· Majanduslikud · Tervislikud · Toiteväärtuse arvestamine · Looduslikud · Vanemate toitumiskäitumine · Meditsiinilised · Kulinaarsed · Usundilised · Hügieenilised · Eetilised · Nüüdiaegsest eluviisist tingitud Toiduained · Range vegetarsimi korral kasutatakse toiduks ainult taimse päritoluga toiduaineid. · Teravili · Puuvili · Juurvili · Aedvili · Pähklid · Seemned · Seened · Õlid Toiduained · Põhiliseks valguallikaks on tera- ja kaunvili ning pähklid · Rasva saadakse toiduõlidest, seemnetest ja pähklitest. · Süsivesikuid saab aed- ja puuviljadest Taimetoidu plussid · Vähene rasvumine · Väheneb südamehaiguste risk · Väheneb kõrgvererõhu risk · Rohkelt C-vitamiini ja mineraalaineid · Kasutatakse vähe rasva ja keedusoola · Suureneb maitsetaimede kasutamine Tamietoidu miinused · Ei saa valke, aminohappeid, vitamiin D ja B12 · Riboflaviini · Katltsium
poolest (veinis valmistatud liha), Aasia rahvad armastavad kergelt praetud kanaliha juurviljadega ja Ameerikas on moes praetud kana. Parim variant on tõenäoliselt küpsetatud või grillitud liha, ilma nahata, kui inimene rasva pärast nii väga muret tunneb. Suurt hulka kanu kasvatatakse vaid munade pärast. Kogu maailmas tarvitatakse hiigelhulkades kanamune ning toitumisteadlased väidavad, et kanamunad on üheks parimaks valguallikaks. Munavalk, mis moodustab peaaegu 50% kogu munast, sisaldab organismi poolt kergesti omastatavaid asendamatuid aminohappeid. Ka teisi valke võrreldakse omastatavuse poolest just munavalguga. Üks võimalus vähendada massilises kanalihatööstuses peituvaid ohtusid on püüda leida tarbimiseks "naturaalsemaid" või "orgaanilisemaid" kanu või mune. Väljapääs võib leiduda "vabakäigu" kanade kasutamises, kellel on rohkem
- toiduaine valgusisaldus, - valgu aminohappeline koostis, - valgu seeditavus Taimse valguallika puhul - mida väiksem on kiudaine sisaldus, seda parem on valgu omastamine. (nt kui kartulivalk on suhteliselt kergesti omastatav (bioloogiline väärtus = 71), siis kaunviljade omastatavust piirab nende kõrge kiudainesisaldus (5,7% kartuli 1% vastu), mis on üheks põhiraskuseks organismi valguvajaduse rahuldamisel taimse valguga üldse). Heaks valguallikaks on ka pähklid, mandlid ja erinevad seemned, millede valgusisaldus on ~20%. Neid võiks süüa vähemalt 30g 3-4 korda nädalas. Teraviljadest on parima valgulise koostisega tatar. Järgnevad kaer, oder, riis, rukis ja nisu. Taimsetest toiduainetest on parima koostisega soja ja tema baasil valmistatud tooted, teistes esineb vajakajäämisi ühe või mitme aminohappe osas. Piima, liha- ja kalavalgud on segatoitumise korral meile põhiliseks valguallikaks, sest nende
Madal foolhappe sisaldus päädib söögiisu puudumise, väsimuse ja unetusega. Teravili ja leib Tervislik hommikusöök annab meile päevaks hea enesetunde. Müsli peaks sisaldama erinevaid täisteratooteid kaera- ja nisuhelbeid, päevalilleseemneid, seesamit, linaseemneid, aga ka värskeid või kuivatatud puuvilju. Soovitatakse hommikul juua üks suur klaasitäis sooja vedelikku, see aitab kaasa toidu seedimisele. Teravilju peetakse parimaks valguallikaks. Teraviljad: hirss, kaer ja kaerahelbed, linaseemned, müsli, nisu, oder, riis, tatar, rukis, täisteraleib. Liha ja kala Loomne valk on inimese valguga väga sarnane ja seepärast kasulik. Lihast saab lisaks valgule rikkalikult vitaiini, rauda ja tsinki. Liha ei soovitata süüa ka suurtes kogustes , sest selles on ka palju rasva, kolestorooli, soola ja puriine. Liiga rasvane toit on tervisele kahjulik. Metsloomade liha on tervislik, sest nad liiguvad palju ja seeläbi on ka liha hea
toidukogust ja toidu süsivesikute 90%), aga ka puuvilja- ja sisaldust! köögiviljaallergiaga. Dana Makejenko Võrdlustabel Kõik on nii lihtne Ükskõik kuidas valida toidu, peab alati olemas piisav kogus valku, raud, kaltsium, tsink ja vitamiin B-12. Liha valk sisaldab kõiki asendamatuid aminohappeid, mida organism vajab. Vaid taimetoitlane valguallikaks toitumine sageli puuduvad mõned asendamatud aminohapped. Keha vajab täielikku valke , mida saab täielikult rahuldada, kasutades koos erinevaid valgu taimetoitu. Et saada täielikku komplekti valgud, taimetoitlased on vaja teha õige valik valgu taimetoidule, sealhulgas seda erinevaid pähkleid, seemneid, kaunviljad ja teravilja. Seoses sellega, kui süüja mustad oad ja riis, saad tasakaalustatud valkud, mida vajab keha ja see on vaid üks võimalus korraldada tasakaalustatud
harvem juurviljad. Rohkesti kasutatakse merevetikaid ja merekasvusid. Puuviljasest olulisem on nasi-õunataoline maitselt pirni meenutav kollane vili. Vähem leidub dattelploome, mooruspuumarju ja erilisi apelsine (nn. tangerine), mis kasvavad mägedes metsikult. Süüakse takjajuuri, krüsanteemilehti, liiliasibulaid, sõnajalavõrseid jm. Peamine rahvatoit on riis, vähem kasvatatakse nisu ja rukist. Rohkesti süüakse ube ja herneid. soojaoad on rasva- ja valguallikaks, samuti maitseaineks. Piima tarvitatakse ainult laste toiduks. Enamasti on piim importkaup kondenseeritud piimana või piimapulbrina. samuti puuduvad toidulaualt või ning koor. Juustu süüakse väga vähe. Rasvasest on tähtsamad soja-, siisi- ja teiste taimede õlid. Seesamiõli on delikatess. Vähe süüakse loomade ploomi- või sulatatud rasva. Joogina ja maitseainena on levinud riisist destilleeritud vedelik (sake). Üldiselt
läikivat seemet. Seemned on värvuselt kollased, pruunid, rohelised, mustad või kirjud. 1000 seemne mass kõigub 50-250 grammini, tera on keskmiselt herne suurune. Sojaoal on tugevasti arenenud juurestik, millel asuvad mügarbakterite Rhizobium japonicum (Bradyrhizobium japonicum) mügarad. Enamik sorte on sooja- ja niiskusenõudlikud ning neil on pikk kasvuaeg. Varajased sordid võivad valmida ka Eestis. Juba aastatuhandeid on sojauba olnud miljonite kaguaasialaste tähtsaimaks valguallikaks. Legendid räägivad, et Põhja-Hiinas rännanud talumehed sõid metsikult kasvava taime vilju, täites niiviisi oma kõhtu. Peagi saadi aru taime tervistavast ja nälga peletavast toimest. Läänemaailmas oldi pikka aega arvamusel, et soja on sobilik üksnes loomasöödaks ning vajalikud valgud omastati jätkuvalt lihast, kalast või piimast. Viimastel aastatel on Eestiski hakatud propageerima sojaoa tooteid, kuna sellel arvatakse olevat tervendav mõju inimorganismile
12 Kokkuvõte Jaapani köök on rikkalik. Iga toidulaud peab pakkuma silmarõõmu ning söögilauale asetatakse enamasti hulk kunstipäraselt seatud väikseid portsjoneid, mis kõik omavahel kokku sobivad. Jaapani köök on maailmas üks tähelepanuväärsemaid. See on iidne, ajalooline ning auväärne. Peamine rahvatoit on riis. Rohkesti süüakse ka ube ja herneid. Sojaoad on rasva- ja valguallikaks, samuti maitseaineks. Joogina ja maitseainena on levinud riisist destilleeritud vedelik (sake). Üldiselt maitsestatakse toite peamiselt sojakastmega, teiste maitseainete kasutamine on tagasihoidlik. Toiduained ning lauanõud valitakse ja koostataks sellistest värvides, seatakse nii harmooniliselt ja hoolikalt, et kaetud laud on lausa kunstilooming. Jaapani köögile on iseloomulik äärmine mitmekesisus. Looduse rikkalikest andidest kasutatakse kõike, millel on toiteväärtus.
Suurendavad toidukördi mahtu seedesüsteemis ja kiirendavad selle edasiliikumist Seovad ohtralt vett, muudavad soolesisaldise vedelamaks ja aitavad vältida kõhukinnisust Kõhulahtisuse korral seovad liigse vee Soodustavad kolesterooli väljutamist organismist Tekitavad täiskõhutunde Valgud Valgud peavad andma 15-20% päevasest energiast. Organismi varustamine valkudega on väga oluline, sest sportlik treening baseerub suures osas valgusünteesil. Heaks valguallikaks on loomne: liha, kala, piim, piimatooted, munad; taimne: sojauba, riis, rukis, kaer, kartul. Valgu ülemäärane tarbimine võib viia neeruhaigusteni, rasvkoe tekkeni, organismi veekaotuseni ja takistab Ca omastamist Rasvad Rasvad peavad kogu energiavajadusest andma 20-35%. Rasvarikkaid toiduaineid peaks tarbima alles peale esimest treeningjärgset toidukorda, sest need raskendavad teiste toitainete omastamist. NB! SPORTLASTELE SOBIB RASVAVABA VALGURIKAS TOIT: MAGE KOHUPIIM,
annaabi.ee 
