aastal Kreeka pealinnas Ateenas, esimesed taliolümpiamängud korraldati 1924. aastal Prantsusmaal Chamonix's. Nelja aasta eest Ateenas küll meestest keegi enamat kui ühte kulda ei saanud, kuid naistest oli parim kolme kirkama autasuga rumeenlanna Ctlina Ponor. Riistvõimlemisest pärinevad aga nii mõnegi olümpia suurimad staarid nii on üle maailma tuntud näiteks mitmekordsete olümpiavõitjate Nadia Comneci ja Olga Korbuti nimed, valgevenelane Vitali Stserbo võitis 1992. aastal Barcelona olümpial kokku kuus kuldmedalit ning kõigi aegade olümpiamängude medalirekord kuulub Larissa Latõninale, kes olümpiatelt võitis kokku 18 medalit Riistvõimlemise liidrid 1970. aastatel osales Eesti meistrivõistlustel mõnikümmend meest ja naist. Üks tuntum tegija oli Andres Truupõld, kelle filigraanne risti sooritamine rõngastel andis elemendile nime "Andrese rist".
Lumi pidi olema seal väga kehv ja imelik, et sellega ei osanud nagu keegi arvestada. Sapporo MM-i sprindi kuningannaks sai Astrid Jacobson ja kuningaks Jens Arne Svartedal. Pika maa kuningannaks sai Virpi Kuitunen ja kuningaks Odd-Björn Hjelmeset. Üllatusena tuli kõigile meeste 15km vabas tehnikas võistlenud laskesuusataja Lars Berger, kes võitis selle sõidu. Noor valgevenelane näitas samas sõidus ka üllatus kohta, 2. Iga sõidu kolm parimat: Naised: sprint (kl) A-finaal 1. Astrid Jacobsen NOR 2.50,9 2. Petra Majdic SLO + 0,2 3. Virpi Kuitunen FIN + 0,3 Mehed: sprint (kl) A-finaal 1. Jens Arne Svartedal NOR 3.03,8 2
Mustlane 1 26. Permikomi 1 27. Poolakas 41 28. Rootslane 2 29. Sakslane 28 30. Soomlane 174 31. Tadzikk 1 32. Tatarlane 37 33. Türklane 1 34. Türkmeen 2 35. Tsuvass 8 36. Udmurt 4 37. Ukrainlane 402 38. Ungarlane 2 39. Usbekk 2 40. Vadjalane 1 41. Valgevenelane 489 42. Valloon 1 43. Vepslane 1 44. Andmed puuduvad 1133 Kokku: 12934 Volikogu liikmed Ilmar Aun Andres Brenkin Aleksandr Smirnov Teet Enok Ljudmila Jantsenko Pavel Kudinov Aleksei Naumkin Kalev Naur Niina Neglason Astrid Niinepuu Andrei Ojamäe Nikolai Ossipenko Gale Popova Tamara Põlevina Kaarel Pürg Aleksandr Romanovits Viktor Rumjantsev Elle Seliverstova Alar Seppern Vjatseslav Slõk Meelis Tint
Tennosaar Võnnu pastoraadis(Must 2000: 94). Selliste universaalsete nimede puhul võib eeldada, et kaks samanimelist inimest omavahel suguluses on. Kuid nimede eestistamise käigus võis juhtuda ka nii, et unikaalsest nimest sai universaalne. Mitmed isikud leidsid omale uue nime nõukogude ajal. Näiteks kirjutab professor Must oma raamatus, et ENSV Plaanikomitees töötas keegi sm Tennosaar, kes oli rahvuselt valgevenelane, kuid oli endale Eestis töötades ilusa uue nime leidnud(Must 2000: 81). 3. Nimede muutmine ja muutumine Veel enne kui talupojad oma uute nimedega harjuda jõudsid, hakkas nende muutmine ja muutumine. Vastavalt tolleaegsele seadusele oli ametlikult perekonnanime muutmine küllaltki keeruline ja kulukas ettevõtmine ja kuulus vastavalt Vene riigi seadustele keisri pädevusse(Must 2000 57,58). Kuid mitteametlikult muutusid vastselt saadud priinimed mitmetel põhjustel
Ülestõus sai teoks tänu rahutustele Varssavis ja Vilniuses. Poliitilised pinged kasvasid just peale talurahvareformi. Reformist julgustatuna tõusid uuesti esile Leedu ja Poola poliitilised manifestatsioonid. Meeleavaldustel kokkupõrgetes sõjaväega hukkus mitu meeleavaldajat ning kehtestati piirkonnas sõjaseisukord. Moodustati leedu komitee, mille eesotsas olid radikaalid. Leedu provintsikomitee eesotsas oli valgevenelane Konstatin Kalinovski, tema kõrval Antanas Maskevitcius (punane preester). Üritati haarata kaasa ka talurahvast. Mõõdukama hoiakuga seltskonda hüüti aga valgeteks, kes pigem soovisid aadli õiguste suurendamist, Vilniuse ülikooli taasavamist, hariduse levikut. Radikaalid punased aga soovisid mässu ja poola-leedu riigi välja kuulutamist. Varssavis moodustatigi ajutine valitsus ja kutsuti leedukaid kaasa. Komitee kuulutas välja Leedu-Valgevene Ajutise Valitsuse. 15000
Ta lasi Bulgaaria sõjaväe pimedaks torgata. Bütsantsi teiseks ähvardavaks ohuks olid türklased. Nad olid moslemid usu poolest. 15. sajandil vallutasid türklased Bütsantsi täielikult. 10) Idaslaavlased ja Vana Vene riik Slaavlased elasid tänapäeva Poola ja Ungari vahel. Slaavlane slave ori. Nende ühiskond on kollektiivne. Väga tähtsal kohal oli külalislahkus. Slaavlased jagunesid kolme hõimu: · idaslaavlased (tänapäeva venelane, valgevenelane, ukrainlane) · lääneslaavlane (tänapäeva poolakad, tsehhid, slovakid) · lõunaslaavlased (tänapäeva sloveenlased, serblased, horvaadid, bulgaarlased) Indoeuroopa keeled (rühmad): slaavlased, germaani, balti, romaani. 6. sajandil hakkasid slaavi hõimud välja rändama oma kodust. Idaslaavlased jäid elama Dnepri jõe äärde. Nad rajasid sinna kaks asulat Novgorodi ja Kiievi. Aastal 862 kutsusid venelased ennast valitsema viikingite pealiku Rjuriku. Aastal
Picasso: lähenes 1920.datel realismile, hiljem pöördus tagasi sürrealismi poole. Hispaania kodusõja ajal rakendas sürrealismi poliitilisel eesmärkidel pliiatsijoonistus ,,Igor Stravisnki portree" Guernica ,,Kolm tantsijat". Modigliani ,,Karütatiid". ,,Punapäine naine ripatsiga". Istuv akt. Portreed ja aktid, moonutatud anatoomia, õrn ja nukker meeleolu. Mõjutused Picassolt, Toulouse-Lautrecilt, neegriplastikast. Chagall - valgevenelane. Sibulakuplite, juutide elu, loomad - loomingu peamised motiivid. Unenäoline ja liikv, hõljuv stiil, ei arvesta tsentraalperspektiivi. Alguses oli koloriit porine, 1910.a võttis kubismi ja Delaunay toel puhta koloriidi üle. Temalt telliti monumentaalmaale.. ,,Sünnipäev". ,,Madonna reega", ,,Mina ja küla". Inglismaa oli seni jäänud moodsatest kunstistiilidest peaaegu puutumata, Londonis tegutsevad Sisley ja Whistler, viljelesid seda vähesel määral
Masinatega töötamine on kahjustanud märgatavalt tema kuulmist. Omab suurepäraseid teadmisi ja kogemusi enamustes põllumajandusega seotud küsimustes. Leena arvutispetsialist naine, 35 aastane, teostas just uurimislabori arvutisüsteemide kontrollimist, kui hädaolukord teatavaks sai. Laiad teadmised infotehnoloogiast ning programmeerimisest. Igor üliõpilane valgevenelane, mees, 24 aastane, õpib ülikoolis energeetika inseneriks. Omab head üldharidust, olles õppinud eelnevalt prestiizikas gümnaasiumis. Ülikoolis on õppinud kuus aastat, ning on saanud veel täiendavalt ajapikendust, et õpingud lõpule viia. Viimases kahtleb aga tõsiselt tema juhendaja, sest tal on palju muid huvisid, mis tõmbavad tähelepanu liialt kõrvale. Juhendaja arvates jääb tal järjekindlusest ja tahtejõust puudu kuigi ta on
annaabi.ee 
