Põhjavesi-maakoorde üldosa kivimite,setete poorides ja lõhedes olev vaba vesi. Pinnavesi-maa pinda kattev vesi(alatised veekogud-järved,tiigid,jõed,ajutised-karstijõed-järved, sademelumevesi).Veebilanss-vee juurdetuleku ja kaotuse suhe.Vesikond-maa-ala,kust põhja-ja pinna- veed jõuavad jõgede jt voolu-veekogude kaudu ookeani,merre,lahte,järve(eesti jõed jagunevad 3 vahel: soome laht,väinamere ja liivi laht,peipsi). Jõgikond-ala,kust jõgi saab vee.Veelahe-piir valglate,vesi- kondade v jõgikondade vahel(olulisemaks Pandivere K,mille jalamilt saavad alguse kõigi 3 vesikonna jõed)Jõelangus-jõe lähtme ja suudme kõrguste vahe.Jõe pikiprofiil-näitab voolusängi kallakust.Jõe vooluhulk on vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus.
mõjutab valgla maa-ala, mille kogu pindmine sest maa peal valglat piiravad veelahkmed ei äravoolunorm. Et rea keskmist saaks lugeda äravooluvesi voolab läbi ojade, jõgede ja lange maa-alustega kokku. Et viimaseid on raske normiks, peab olema andmeid 40 kuni 60 aasta mõnikord ka järvede ühe jõesuudme või delta kindlaks teha, mõeldakse valglast rääkides just kohta. Kui rida on lühem, pikendatakse seda kaudu merre vesikond valglate majandamise maapealset toiteala. Valgla tähtsaim näitaja on mõne teise jõe (analoogjõe) andmete toel. põhiüksuseks määratud, üht või mitut selle suurus (valgla pindala A ), mis määratakse Analoog peab olema sarnastes füüsikalis- naabervalglat koos põhjav ja rannikuvetega kaardilt. Valgla suuruse A km 2) Jõeorg ja geograafilistes (kliima, pinnased, järvisus, hõlmav maismaa- ja mereala
Veekaitse õigusaktide teine etapp · Asulaheitvee direktiiv 91/271/EMÜ · Nitraadidirektiiv 91/676/EMÜ · Joogivee direktiiv 98/32/EÜ Uus ühenduse veepoliitika · Vee raamdirektiiv 2000/60/EC Vesi Veeraamdirektiivi 2000/60/EC määrab mistahes abinõude kasutusele võtmist, saavutamaks aastaks 2015 kõigi Euroopa Liitu kuuluvate riikide keskkonnaeesmärgina kõikide EL vete "hea seisund". · Raamdirektiiv riiklikku seadusandlusse sisseviimine · Valglate territooriumide kindlaksmääramine · Koormuste /mõjude ja majandusliku kasutamise analüüs · Seireprogrammide käivitamine · Veemajanduskava komponentide avalik arutelu · Vesikondade veemajanduskavad avaldamine (2009.aasta lõpuks) · Hinnapoliitika kujundamine (2010.aasta lõpuks) · Kohalike saavutuste hindamine (2010.aasta lõpuks) · Keskkonnaeesmärgid saavutatud (2015.aasta lõpuks) Vesi · Veeseadus (1994) · Ühisveevärgi ja kanalisatsiooniseadus (1999)
Suubla- vee suubumise koht Tamm- ehitis, mis kaitseks kõrge vee veetaseme eest. Tulv- ebakorrapäraselt tõusev järsk veehulk (liustike sulamine, vihm, kevadine järsk sulamine) Vahevalgla- valgla, mis jääb kahe tähistatud valgla vahele. valgla maa-ala, mille kogu pindmine äravooluvesi voolab läbi ojade, jõgede ja mõnikord ka järvede ühe jõesuudme või delta kaudu merre veekogu maapinnanõos või maa sees olev veekogum veelahe kõrvuti paiknevate valglate vaheline piirjoon veemaj veevarude kavakohane arendamine, jaotamine ja kasutamine veetase (veeseis) veekogu või -juhtme vabapinna kõrgus valitud rõhtpinna või merepinna suhtes veevarud (veeressursid) mingi piirkonna pinna- ja põhjav koguhulk, mida on võimal kasut vesiehitis jõe-, järve-, mere- või põhjav kasutamist võimald või vee purustavat toimet tõkestav rajatis.
Lõhe on siirdekala, kes võtab ette pikki rändeid, peale kudemisrände ka toitumisrändeid. Lõhi toitub Läänemeres enamasti kiludest jaräimedest, vähemal määral ka ogalikest, selleks järgneb ta oma saakkalade suurtele parvedele. 10 KOKKUVÕTE Tänapäeval kuulub Läänemeri nii tiheda laevaliikluse kui ka rannalähedaste valglate elanikkonna arvu poolest maailma kõige aktiivsema tegevusega merede hulka. See on arenenud tööstusriikide suurte jõgede suubumispaigaks ja paljude inimeste puhkepiirkonnaks. Siin käib ulatuslik majandustegevus, mis annab sissetuleku kohalikele elanikele. Samal ajal on Läänemeri väga erakordne ökosüsteem. Selle ainulaadsuse põhjustavad erilised geograafilised ja hüdromorfoloogilised tingimused Läänemeri on ühenduses ookeaniga väga kitsaste Taani väinade kaudu, mis
kõrgus(m) - suudme abs. kõrgus(m)/(jagatud)/jõe pikkus(km) Jõe langus Absoluutseks languseks nim. jõe lähte ja suudme kõrguste vahet. Jõestik- on peajõgi koos lisajõgede ja harujõgedega. Lisajõgi- Mingi jõe lisajõgi on sellesse jõkke suubuv jõgi. Harujõgi- on peajõe kesk- või alamjooksul, tavaliselt suure settimisega alal (tavaliselt deltas) eraldunud haru. Harujõgi võib pärast lahknemist peajõega uuesti ühineda või suubub eraldi. Veelahe- on piir või piirivöönd valglate, vesikondade või jõgikondade vahel. Jõgikond- ehk jõe valgala on ala, kust jõgi saab oma vee. Jõetaimestik. Iseärasused:mitmed ökoloogilised vormid,välispind kaetud limaga kaitsekohastumus. Taimed jõe kaldal(päideroog,luigelill,hundinui), kaldalähedases ribas(rooghein, jõgiputk,murkputk) ja vees(ujuv penikael,räni-kardhein) Mürgiputk kuidas tunda: iseloomulik kasvukoht: niisked porimülkad, järve- ja kraavikaldad, kinnikasvavate veekogud. Kuivas ei kasva
meander- jõelooge, mida kujundavad pinna ja põhjaveehoovused, mille suund ei ühti voolusuunaga soot- ehk vanajõgi põrkekallas- Jõesängi kõverat osa läbides uuristab vesi välimist kallast tugevamini. Seda nimetatakse põrkekaldaks jõe lang- jõe lähte absoluutne kõrgus- suudme absoluutne kõrgus/jõe pikksega jõe langus- jõe lähte ja suudme kõrguste vahe jõestik- on peajõgi koos lisajõgede ja harujõgedega. veelahe- Veelahe on piir või piirivöönd valglate, vesikondade või jõgikondade vahel jõgikond- ala kust jõgi saab oma vee 2. Jõetaimestik. Jõetaimede kohastumused elukeskkonnale. Iseärasusi -mitmed ökoloogilised vormid -vee tihedus ja viskoossus -gaasirežiim ja valgustatus -välispind kaetud limaga – kaitsekohastumus -paljunemine – enamasti vegetatiivselt, hästi arenenud sigipungade või paljunemisvõrsete e. turioonide abil Taimed jõe kaldal ja vees. Kaldaid palistavad pajustikud ja lepikud
Eestis on kaks suuremat järve Peipsi-Pihkva ja Võrtsjärv. Väikejärved moodustavad järvede üldpindalast alla 10 %. --- 83 Järvede arv on muutuv, sõltudes uute järvede tekkimisest rannikul maakerke tagajärjel. Osa järvi kasvab kinni, rajatakse uusi veehoidlaid ja paisjärvi. Järvede üldpindala muutumise peamiseks põhjuseks on nende kinnikasvamine. Osaliselt on see järve enda elutegevuse tulemus, osaliselt aga inimtegevuse tagajärg valglate piirkondades. Järvedesse settib orgaanilist ainet, mitmesugused järve kandunud toitesoolad põhjustavad taimestiku ja vetikate vohamist. Teisalt tungib kaldalt vee poole sealne taimestik. Hapnikureziim muutub, järvest kaovad olulised veeasukad ja lõpuks kasvab järv kinni. Järved paiknevad Eesti territooriumil ebaühtlaselt, olles seotud pinnamoe liigestatuse ja kerkiva mererannikuga. Järvederikkaim paik on Kirde-Eestis asuv Kurtna mõhnastik, kus 30
Maastike muutusi uuritakse mitme meetodiga, enim levinud on maastikumeetrika ehk maastikuindeksite tarvitus. Maastikuindekseid hakati välja töötama juba 1980. aastatel. Nüüdseks on maastikuökoloogias sadu seda laadi indekseid ja hulk programme nende arvutamiseks. Peamine valdkond, kus rakendatakse maastikuindekseid, on ruumiliste muutuste uuringud; kõnealuste indeksite põhjal saab leida maastiku struktuuri seoseid liigilise mitmekesisusega, aga ka valglate aineringega, epidemioloogiaga, maastiku esteetikaga jms. Maastikuindeksid jagunevad kaheks põhitüübiks olenevalt sellest, kas nende abil saab hinnata maastiku kompositsiooni või konfiguratsiooni. Maastiku kompositsiooni mõõdavad mitmekesisuse indeksid ning pindala indeksid. Need näitavad eraldise tüüpide suhteid maastikus. Maastiku konfiguratsiooni iseloomustavad serva, kuju, koonduvuse ja kontrastsuse indeksid.
annaabi.ee 
