edasiselt sünteesitakse uuritavale üheahelalisele DNA järjestusele vastasahel. Iga üksiku nukleotiidi lülitamisel sünteesitavasse ahelasse saadakse valgussignaal, mis registreeritakse arvuti abiga. Sellisel viisil toimub sekveneerimine ja DNA süntees üheaegselt. 58. Mida tähendab GWAS Ülegenoomne assotsiatsiooniuuring (inglise genome-wide association study; lühend GWAS) on uuringutüüp, kus uuritakse erinevaid indiviide paljude levinud geneetiliste variantide suhtes, et leida, kas mõni variant on seotud mingi kindla tunnusega. Ülegenoomsed assotsiatsiooniuuringud keskenduvad peamiselt üksiku nukleotiidi polümorfismide (SNP-de)
annaabi.ee 
