FÜÜSIKA KT 1. Valgus kui elektromagnetlaine: Laineoptika- käsitleb valgust, kui elektromagnetlainet. Valguslaine- ristlaine. Koosneb ristsuunas võnkuvaist elektri- ja magnetväljast, mis muutuvad perioodiliselt. Valguslainet iseloomustavad suurused: 1 v = f = T = T f periood T (1s)- aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. lainepikkus (1nm) - näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. laine sagedus f (1Hz) näitab mitu täisvõnget teeb laine ühes ajaühikus. Kiirus (1m/s)- näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. c- valguse kiirus vaakumis. (võib kasutada ka õhus) c = 3·108 m/s E- Lainefaas, mis määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel. I- Valguse intensiivsus, mis näitab kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku.
massiga osakesi - mesoneid, neutriinosid. Seega ei ole see lõputult osadeks jaotamine üheselt mõistetav. Elektrivälja ja magnetvälja muutumine valguslaine korral- muutuvad sinusoidselt. Neid vaadeltakse koos, sest elektrivälja muutumine põhjustab magnetvälja muutumise. Valguslaine levimist kujutataksekvantteooria (korpuskulaar) :valgus on osakeste voog. Laineteooria: valgus on laine. Valguslaine omaduste määramine: Lainepikkus - = v/f või Tv. Ühik nm(10-9). Laineperiood T= 1/f või /v. Ühik s. Laine sagedus f= 1/T või v/. Ühik:Hz. Laine kiirus:v= f või /T. Valguse intensiivsus: I=kE2(ruudus). k-võrdetegur, E elektrivälja energia. 3 põhivärvi punane, roheline, sinine. Punane:= 760-630, Oranz: 630-600, Kollane:600- 570, Roheline :570-520. Helesinine: 520 470. Sinine: 470 420. Violetne. 420 380. Inimesele kõige tundlikum värv roheline. Infravalgus - valgus,mille lainepikkus on
FÜÜSIKA KT 1. Valgus kui elektromagnetlaine: Laineoptika- käsitleb valgust, kui elektromagnetlainet. Valguslaine- ristlaine. Koosneb ristsuunas võnkuvaist elektri- ja magnetväljast, mis muutuvad perioodiliselt. Valguslainet iseloomustavad suurused: periood T (1s)- aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. lainepikkus (1nm) - näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. laine sagedus f (1Hz) näitab mitu täisvõnget teeb laine ühes ajaühikus. Kiirus (1m/s)- näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. c- valguse kiirus vaakumis. (võib kasutada ka õhus) c = 3·108 m/s E- Lainefaas, mis määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel. I- Valguse intensiivsus, mis näitab kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku.
1. Milles seisneb Inglismaalt pärit füüsiku Isaac Newtoni 17. Sajandil loodud valguse korpuskulaarteooria? Korpuskulaarteooria kohaselt on valgus osakeste voog, mis levib sirgjooneliselt. 2. Milles seisneb Hollandist pärit füüsiku Christjan Huygensi 17. Sajandil loodud laineteooria? Laineteooria kohaselt on valgus laine, mis saab levida lakkamatult kogu universumist. 3. Kuidas seletab 20.sajandi algul loodud kvantteooria valgust? 20.sajandi kvantteooria kohaselt on valguse käitumine ühes olukorras lainele omane, kuid teises olukorras osakeste liikumisele omane. Valguse osakesed on footonid. 4. Mille poolest erineb elektromagnetlaine heli-ja veelainetest? Elektromagnetlaines
FÜÜSIKA OPTIKA LAINEOPTIKA 1. Valgus kui laine. Valguslainet iseloomustavad suurused. Valguslaine koosneb teineteisega risti olevast elektri-ja magnetväljast, mis on omavahel seotud ja levivad ruumis valguse kiirgusega. Valguslaine on ristlaine. Valguslainet iseloomustavad suurused: periood T (1s)- aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. lainepikkus λ (1nm) - näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. laine sagedus f (1Hz) – näitab mitu täisvõnget teeb laine ühes ajaühikus. Kiirus (1m/s)- näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. c- valguse kiirus vaakumis. (võib kasutada ka õhus) c = 3·108 m/s E- Lainefaas, mis määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel.
Füsa KT kordamine 1.Mis on valgus? Valgus on elektromagntlaine, mille lainepikkus on 380-760 nm. 2.Mis on tasa- ja keralaine? Valguslained jagunevad tasalaineteks ja keralaineteks. Tasalainele vastab paralleelne kiirtekimp Keralainele vastab hajuv või koonduv kiirtekimp 3.Seleta mõisted: periood, lainepikkus, sagedus, intensiivsus PERIOOD näitab aega, mis kulub ühe lainepikkuse läbimiseks LAINEPIKKUS näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva punkti vahel SAGEDUS (f)- näitab, mitu täisvõnget teeb laine ajaühikus INTENSIIVSUS (I)- näitab, kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku 4.Laine levimise kiiruse valem V= *f , V- kiirus - lainepikkus f - sagedus 5.Kuidas on määratud erinevad värvused? Nimeta põhivärvused
Valguse dispersiooniks nim aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest (dispersio hajumine). Avastas Newton 1666. aastal. Spekter: Spekter näitab, millistest komponentidest liitvalgus koosneb. Prisma ei muuda valget valgust, vaid lahutab selle koostisosadeks (sest prisma murdumisnäitaja oleneb valguse lainepikkusest). Mida väiksem on lainepikkus, seda rohkem kalduvad valguslained murdumisel esialgsest suunast kõrvale. Kõige rohkem kaldub kõrvale violetne, kõige vähem punane valgus. Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. Kõigi ainete murdumisnäitaja väheneb valguse lainepikkuse suurenedes (erinevus 12%). Dispersioon esineb ka valguse läbiminekul paralleelsest klaasplaadist, kuid siis väljuvad erivärvilised valguslained kõik ühes suunas ja meie silm neid ei erista.
valguse kiirusega. -valguslaine on ristlaine. -valguslaine elektri- ja magnetväli muutuvad ajas ja ruumis sinusoidaalselt. -valguslaine kirjeldamisel räägitakse ainult elektrivälja muutumisest, sest valguse toime registreerimisel tekitab signaali just elektriväli -valguslaine elektri- ja magnetvälja muutused toimuvad samas faasis. -valguseks nimetatakse elektromagnetlaineid, mille lainepikkus vaakumis jääb vahemikku 380-760nm. 19. -kõiki värvusi on võimalik saada põhivärvuste abil. -põhivärvused on punane, roheline ja sinine. -valge valgus on Päikese valgus. -inimesed võivad tajuda värvusi erinevalt. -Värvipimedad ei näe kõiki värvusi. -inimsilm on kõige tundlikum rohelisele valgusele. 22. -infravalguseks nim elektromagnetlaineid, mille lainepikkus on suurem kui punasel valgusel. -infravalgust nim ka soojuskiirguseks.
Füüsika referaat 11 H Valguse difreaktsioon Nähtust,kus lained painduvad tõkete taha nimetatatakse difraktsiooniks. Valguse difraktsioon ilmneb ,kui avade (tõkete) mõõtmed pole väga palju suuremad valguse lainepikkusest (d = 2..5) Difraktsioon esineb ka siis, kui veelained läbivad tõketes olevaid avasid. Valguse sattumine varju piirkonda Varju piirkonnaks nimetame seda ruumiosa,kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. Joonis : Tasalaine frondi tekkimine Huygensi printsiibi kohaselt. Tasalaine frondiks on elementaarlainete puutepind. Huygensi printsiibi abil saab seletada valguse sattumist varju piirkonda.
*Kiirus(v)- näitab kui pika tee läbib laine ajaühikus * Laine faas -määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel *Valguse intensiivsus- näitab, kui palju energiat valgus- laine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku *Värvused*on võimalik saada põhivärvuste abil( pun.,roh,sin) *valge valgus-Päikse valgus *Infravalgus-nim.elektromag.laineid, mille laine- pikkus on suurem kui punasel valgusel * ultravalgus- nim el.mag.laineid, mille lainepikkus on väiksem kui violetsel valgusel+on silmadele kahjulik DIFRAKTSIOON *nim.valguse sattumist varju piirkonda. Ilmneb, kui avade mõõtmed on natuke suuremad valguselainepikkusest. Kui ava mõõtmed on palju suuremad, siis levib valgus sirgjooneliselt.Mida kirtsam pilu, seda laiema piirkonna difraktsiooniribad katavad. Lained tugevdavad teineteist kui on samas faasis. Suurte avade puhul me seda ei näe, sest tugeva valguse taustal jäävad ribad märkamatuks. INTERFERENTS-*nim
Valguslaine on ristlaine, mis koosneb ristsuunas võnkuvaist elektri- ja magnetväljast.Lainepikkus (ühik nm) näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. Laineperiood T (1s) näitab aega, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. Laine sagedus f (1 Hz) näitab, mitu võnget teeb laine ajaühikus. Laine kiirus v (1 m/s) näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. v = f = /T. c valguse kiirus vaakumis. c = 3·108 m/s. Laine faas määrab ära muutuva suuruse väärtuse antud aja hetkel. Valguse intensiivsus l näitab, kui palju energiat kannab valguslaine ajaühikus läbi pinnaühiku. Põhivärvusteks on punane, roheline ja sinine. Kõige tugevama aistingu annab roheline värvus. Infravalguseks ehk soojuskiirguseks nim elektromagnetlaineid, mille lainepikkus on suurem kui punasel valgusel. Ultravalguseks nim el.magnetlaineid, mille lainepikkus on väiksem kui violetsel valgusel
kuumutatud olekus kiirgab) Spektrianalüüs- aine keemilise koostise kindlakstegemine selle aine poolt tekitatud spektrite põhjal. Fotoefekt- seisneb elektronide väljalöömisel metalli pinnalt valguse toimel. Esimest korda demonstreeris seda 1887. aastal Heinrich Herz. Kvant ehk footon- Max Planck pakkus 1900. aastal välja hüpoteesi, et valgus ei kiirgu aatomist lainena, vaid energiaportsjonite ehk kvantidena. Vaakumis liigub alati valguse kiirusega( C= 3*10 astmel 8 m/s). 1905. aastal nimetas A. Einstein kvandi footoniks. (Valguskvant- jagamatu energiaportsjon, mida keha neelab või kiirgab). Footonienergia on võrdeline elektromagnetlaine võnkesagedusega. E= hf; E= h (h= Plancki konstant= 6,62* 10 astmel -34 J*s) Fotoefekti võrrand- hf=A+ Ek(A- väljumistöö; Ek- kineetiline energia; Ek= mv2(ruudus, mitte korda kaks) : 2)
1. Kirjelda valguslainet. - Valgus on elektromagnetlaine (elektri + magnetväli) - Eetrit pole vaja - Valguskiirusel - Iseloomustavad suurused: lainepikkus, sagedus, periood ja kiirus - Muutuv elektriväli tekitab muutuva magnetvälja, muutuv magnetväli tekitab omakorda muutuvad elektrivälja 2. Mida nimetatakse valguse difraktsiooniks? Nähtust, kus lained kanduvad tõkete taha. Esineb ka siis, kui lained läbivad tõketes olevaid avasid. 3. Miks ei ole difraktsioon jälgitav suurte mõõtmete korral? Millal on difraktsioon jälgitav? Selleks, et jälgida valguslainete difraktsiooni, ei või avad (või ka tõkked) olla 0,001 mm'st (valguse lainepikkus on väiksem kui 0,001 mm) palju suuremad. Hästi jälgitav difraktsioon ilmneb siis, kui ava laius on võrdne 2-5 lainepikkusega. 4. Kirjelda tüüpilist difraktsioonipilti. Pilt tekib triibulistest mustadest triipudest ja valgetest triipudest. Need on põhjustatud
keskkonna osast, mille laine on läbinud. Lainefrondi kõik punktid võnguvad samas faasis, sest neisse jõudmiseks on laine levinud võrdse aja. Nii võib öelda, et lainefront on samafaasi joon või pind. Geomeetriline optika ehk kiirteoptika on optika osa, kus ei ole oluline valguse levimisviis, vaid ainult levimissuund. Geomeetrilises optikas käsitletakse valgust sirgjooneliselt levivana. Teiste sõnadega, geomeetrilises optikas loetakse valguse lainepikkus võrdseks nulliga ja seetõttu pole vaja difraktsiooni või interferentsi arvestada. Dispersioon on nähtus, mille korral aine absoluutne murdumisnäitaja sõltub valguse lainepikkusest või sagedusest. Valguse murdumisseadus: langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks jääv suurus. sin/sin= const ( langemisnurk, murdumisnurk) Mehaanilised lained levivad vaid aines, elementaarlained nii aines kui vaakumis, see tähendab, nad ei vaja levimiseks ainet.
KOHERENTSETE VALGUSLAINETE SAAMISEKS ON VAJA JAOTADA SAMA VALGUSKIIRTE KIMP KAHEKS OSAKS JA SUUNATA NEED UUESTI KOKKU ÜHISESSE LIITUMISPUNKTI (NT KAKSIKPILUDE ABIL, DIFRAKTSIOONVÕREDES). IGA AATOM PEAB PEALE ENERGIAKVANDI KIIRGUMIST END UUESTI „ENERGIAT TÄIS LAADIMA“ JA SEE VÕTAB AEGA. SEEGA ERINEVAD AATOMID KIIRGAVAD ERINEVATEL HETKEDEL JA LIITUVATE LAINETE FAASIDE VAHE HAKKAB AJAS MUUTUMA (TEKIVAD ERINEVAD PAUSID KIIRGUSHETKEDE VAHEL). OPTIKAS ON MÕÕDUPUUKS VALGUSE LAINEPIKKUS. KÕIK, MIS ON VÄIKSEM VALGUSE LAINEPIKKUSEST, ON VÄIKE. PÜSIV INTERFERENTSPILT TEKIB AINULT SIIS, KUI LIITUVATE LAINETE ALLIKAD VÕNGUVAD TÄIESTI ÜHESUGUSELT. DIFRAKTSIOONI JA INTERFERENTSI TEKITAMISEKS ON VAJA KOHERENTSEID VALGUSLAINEID JA TÕKKEID VÕI AVASID, MILLE SUURUS JÄÄB VAHEMIKKU 2 ALFA KUNI 5Λ. KUI ASETADA PIKAFOOKUSELINE LÄÄTS KLAASPLAADILE, SIIS TEKIVAD NENDE KOKKUPUUTEPUNKTI ÜMBER KONTSENTRILISED HELEDAD JA TUMEDAD RÕNGAD
1. Valgus on elektromagnetlainetus mille lainepikkus vaakumis on 380-760nm 2. Interferents ja difraktsioon tõestavad et valgus on lainetus. Interferents lainete liitumine mille tulemusena mõnes punktis valgus tugevneb ja teises nõrgeneb. Tingimus: Valguslained peavad olema koherentsed(ühesugune lainepikkus, sagedus ja aja jooksul muutumatu faaside vahe. Difraktsioon valguslainete paindumine tõkete taha. Tingimus: Lainepikkus peab olema suurem eseme mõõtmetest. 3. Valguse kvantiseloomuga on seletatavad fotoefekt ja valguse rõhk. 4. Fotoefekt elektronide väljalöömine ainest valguse toimel. Footoni energia peab olema suurem või võrdne elektroni väljumistööga EA H*fmin A fm =A/h fotoefekti kasutatakse videolintides, ohutustehnikas, metroos, toodangu lugemiseks. 5. Punapiir ainele omane max või fmin, mille puhul tekib fotovool. Punapiir sõltub ainest. A c
Kordamisküsimused kt. nr. 3. G2 klass Elektromagnetlained 1. Milline on seos muutuvate elektri ja magnetväljade vahel? 2. Mida nim. elektromagnetlaineks? Iseloomusta elektromagnetlaine ehitust. 3. Millisel viisil on võimalik tekitada elektromagnetlainet? 4. Mis on elektromagntelaine lainepikkus, sagedus ja elektromagnetlaine levimiskiirus vaakumis. 5. Elektromagnetlainete skaala. Omadused. 6. Mida nim. valguseks? 7. Valguslaine kirjeldamine võrrandiga. Valguse intensiivsus. 8. Valgus ja värvus. Valge värvuse saamine. 9. Infra ja ultravalgus: saamine ja omadused. 10. Valguse dualism. 11. Max Plancki hüpotees. Footoni energia arvutamine. 12. Mis on valguse difraktsioon ja interferents? Difraktsiooni ja interferentsi toimumise tingimused. 13. Nimeta difraktsiooni ja interferentsi rakendusi. 14. Valguse polarisatsioon. Rakendused. 1
valguse olemus valgus kui osakeste voog (korpuskulaarteooria, Newton), valgus kui laine (laineteooria, Huygens), valgus elektromagntlaine (muutuva elektri- ja magnetlaine levimine ruumis), mis koosneb teineteisega risti olevatest elektri- ja magnetväljast, elektri- ja magnetväli on risti, valguslaine kirjeldamisel räägitakse ainult elektrivälja muutumisest, sest valguse toime registreerimisel tekitab signaali elektriväli, lainepikkus (, 1m, 380 760nm) näitab kaugust kahe lähima samas faasis võnkuva punkti vahel, sagedus (f, 1Hz, 4*1014 8*1014) näitab mitu täisvõnget laine teeb ajaühikus, periood näitab aega mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks, kiirus näitab kui pika tee läbib laine ajaühikus, intensiivsus näitab kui paljuenergiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku, faas
Füüsika Laineoptika Valguslained on elektromagnetlained, mis koosnevad ajas perioodiliselt muutuvatest ning risti paiknevatest magnet- ja elektriväljast ning mille laineline olemus avaldub ruumis levivate elektri- ja magnetväljade perioodilises muutumises. Valguslained jagunevad kera- ja sirglaineteks. Valguslainet iseloomustavad suurused on lainepikkus , mis näitab kaugust kahe samas võnkefaasis oleva punkti vahel (vaakumis on lainepikkus vahemikus 380 760 nm), laineperiood T, mis näitab aega, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks, laine sagedus f, mis näitab, mitu täisvõnget laine teeb ajaühikus, laine kiirus v, mis näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus (vaakumis c = 3·108 m/s), lainefaas E, mis määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel ning valguse intensiivsus I, mis näitab kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku
Valguse murdumine on valguse levimiss. Muut. kahe kesk. piiril. Optika uurib valguse jm kiirguste olemust, levimist, mõju Murdumist põhjus. levimiskiiruste erinevus. Esineb kõigi lainete ainetele, tekkimist, rakendusvõimalusi. VALGUSE puhul. Murdumisnäitaja on abs., kui I kesk. on vaakum. Geom. OLEMUS: Newton: valgus on osakeste voog, mis levib Tähendus a)valguse V vaakumis on x korda suurem kui mingis aines. sirgjooneliselt. Huygens: valgus on laine, mis saab levida b)Vaakumist lähtuv kiir on pinnanorm. X korda kaugemal kui mingis kogu universumit täitvas nähtamatus keskkonnas e eetris. aines. Kasutat. Läätsedes kujutiste tekitamiseks, valguse koondamiseks Maxwell tõestas 19 saj, et valgus on elektromagnetiline ja hajutamiseks jne. laine
miinimumiga. Interferents õhukestest kelmetes Koherentsed lained, mis tekitavad interferentsi. (Jutt käib pildiga) See õhuke kiht kilme on nt. õlikiht vee peal kui valgus langeb õlikihile, siis osa temast peegeldub õli ülemiselt pinnalt (alumine joon). Teine osa peegeldub õli alumiselt pinnalt (ülemine joon). Need 2 valguskiirt on koherentsed ja interfereeruvad. Kuna valgus on valge valgus, siis ühes punktis vee pinnal tekitavad tugevnevad rohelised kiired, teises punktis punased jne. Sellepärast näeme vee pinnal õli kihte vikerkaarevärvilisena. Valge interferentsi tõttu näeme vikerkaare värvilisena putukate tiibu, pärlmustrit ja seebi mulle. Seda kasutatakse optiliste pindade selgendamisel ja hologrammide valmistamisel. Valguse difraktsioon Valguslaine kaldumine tõkete taha.
Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________ Ettevalmistus arvestuseks 1. Mida kirjeldab optika? Optika on füüsika osa, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi ning vastastikmõju ainega. 2. Mis on valgus? · Valgus on elektromagnetlaine, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760 nm. · Valguslained on elektromagnetlained, mis tekitavad inimesel nägemisaistingu. 3. Kuidas liigitatakse valguslained lainepikkuse järgi? Valgust klassifitseeritakse lainepikkuse järgi · Infravalgus · Nähtav valgus · Ultravalgus 4. Nimeta valguslainet iseloomustavad suurused · Lainepikkus · Laineperiood T · Laine sagedus f
nähtusi. Et aga valgus on elektromagnetkiirgus, siis ilmnevad analoogilised nähtused ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Seega võib optikat vaadelda elektromagnetismi allvaldkonnana. Osa optilisi nähtusi tuleneb ka valguse kvantiseloomust ja seetõttu on teatud optika valdkonnad seotud kvantmehaanikaga. 2. Mis on valgus? · Valgus on elektromagnetlaine, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760 nm. · Valguslained on elektromagnetlained, mis tekitavad inimesel nägemisaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. 3. Kuidas liigitatakse valguslained lainepikkuse järgi? Valgust klassifitseeritakse lainepikkuse järgi · Infravalgus · Nähtav valgus · Ultravalgus 4. Nimeta valguslainet iseloomustavad suurused · Lainepikkus · Laineperiood T
nähtusi. Et aga valgus on elektromagnetkiirgus, siis ilmnevad analoogilised nähtused ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Seega võib optikat vaadelda elektromagnetismi allvaldkonnana. Osa optilisi nähtusi tuleneb ka valguse kvantiseloomust ja seetõttu on teatud optika valdkonnad seotud kvantmehaanikaga. 2. Mis on valgus? · Valgus on elektromagnetlaine, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760 nm. · Valguslained on elektromagnetlained, mis tekitavad inimesel nägemisaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. 3. Kuidas liigitatakse valguslained lainepikkuse järgi? Valgust klassifitseeritakse lainepikkuse järgi · Infravalgus · Nähtav valgus · Ultravalgus 4. Nimeta valguslainet iseloomustavad suurused · Lainepikkus · Laineperiood T
1. Interferents, selle avaldumine ja rakendused. - valguslainete liitumine 2. Interferentsi miinimumid ja maksimumid Kui teepikkuste erinevus on võrdne paaritu arvu poollainepikkustega, siis lained nõrgendavad üksteist ja räägitakse interferentsi miinimumist Kui teepikkuste erinevus (käiguvahe D) on võrdne paarisarv poollainepikkusi, siis lained tugevdavad üksteist ja räägitakse interferentsi maksimumist. 3. Koherentsed lained. Koherentsetel lainetel on ajas muutumatu faaside vahe ning ühesugune võnkesagedus - lained on kooskõlalised. Koherentne laine tekib, kui liituvatel lainetel on ühesugune lainepikkus ja sagedus, samuti peab nende faaside vahe olema muutumatu. Liituvate lainete allikad võnguvad täpselt ühesuguselt. Koherentsete lainete kohtumisel tekib interferents, kus lained tugevdavad või nõrgendavad üksteist
magnetväljade levimine lainena. Eml koosneb kahest komponendist : elektriväljast ja magnetväljast. Eml-s toimub elektri-ja magnetvälja perioodiline muutus. Muutumine on samas faasis ja toimub ajas sinusoidaalselt. Elektromagnetlained tekitavad suure sagedusega võnkuvad laetud osakesed ehk suure sagedusega vahelduvvool. Lainepikkus- vähim kaugus elektromagnetlaine kahe samas faasis oleva naaberpunkti vahel. lambda (m) Sagedus täisvõngete arv 1 sekundis F= Levimiskiirus vaakumis c= 300000 km/s Elektromagnetlainete skaala Madalsageduslikud võnkumised (elektrivoolud)Raadiolained Infrapunane kiirgus Nähtav valgus Ultravalgus Rõntgenkiirgus Gamma kiirgus (kiiritusravi) Valgus on elektromagnetlaine, mille lainepikkus on 380-760 nanomeetrit (nm). Valguslaine võrrandiga E= E- vektori hetkeväärtus ; - valguslaine amplituudiväärtus ; f- valguslaine sagedus. Suurust, mis on võrdeline -ga, nim valguslaine tugevuseks, ehk valguse intensiivsuseks.
E 3 Tööleht: Elektromagnetlained 1.Igasugune elektrivälja ja magnetvälja muutus levib ruumis lainena, mida nimetatakse elektromagnetlaineks. 2.Muutuv elektriväli tekitab alati muutuva magnetvälja ja vastupidi. 3.Elektriväli ja magnetväli on omavahel elektromagnetlaines risti. 4.Elektromagnetlainete toime sõltub lainete sagedusest ehk ajaühikus toimuvate võngete arvust. 5.Kuidas on seotud omavahel sagedus, laine kiirus ja lainepikkus (valem?) Samas sõltub see ka lainepikkusest ehk naaber-laineharjade vahekaugusest. Nende kahe suuruse seos tuleneb ühtlase liikumise kiiruse valemist . Teepikkuseks s on laine korral lainepikkus , mille läbimiseks kuluv aeg on võnkeperiood . Perioodi pöördväärtus on aga sagedus . Seega laine levimiskiirus on lainepikkuse ja sageduse korrutis. Kui tegemist on elektromagnetlainetega vaakumis, siis asendub valguse kiirusega vaakumis ning lainepikkuse all tuleb
Young ja Fresnel- Valgus on laine, Maxwell- Valgus on elektromagnetlaine Valgus- on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguslainet iseloom. suurused- 1)lainepikkus 2)periood 3)faas 4)laine levimiskiirus Lainepikkus kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel. Laineperiood- aeg, mis kulub kahe järjestikuse laineharja möödumiseks mingist punktist. Lainesagedus-võrdsete ajavahemike tagant korduvate lainete arv ajaühikus. Laine kiirus- näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus Lainefaas- määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel Valguse sagedus ja lainepikkuse seotus-
teoreetiliselt, et olemas on elektromagnetlained, mis levivad ka tühjuses. Valguse levimiskiirus õhus on3*108 m/s. Optika: Laineoptika ja Kvantoptika. Lainepikkus (1 nm), laineperiood T (1 s), laine sagedus f (1 Hz), laine kiirus v (1m/s) v=f=/T Erineva lainepikkusega valguslained põhjustavad erinevaid värvusaistinguid. Põhi: pun, roh, sin. Värvusi saab liita ekraanile üheaegselt erineva lainepikkusega valgusvihte juhtides, valgusfilter allika ees(nt hõõglamp). Valguse difraktsioon: on sirgjoonelise levimise teelt, esineb väikeste avade ja tõkete juures. Difraktsioon esineb kõigi lainete puhul, kui ava mõõtmed lainepikkusele lähedased on, kuid mitte suure ava korral. Valguse inferents: on laine energia ruumiline ümberjaotumine. (3 joon. Laine põhja ja harja koht.) 1)monokromaatne valgus-ühe kindla lainepikkusega kiirgus (laserid) 2)polükromaatne v.- sisaldab erinevaid lainepikkuseid( enamus valgusallikad) 3)koherentsed valguslained-
sinusoidaalselt, muutused toimuvad ühes faasis), mis levivad ruumis. Valguseks nim. inimsilmale nähtavaid elektromagnetlaineid(levivad silmas kiirusega 300 000km/s), mis jäävad vahemikku 380 kuni 760 nm ning levivad valguse kiirusega ja sirgjooneliselt. Valguslaine koosneb valgusosakeste voost. 2. Millised on valguslainet iseloomustavad suurused? v = f x A = A/ / T f=c/A v/c = laine kiirus (m/s) f = laine sagedus (Hz) A = lainepikkus (nm) T = laineperiood (s) I=kxE I = valguse intensiivsus k = võrdetegur (tabelist) E = keskväärtus (keskmine elektrivälja tugevus) 3. Kuidas on lainepikkus seotud värvusega? Kui valguse lainepikkus ohus jääb vahemikku 380-760 nm näeb inimene valgust ja värve, muidu mitte. Erineva lainepikkusega valguslained põhjustavad erinivaid värvusaistinguid. Inimsilm suudab eristada erinevaid värvitoone kui lainepikkus erineb vaid 5 nm võrra. 4
Elektromagnetlainete korral on ühtlases keskkonnas levivat lainet kirjeldavad kiired sirgjooned. Millise valgusvihu korral on valgus tasalaine? Tasalainele vastab paralleelne kiirte kimp (kiired on paralleelsed sirged). Keralainele vastab kas koonduvate (kiired lähenevad üksteisele) või hajuvate valguskiirte kimp (kiired eemalduvad üksteisest). Koonduva kimbu korral kera pind kahaneb, hajuva kimbu korral aga kasvab. Millise valgusvihu korral on valgus keralaine? Eelmine Milliseid (valgus)laineid nimetatakse monokromaatilisteks? Laineid, mille lainepikkus (või ka sagedus) ei muutu, nimetatakse monokromaatiliseks. Miks tajume mõnda valgust punasena, mõnda sinisena jne? Mille poolest on need erinevat värvi valgused sarnased, mille poolest erinevad? Erineva lainepikkusega monokromaatilised valguslained põhjustavad erinevaid värvusaistinguid. Sõltumata tajutavast värvusest, levib valgus vaakumis ühesuguse
Skeem TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Tutvuge goniomeetri töö põhimõtetega ja ehitusega. Valguslainete levimist (paindumist) tõkke taha, nn geomeetrilisi varju priikonda, nimetatakse valguse difraktsiooniks. Difragreerunud valguse edasisel levimisel täheldatakse interferentsi, mille tulemusena valguse intensiivsus on erinevates ruumipunktides erinev. Intensiisvuse jaotuse ava või tõkke taga määrab valguse lainepikkus ja ava või tõkke kuju ning suurus. Antud töös tekitatakse difraktsiionipilt korrapärase (perioodilise) pilude süsteemi, nn difraktsioonivõre abil, milles maksimumid on märgatavalt intensiivsemad ja kitsamad kui ühe pilu korral. Lihtsamaks optiliseks difraktsioonivõreks on klaaspalaat, millele on teemantnoaga lõigatud üksteisest võrdsel kaugusel asuvaid vaokesi kriimustusi laiusega b (vaata skeemi), mis on prkatiliselt läbipaistmatud.
8. Mida näitab voolutugevus? Voolutugevus näitab kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ajaühikus. 9. Coulomb'i seadus. Kahe laetud keha vahel mõjuv jõud on võrdeline kummagi keha laenguga ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. 10. Millega tegeleb elektrostaatika? Paigalseisvate laetud kehade vastastikmõju uurimisega. 11. Mida näitab dielektriline läbitavus? Kui mitu korda on elektriline jõud vaakumis suurem jõust selles aines. 12. Mis on püsimagnet? Keha, mida ümbritseb alati magnetväli. 13. Mis on magneti poolus ja neutraalne piirkond? Poolustel on magnetomadused kõige tugevamad. Nende vahel on neutraalne piirkond, kus magnetomadused puuduvad. 14. Kuidas erinevad magnetid üksteist mõjutavad? Samanimelised poolused tõukuvad ja erinevad tõmbuvad. 15. Kus esineb magnetväli? Ümbritseb püsimagneteid ja liikuvaid laetud osakesi (elektrivool)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
