2. Kuidas jaguneb astronoomia? Astromeetia, taevamehaanika, astrofüüsika, kosmogoonia, kosmoloogia 3. Pöördelisi hetki? Maa tehiskaaslane 4.10.57 / Esimene inimene kosmoses 12.04.61 / Esimene inimene kuul 20.07.69 4. Astronoomia kolm iseärasust? Passiivne iseloom; Maa ise on keerulises liikumises; mõõdetakse nurki, arvestatakse kaugusi ja suurusi 5. Palju tähti näeb silmaga? Ligikaudu 3000 6. Palju on tähtkujusid? 88 7. Mis on tähe suurus? Valgushulk, mis jõuab tähelt vaataja silma (hele 1m 6m tume) 8. Kuidas liiguvad tähed 24h jooksul poolusel, keskmistel laiustel, ekvaatoril? Poolusel teevad tähed täisringi, muutmata kõrgust. / Kesk. Laiustel tõusevad ja loojuvad / Ekvaatoril käivad üle. 9. Mis on ekliptika? Joon, millel paistab päikese näiv aastane liikumine, läbib 12 tähtkuju Sodiaagivöö 10. Pööripäevad? a) kevad 21.03 b) suvi 22.06 c) sügis 23.09 d) talv 22.12 11
paralleelne optilise peateljega. · Kujutis on suurendatud, ümberpööratud ja tõeline. · Fookuskauguse pöörväärtust nim. läätse optiliseks tugevuseks. Tähis: D ühik: 1dpt · Joonsuurendus kujutise joonmõõtmete suhe eseme joonmõõtmetesse · Nurksuurendus kujutise vaatenurga suhe eseme vaatenurka. Binoklitel on antud nurk suurendus. · Optika haru, mis tegeleb valgusenegria mõõtmisega nim. fotomeetriaks. · Valgusvoog mingis ajaühikus mingit pinda läbiv valgushulk, mida hinnatakse nägemishaistingu pinnal. Tähis: fii ühik: luumer 1lm · Punkt valgusallikas valgusallikas, mille mõõtmeid ei pea arvestama. · Ruuminurk kasutatakse valgusallikast kiirgava valgusvoo erinevates suundades jaotumise kirjeldamiseks. Ühik: lanta Tähis steradiaan · Ruumipunkt kujutab endast ruumist eraldatud koonilist pinda. Ruuminurk ,,lõikab" kerapinnast välja sfäärilise segmendi pindalaga S. Väärtus on steradiaanides.
ootustest). Taju konstantsus ehk taju püsivus tähendab tajutavate objektide omaduste- näiteks suuruse, kuju, vormi-, tajumist püsivatena; mis väljendub selles, et et kui tajumistingimused (kaugus, valgustus, värv jne) muutuvad, ei teki meil senitundmatuid või moonutatuid esemete pilte, vaid me tunneme need objektid siiski ära. Öösel hämar tajume valget paberit ikka valge paberina, vahe seisneb ainult selles, et valgushulk on erinev, kuid see ei pane meid arvama, et tegemist on mingisuguse teise objektiga. Siiski võib teatud tingimustes tekkida moondunud taju ehk illusioon: objektid paistavad teistsugustena, kuid mitte sellisena nagu nad reaalselt on. Illusioone on erinevaid liike, eristatakse nägemis-, kuulmis- ja kompimisillusioone. Taju moonutuste tekkepõhjused võivad olla füsioloogilised (joonte pikkus ja suund, kujundite
Ilmajaam Ilmajaam loob võimaluse välistingimuste muutuste mõõtmise abil kompenseerida vaid puudujäävat energia-, valguse või vee hulka. See loob aga suurepärased tingimused kokkuhoiuks. Ilmajaam mõõdab temperatuuri, tuule kiirust ja hämarust. Temperatuuri ja tuule kiiruse muutusi arvestades saab aga optimaalselt juhtida kütteseadmeid, vähendades kütet ilma soojenedes ja vastupidi. Hämaruse mõõtmise tulemused annavad aga võimaluse kompenseerida vaid puuduolev valgushulk, mitte lasta tuledel täisvõimsusel põleda. Seade võimaldab vastavalt väliskliimale juhtida kardinaid ja turvakardinaid ning ka katuseaknaid. Nii saab automaatselt sulgeda katuseaknad ja -luugid, kui ilmajaam registreerib sademeid või tõmmata üles turvakardinad tormi tekkides, et säästa aknaid purunemast. Pinnaseandur aga käivitab kastmissüsteemid, kui pinnas muutub liiga kuivaks. Ilmajaama võimalused
7.5 Bajonett - Pr k tääk. Bajoneti abil kinnitatakse objektiiv kaamera kere külge. Erinevate tootjate kaameratel on need erinevad. 8. Ekspositsioon Ekspositsioon ehk säritus on vajalik valgusenergia hulk, mis on nõutud konkreetse valgustundliku materjali konkreetsetes valgustingimustes valgustamiseks ja seda mõõdetakse eksponomeetriga. Põhimõte säritamisel on ühesugune nii filmi- kui digikaamera puhul. Mõlemal juhul on oluline filmile/sensorile langev valgushulk, mis sõltub nii objektiivi avast, kui ka ajast, mille jooksul valgust registreeritakse säriajast. See valgushulk, mis satub filmile/sensorile ava ja säriaja kombinatsioonina, annabki säri. Säri võib olla õige või vale. Viimasel juhul on pilt kas liiga hele (saanud liiga palju valgust) või liiga tume (saanud liiga vähe valgust). Siiski pole alati nii lihtne määrata, millal on säri õige ja millal vale see sõltub ka fotograafi nägemusest ja taotlustest.
nende (vesinikioonide) liikumist ära kasutab = kui vesinikioon liigub ATPsünttasi abil läbi rakumembraani, lükkab ta ensüümi "mootori" tööle ning saadud energia abil liidab esnüüm ADP ja fosfaatrühma FOTOSÜNTEES protsess mille käigus CO2 muudetakse org. üh.teks, eelkõige suhkruteks, kasutades selleks valgusen.t · TOIMUB= taimeraku kloroplastis · ON VAJA= kloroplasti + (nähtavat) valgust + H2O + CO2 · TEKIB= C6H12O6 glükoos · mõjutavad= temp, valgushulk, mulla koostis, lehe pind/vanus, veesisaldus (mullas), CO2 konsentratsioon taimed vetiakd ja paljud bakteriliigid KLOROPLAST-- taimerakkude ja päristuumsete vetikate organell, kus toimub fotosüntees · kloroplastide sees on membraanidest moodustunud TÜLAKOIDID (väikesed mem.ga ümbritsetud kambrikesed, kus toimuvad fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonid) · tülakoidid on paigutatud 11sega kohakuti ja moodustades kogumikke e GRAANE, mis on
energia.ee/et/nouanded/valgustus (25.03.2014) 8 Mida pikem on pirni eluiga, sest harvem on vaja lampe vahetada. Lampide elueast sõltub otseselt nende keskkonnamõju, sest lampide tootmise ja laialivedamisega üle maailma kaasneb mõju keskkonnale. Kuna osa säästulampide ja LED-lampide eluiga on kümneid tuhandeid tunde, siis on sageli karbil märge lambi tööea kohta aastates. 3.5. MIDA JÄLGIDA LAMPIDE OSTMISEL Valgusvoog on valgushulk, mida lamp tekitab. Eri tüüpi lambid kasutavad sama valgusvoo tekitamiseks erinevat võimsust. Tuleb veel jälgida ka lambi energia tõhusust, mis on välja toodud lisas pilt nr. 4 Lampide valguse värvustemperatuuri mõõdetakse kelvinites (K). Mida madalam väärtus, seda soojem ja lõõgastavam on valgus. Mida suurem väärtus, seda külmem on valgus. Sooja valgust eelistatakse elu-, külma valgust tööruumides. 3.6. LUBATUD LÜLITUSTE ARV
unistajad! 22) Mille järgi tunned ära peegelsüsteemidega objketiividega tehtud pildid? - Bokeh on sõõrikukujuline. 23) Loetle 7 pilditeravus mõjutavat faktorit: 1. säriaeg, ava ja iso-tundlikkus 2. teravustamine 3. resolutsioon või see, kui palju on fotot suurendi all suurendatud 4. pildistamistingimused - > objekt, valgushulk, ... -> käe värisemine/statiivi kasutamine 5. pildi suurus (väiksem pilt paistab teravam) ja vaatamisdistants 6. paberi kvaliteet, millele on trükitud 7. objektiiv, objektiivi kvaliteet ja seisukord, kaamera fokuseerimissüsteem 24)Fokaalkauguste järgi jaotatakse objektiivid järgnevalt (väljenda 35mm ekvival): /ülilainurk 20mm/ lainurk 24mm
Valgusviljakus valgusallika valgusvoo ja tarbitava võimsuse jagatis /P jaoks. Kui ületemperatuur ei vasta normidele, siis korratakse arvutust ühe astme võrra võimsama mootori [lm/W]. Valguskiirgavus mingilt pinnaelemendilt kiirguva valgusvoo jagatis selle pinnaelemendiga M=d/dA jaoks. Lähenduslik meetod on tülikas, kuna mootor soojeneb alles pärast mitme tsükli möödumist. Praktikas [lm/m2]. Valgushulk valgusvoo ja valgustuskestuse korrutis Q= int(d)dt [lm*s] . Valgustugevus on antud kasutatakse mootori valimiseks keskmiste kadude meetodit.Masina püsitemp. on määratud ruuminurka kiirguva valgusvoo jagatis selle ruumi nurgaga, eeldusel et valgusallikas on küllalt punktikujuline jahutustingimustega ning kaovõimsusega. Masina püsitemp. sõltub siiski keskmisest kaovõimsusest. See I=/ [cd]
Puisniit on kuivem, seal kasvavad üksikud puud, mis laiguti vähendavad väiksemate taimedeni jõudvat päikesevalguse hulka. Nii saavad puisniidul kasvada varjutaluvad, ning võrreldes rannaniidu taimedega, kuivemat kasvukohta eelistavad liigid. * Selgita, mis vahe on populatsioonil ja kooslusel. Ökosüsteem on tasakaalustatud tervik Mõlemal niidul kujuneb vastavalt sealsetele tingimustele taimedest, loomadest jt organismidest koosnev oma niidukooslus. Niidu eluta osa (mullatingimused, valgushulk, niiskus jm) ja seal esinevate elusolendite kooslus moodustavad koos ökosüsteemi. Selles on niidu elus-ja eluta osa seotud toiduahelate ja aineringe kaudu ühtseks tervikuks. Meie näites kujutavad kaks erinevat niitu kahte erinevat ökosüsteemi. Ökosüsteem on isereguleeruv tervik, mis koosneb looduse elusosast (kooslusest) ja eluta osast. Kuna ökosüsteemi moodustavad organismid on üksteisega seotud toiduahelate kaudu, sõltub iga liigi olemasolu ja arvukus teistest liikidest
annaabi.ee 
