Mis on suured arvud? Suurteks arvudeks loetakse arve, millel on järke palju ja neid kirjutatakse tavaliselt kas arvu astmena või arvu standardkujul. Suuri arve ei kirjutata pikalt välja, sest nii on neid tülikam kirjutada ja lugeda. Lihtsustamiseks kasutatakse astmeid. Kus kasutatakse suuri arve? Suuri arve kasutatakse näiteks väikeste esemete loendamisel, maa ümbermõõdu, massi arvutamisel, suurte vahemaade mõõtmisel, pindalade leidmisel, valguskiiruse arvutamisel jne. Suured arvud on asendamatud keemias, füüsikas ja matemaatikas. Gugol Gugol tähistab arvu, milles numbrile 1 järgneb sada nulli. Esmakordselt uuris sellist arvu matemaatik Edward Kasner, ta palus oma 9aastast nõbu leida arvule nimi ja vastus oli gugol. Nii saigi arvu nimeks gugol. Interneti otsinguportaal Google ongi oma nime saanud sõnast gugol. Kasneri nõbu leiutas ka nimetuse gugolpleks, mis on nüüd ametli-kuks
Keha kiirendamisel kasvab järjest keha mass, mistõttu vajab keha ka vastavalt järjest suuremat jõudu. Näeme, et kiirus läheneb küll valguse kiirusele, kuid kunagi ei ületa ega saavuta seda. Kui keha seisab paigal on tal seisumass. Liikuval kehal on mass alati suurem kui seistes. Lisamassi annab kehale lisatud kineetiline energia. Relatiivsusteooria peamiseks tekkepõhjuseks oli asjaolu, et mõõtes valguse kiirust kahelt üksteise suhtes liikuvalt objektilt, saab mõlemal juhul valguskiiruse see ei sobinud kokku Newtoni ruumikäsitlusega.
kõrvaltvaatajaile, et valgus roomab laternaist välja väga aeglaselt ehk aeg oleks justkui aeglustunud. Valguse kiirus vaakumis c=299 792 456 m/s on suurim looduses võimalik kiirus; täpselt sellise kiirusega saavad liikuda ainult esemed, mille seisumass on null (näit. valgusosakesed footonid). Relatiivsusteooria jagatakse kaheks - erirelatiivsusteooria ja üldrelatiivsusteooria. Esimene loodi varem, ning selle põhiseisukohaks on, et valguskiiruse väärtus kõigi vaatlejate jaoks on konstantne. Einsteini tegi kindlaks, et valguse kiirus ei sõltu sellest, kas valgus liigub Maa liikumissuunas või sellele vastu. Tema sõnul tajuvad kõik vaatlejad, et valgus liigub vaakumis kiirusega 300 000 km/s, sõltumata sellest, kui kiiresti või mis suunas nad liiguvad. relatiivsusteooria kohaselt ei ole olemas universaalseid joonlaudu ja ajanäitajaid, mis erinevais olukordades ühtmoodi käituks
Need mõjutavad planeetide liikumist nii, et tõusulaine liigub maa liikumisele vastas suunas. Hõõrdejõud takistab pöörlemist. Hõõrdejõud on tiirlemise aeglaseks teinud planeetidel. 8.miks me näeme ainult ühte kuu poolt. Me näeme ainult ühte kuu poolt kuna maa külgetõmbejõu ja hõõrdejõu tõttu tiirleb kuu ümber maa täpselt sama kiiresti kui ta pöörleb ümber oma telje. 9.mille poolest on tuntud Jupiteri kaaslased ja Euroopa? Jupiteri kuude abil määras valguskiiruse taani astronoom Ole Rømer. Europa on kuulus kuna seal on võimalus, et eksisteerib elu, kuna seal on jää ja soe tuum. 10.selgita päikesesüsteemi ja planeetide tekkimist? Valdavalt arvatakse, et ka planeedid moodustuvad gravitatsiooniliselt kollapseeruvast gaasipilvest, millest tekkis planeedi täht. Kokkutõmbumise käigus muutub gaasipilv väiksemaks ning hakkab pöörlema, mis omakorda muudab pilve lapikuks. Tekkiva paksu prototähe gaasiketta
võivad ka suurteks probleemideks osutuda. Inimesed peavad leidma endale elu väljaspool maad, et inimkond alles jääks. Inimkonna püsiv areng ja tulevik on võimalik, vaid kosmose koloniseerimise abil ja see tähendab seda, et lõppude lõpuks on inimasutused ehitatud teistele planeetidele või umber orbiitide ülekogu galaktika. See kõik pole üldse kindelgi, et meie tehnoloogia areneb nii kaugele, et kosmoselaevad liiguksid valguskiirusest kiiremini, rääkimata valguskiiruse saavutamisest. Kosmose kolonisatsiooniga kaasneb liiga palju probleeme, kulutusi ja sellega peaksid juba paljud valitsused ja erasektorid tegelema hakkama, sest aega meil on vähe. Nagu Stephen Hawkins on öelnud: "kas me koloniseerime kosmose järgmise 200 aasta jooksul või me vaatame enda pikaajalisele väljasuremisele vastu." [1] Praegu pole teistele planeetidele ehitatud ühtegi kolooniat, sest see on tõsine majanduslik ja tehnoloogiline väljakutse
Valgust on näha siis, kui see silma levib. Mida eredam on valgus, seda tugevam on silma erutus. Valgusallikaid näeme neilt kiirguva valguse tõttu. Neid kohti keha pinnal, is peegeldavad rohkem valgust, näeme heledamatena kui meid kohti, mis peegeldavad vähem valgust. Me tajume kehi valguse silma langemise sihis. Ruumipiirkonda eseme taga, mida VA ei valgusta, nimetatakse täisvarjuks. Ruumipiirkonda eseme taga, mida VA valgustab osaliselt, nimetatakse poolvarjuks. Valguskiiruse ligikaudne väärtus on 300000 km/s. Kõikide läbipaistvate ning õhutühja ruumi üldnimetus on optiline keskkond ( nt. õhk, vesi, klaas). Optilist keskkonda iseloomustatakse optilise tihduse abil. Mida väiksem on valguse kiirus keskkonnas, seda optiliselt tihedamaks loetakse keskkonda. Valguse levimise suuna muutumist kahe keskkonna piirpinnal nimetatakse valguse murdumiseks. Valguse murdumise iseloomustamiseks kasutatakse lisaks
internetiks. Soti füüsik James Maxwell võtab 1865 aastal rohkem kui 40 aasta jooksul elektromagnetismi alal tehtud eksperimendi kokku vaid neljas võrrandis. Tema võrrandid tõestavad tihedat seost elektri- ja magnetvälja vahel. Eeter osutub kuumaks õhuks- Maxwelli võrrandite põhjal on võimalik välja arvutada eetri kiiruse. Ta eeldab ,et kogu universumit täidab eeter. Kaks füüsikut üritavad seda tõestada, kuid selleks on vaja valguskiiruse mõõtmeid mida nad ei suuda leida. Seda aga parandab Einstein oma relatiivsusteooriaga. Tänapäeva füüsika umbes 1900-2000 Aatomist Universumini Meie maailmapilt muutub pidevalt. Mõju ja põhjus ei kuulu enam kokku ning aeg ja ruum on suhtelised suurused. Uut füüsikat ei ole võimalik samas ulatuses kui varasemat füüsikat praktiliseks leiutisteks kasutada. Kõige suuremad väljakutsed on kuidas soojuskiirgus eraldub, valguse tekkimise saladus ning aja ja ruumi mõistmine. 1900
Väide, et kõik mehaanikanähtused kulgevad erinevates inertsiaalsetes taustsüsteemides ühtemoodi, mistõttu mehaanikakatsete abil pole võimalik kindlaks teha, kas antud taustsüsteem on paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt, kannab Galileri relatiivsusprintsiibi nimetust. Lorentzi teisendused Galilei teisendustest järeldub klassikalise mehaanika kiiruste liitmise seadus- ux=u'x+v;uy=u'y;uz=u'z. Need valemid on vastuolus valguskiiruse konstantsuse printsiibiga. Tuletamise teel saadakse järgmised valemid: x'+ vt ' x - vt x = x ' = v2 v2 1- 2 1- 2 c c y = y' y ' = y z = z' ja z ' = z t '+ vx' t+ 2 vx t = c2 t' = c
taskulamp, küünal, hõõglamp jne. 2.1.2. Valguse levimine. * Valguselevimiseks nim. Valgus energa kandumist ruumi. -) Valguse levimine suunda kujutatakse valguskiire abil. -) Valguskiirt kujutatakse joone abil, millel olev nool näitab valguse levimis suunda. -) Homogeensetes keskondades levib valgus sirgjooneliselt. -) Vaakumis levib valgus kiirusega ~3*108 m/s (kõige suurem kiirus üldse) Õhus on kiirus umbes sama (see on ~10,8*108 km/h) -) Valguskiiruse tähis on c. 2.1.3. Valgusallikad ja temperatuur. * Soojuslikud ja külmad valgusallikad erinevad teineteisest selle poolest, et külmad valgusallikad kiirgavad vaid valgust ja soojad valgusallikad, aga valgust ja soojust. Lainepikkuse levimise suund -) Valgusallika poolt kiiratud valguse värvus sõltub valgusallika temperatuurist.
Üks neist on see, et valguse levik kaugetelt tähtedelt võtab aega miljoneid aastaid aga kuna me neid näeme siis peab ka sama suur aeg mõõdunud olema. Kreatsionistid on välja pakkunud, et ilmselt on valgus kiirus olnud kunagi varem palju suurem.(kasutatud Icr 2009) See läheb aga kohe vastuollu Einsteini relatiivsus teooriaga. Vaatame Einsteini valemit E = mc2, kus E-energia m-mass ja c-valguskiirus. Kui selles valemis valguskiiruse suurust muuta muutub ka energia ja massi väärtus. See tähendaks, et energia on maailma loomisest saati kuhugi teadmatusse kohta kadunud. Minnakse vastuollu 19 energia jäävus seadusega, mis ütleb, et kinnises süsteemis ei saa energia tekkida ega kaduda vaid võib muutuda ühest liigist teise.(Vikipeedia 2009)Nii Erirelatiivsus
annaabi.ee 
