...........................................................................................7 4.4 Tootmisteekonna kokkuvõte.............................................................................................7 5. VASE KASUTUSALAD........................................................................................................8 6. VASE SULAMID....................................................................................................................9 6.1 Messingid ehk valgevased.................................................................................................9 6.2Pronksid...........................................................................................................................10 6.3 Vaseniklisulamid.............................................................................................................10 6.4Vase sulamite kokkuvõte................................................................................................
Vase lihtsa töödeldavuse tõttu on teda läbi aja kasutatud ka torude valmistamiseks, milles gaasi- või vedelikke transportida, ja samuti alkoholitööstuses kasutuses olevate mahutite tootmiseks. Vask on siiani populaarne ka ehtekunstis, kus teda lisatakse pehmele kullale, et teha kuld vastupidavamaks ja töödeldavaks. Laialdast rakendust leiavad ka erinevad vasesulamid, mis peale metallidega legeerimist jagunevad üldplaanis kolmeks. Tsingi lisamisel vasele tekivad messingid ehk valgevased, mis on vasest tugevamad ja plastsemad ning millest on võimalik toota enimlevinud esemetest näiteks autoradiaatoreid, torujuhtmeid, padrunihülsse või mälestusmedaleid. Vase sulam tinaga annab tinapronksi, mis on kasutusel vedrude tootmisel. Vasele alumiiniumi lisades tekkiv alumiiniumpronks on väga korrosioonikindel ning leiab kasutust peamiselt masinaelementide valmistamisel ning laevanduses. Tugevaimad vasesulamid on berülliumpronksid,
vanandatavad) Al-Mn, Al-Mg 2)termotöötlusega tugevdatud sulamid(vanandatavad) Al-Cu, Al-Cu-Ni, Al-Mg-Si ... Tüüpiliseks termotöödeldavateks sulamiteks on Al-Cu sulamid-duraluminium b)Alumiiniumi valusulamid-Al-Si,ehk silumiin.Sulamites,alates ränisisaldus al.1,65%,esineb eutektmuutus temperatuuril 577c,mil moodustub eutektikum Si-siladusega 11,7%. Vasesulamid Kasutatavad vasesulamid on messingid ehk valgevased(Cu-Zn) ja pronksid (Cu-,Sn-,Cu-Al- sulamid)kui ka vaseniklisulamid. a)Messingid-Zn sisaldus kuni 45%.Zn sisalduse suurenemisel kasvab sulami tugevus(kuni 45%) ja plastsus(kuni 35%). Zn edasusek suurenemisel väheneb järsult nii plastsus kui ka tugevus. b)Pronksid-Levinumad pronksid on tinapronksid.Tinapronksidel Sn-sisalduseg 5-10% on iseloomulik likvidatsioon kristallisatsiooni alg-ja lõpptemp. suure vahe tõttu. Kasutades vähese Sn
Lmutamisel vheneb tmbetugevus, suurenevad plastsusnitajad, aga mrgatavalt ka tera suurus. Puhta vase kasutusaladeks elektrotehnikas on igasugused elektrimhised ja -juhtmed, arhitektuuris pindade katmine, koduses majapidamises, toiduainete- ja keemiatstuses mitmesuguste nude ja mahutite valmistamine, soojusvahetid jm. Vaske legeeritakse mitmesuguste elementidega, saades erisulameid, millistest peamised on: - vasetsingisulamid e. messingid (tuntud ka kui valgevased), - vasetina-, vasealumiiniumi- jt. sulamid e. pronksid, - vaseniklisulamid. Messingid Kuna vask annab tsingiga tardlahuse tsingi lahustuvusega kuni 39%, on messingid plastsed ja sobivad klmsurvettluseks. Suurema Zn-sisaldusega sulamid on samuti survetdeldavad, ent seda krgematel temperatuuridel. Nad on reeglina ka valatavad. Tsingi lisamine vasele soodustab sulami tugevuse suurenemist eelkige tnu tsingi lahustumisele vases; samuti suureneb ka plastsus, mis on ebaharilik
Al valusulamid: 1. Silumiinid – sulamid, põhiline legeerelement räni; hästi valatavad 2. Duralumiiniumid – põhiline legeerelement vask 3. Magnaaliumid – põhiline legeerelement magneesium; suur tugevus, madal kuumustugevus. Vask ja vasesulamid Vask – kesksulav (1083 oC), raskmetall (tihedus 8,9Mg/m3), kuubilise tahkkeskse kristallvõrega (K12)(ei muutu temperatuuri muutmisel – ei ole polümorfne). Keemilise koostise järgi vasesulamid: 1. Messingid ehk valgevased – põhikomponendid vask ja tsink 2. Pronksid – põhilisand ei ole tsink ega nikkel. Väga hea korrosioonikindlus. Kasutatakse vedrude, membraanide valmistamiseks. 3. Vasesulamid, kus põhilisand on nikkel. Hõbene värvus, head elektriomadused, suur korrosioonikindlus, roomekindlus. Liuge- ja laagrisulamid – antifriktsioonmaterjalid. Laagrisulamid peavad olema: Väikse hõõrdeteguriga Hästi määritavad (sooned, õnarused)
Minu kodus leidub alumiiniumi ja selle sulameid fooliumis, CD- des, aknaraamides, konservikarpides, ilutulestikus. Vask(Cu) 29* on üks vanimaid inimkonnale teadaolevaid metalle, mis sulameina (koos tinaga pronksidena) on olnud kasutusel enam kui 5000 aastat. Tänapäeval on palju väga kasulikke vasesulameid, kuid metalli kõrgest hinnast tingituna on need paljudel juhtudel asendumas odavamate materjalidega nagu alumiinium ja plastid. - vasetsingisulamid e. messingid (Cu+Zn) (tuntud ka kui valgevased), - vasetina-, vasealumiiniumi- jt. Sulamid e. pronksid (Cu+Sn), - vaseniklisulamid (Cu+Ni). Minu kodus leidub vaske ja selle sulameid elektrikaablites, müntides, vannitoa torudes, kraanides, traadis, lauatarvetes, ehetes. Kuld (Au) 79* on kollane metall, mida kaevandatakse maapõuest. Tuntud juba iidsetest aegadest, üks hinnalisemaid metalle. Ehetes kasutatav kollane kuld sulatatakse tavaliselt kokku hõbeda või vasega. Valge kuld saavutatakse kulla
Vase ja nikli sulam melhior on väga dekoratiivne (meenutab hõbedat) ja sellest valmistatakse ehteid ja lauatarbeid. Vaskvärvid tugevad sünteetilised värvipigmendid vaseühendite vaskftalotsüaniini (sinine, tuntud kui Winsori sinine, ftalosinine) ja vask-kloroftalotsüaniini (roheline, tuntud kui ftaloroheline) alusel. Kasutatakse maalimistarvete (näiteks akvarellivärvide) valmistamiseks. 1.9 VASE SULAMID 5.1 Messingid e. valgevased Messingiks nimetatakse vase ja tsingi sulamit, milles on Zn 20 - 55 %. Suurema tsingisisaldusega sulamid kõvemad ja tugevamad, värvus on heledam. Nimetatakse ka kollaseks vaseks (45% Zn ® dB = 35 kgf/mm2) Messingid Zn sisaldusega ¸ 20 % nimetatakse tombakiks. Tehnoloogiliselt liigitatakse nagu kõiki värviliste metallide sulameid: · valumessingiteks (GOST 17 711-80) 40 C turustatakse kangidena · deformeeritavateks (GOST 15527-70) 90, 80 ja erimessingiteks 60 turustatakse
suurendada nende tugevust ja kõvadust. Tugevuse tõstmiseks sulameid karastatakse ja vanandatakse kas loomulikult või kunstlikult. Seejuures saavutatakse tugevus mitte karastamisega, nagu terastel, vaid vanandamisega. 3. Cu ja tema sulamid: pronksid, messing, vaseniklisulamid. Cu tugevnemine külmdeformeerimisel. Vaske legeeritakse väga mitmesuguste elementidega. Saadakse palju kasulikke sulameid, millest peamised on: - Cu-Zn-sulamid ehk messingid (valgevased) - Cu-Sn-, Cu-Al- jt sulamid ehk pronksid -Cu-Ni-sulamid 4. Ni ja tema sulamid (ei pea teadma sulamite nimetusi, küll aga põhilisi Ni-sulamite legeerivaid elemente). Supersulamid. Suur osa niklist (u 15% kogutoodangust) kasutatakse legeeriva elemendina terases ja malmis, aga ka mitteraudmetallisulamites. Puhas Ni on suurepärase korrosioonikindlusega alustes, hapetes. Seetõttu kasutatakse teda keemiatööstuse seadmetes ja toiduainetööstuses.
paljasjuhtmetena, elektriaparaatides samuti kommutaatormasinates paljaslattidena. Neil juhtudel on vajalik suurem tugevus ja kulumikindlus (kõvadus). Kaablite kiutraadid üle 0,32 mm valmistatakse ainult pehmest vasest. Kus võimalik asendatakse vask juhtmealumiiniumi või rauaga. Elektro- ja raadiotehnikas kasutatakse ka vasesulameid: · messingit e. valgevaske · pronksi ja suure eritakistusega vasenikli sulameid: - uushõbedat - manganiini - konstantaani Messingid e. valgevased Messingiks nimetatakse vase ja tsingi sulamit, milles on Zn 20 - 55 %. Suurema tsingisisaldusega sulamid kõvemad ja tugevamad, värvus on heledam. Nimetatakse ka kollaseks vaseks (45% Zn ® dB = 35 kgf/mm2) Messingid Zn sisaldusega ¸ 20 % nimetatakse tombakiks. Tehnoloogiliselt liigitatakse nagu kõiki värviliste metallide sulameid: · valumessingiteks (GOST 17 711-80) 40 C turustatakse kangidena · deformeeritavateks (GOST 15527-70) 90, 80 ja erimessingiteks 60
Lõõmutamisel väheneb tõmbetugevus, suurenevad plastsusnäitajad, aga märgatavalt ka tera suurus. Puhta vase kasutusaladeks elektrotehnikas on igasugused elektrimähised ja -juhtmed, arhitektuuris pindade katmine, koduses majapidamises, toiduainete- ja keemiatööstuses mitmesuguste nõude ja mahutite valmistamine, soojusvahetid jm. Vaske legeeritakse mitmesuguste elementidega, saades erisulameid, millistest peamised on: - vasetsingisulamid e. messingid (tuntud ka kui valgevased), - vasetina-, vasealumiiniumi- jt. sulamid e. pronksid, - vaseniklisulamid. Messingid Kuna vask annab tsingiga tardlahuse tsingi lahustuvusega kuni 39%, on messingid plastsed ja sobivad külmsurvetöötluseks. Suurema Zn-sisaldusega sulamid on samuti survetöödeldavad, ent seda kõrgematel temperatuuridel. Nad on reeglina ka valatavad. Tsingi lisamine vasele soodustab sulami tugevuse suurenemist eelkõige tänu tsingi lahustumisele vases; samuti suureneb ka plastsus, mis on ebaharilik
Kasutusel enam kui 5000 aastat.Vasesulamid on kasulikud, kuid kallid. Vase tootmine toimub sulatusmetallurgia ja elektrometallurgia meetoditega. Sulatuse teel saadakse toorvaske (98,5...99,5% Cu + Fe, S, O jt) . Toorvask rafineeritakse elektrolüütiliselt saadakse puhas eletrolüütiline vask ehk katoodvask (99,2...99,7% Cu) Vaske legeeritakse mitmesuguste elementidega, saades erisulameid, millistest peamised on: vasetsingisulamid e. messingid (tuntud ka kui valgevased), vasetina-, vasealumiiniumi- jt. sulamid e. pronksid, vaseniklisulamid. Messingid Tsingi lisamine vasele soodustab sulami tugevuse suurenemist ja plastsuse suurenemist Sobivad külmsurvetöötluseks Väikestes kogustes Al ja Sn lisamine parandab korrosioonikindlust merevees Pb lisamine parandab lõiketöödeldavust Pronksid
11.Muud mitteraudmetallid: Cu sulamistemperatuur on 1083 °C, tihedus 8,93 g/cm³, kristallivõre K12, Vase headeks omadusteks on plastilisus, hea elektri- ja soojusjuhtivus ja vastupidavus korrosioonile. Puhast vaske kasutatakse: elektrotehnikas mähised, juhtmed, arhitektuuris pindade katmine, koduses majapidamises, toiduaine- ja keemiatööstuses nõud ja mahutid, soojusvahetid jne. – Cu-Zn-sulamid ehk messingud (valgevased), Zn lisamine suurendab sulami tugevust (tänu lahustuvusele vases) ja ka plastsust (ebaharilik). Hülsimessing on väga kõrge plastsusega, sisaldab 30% Zn, kasutatakse mürsukestade valmistamisel. Cu-Sn-, Cu-Al- jt sulamid ehk pronksid- Tinapronks Sn-sisaldus 5...25% (suurem sisaldus muudab sulami liialt hapraks). Survetöödaldavate tardlahuse struktuuriga sulamite Sn-sisaldus tavaliselt <7%.
tõmbetugevus on 400-430 N/ mm 2 (MPa), kuid suhteline pikenemine vai 1-2%. Puhast vaske kasutatakse eelkõige elektrotehnikas juhtme-ja mähisematerjalina, kuid ka pinnakateteks, toidu-ja tehniliste nõuda, mahutite, soojusvahetite jm valmistamiseks. Mitmesuguste elementidega legeerimise teel saadakse vasest rida erinevate omadustega sulameid. Keemilise koostise järgi liigitatakse vasesulamid kolme põhirühma: 4. Messingid ehk valgevased, milles põhikomponendiks on vask ja tsink. Tsingisisalduse järgi eristatakse neist: a) Tombakud on messingid, mille tsingisisaldus ei ületa 10% (värvusest tulenevalt nimetatakse neid ka punasteks messingiteks) b) Pooltombakud on 10-20% tsingisisaldusega messingid. Üldkoostise järgi eristatakse: Lihtmessingid (vase sulamid ainult tsingiga). Vask moodustab tsingiga (kuni 35% Zn)
läbipuhumise teel toorvask (99% Cu), järgnevalt rafineeritakse toorvaske leekmeetodil tehniliseks vaseks või elektrolüütiliselt puhtaks 99,9% vaseks. 24. Vasesulamid, liigitus, kasutamine Puhast Cu kas. elektrotehnikas juhtme- ja mähisematerjalina, pinnakateteks, toidu- ja tehniliste nõude, mahutite, soojusvahetite valmistamiseks. Keemilise koostise järgi liig. Cu-sulamid 3 põhirühma: 1) messingid/valgevased, milles põhikomp-ks on Cu ja Zn. Zn-sisalduse järgi erist.neid a)tombakud - punane messing, mille Zn-sis <10%), b) pooltombakud (Zn 10-20%). Üldkoostise järgi: a) lihtmessingid (Cu sulamid Zn-ga<35%), moodustavad tahkkeskendatud kuupvõrel K12 põhineva tardlahuse; plastsed ja külmsurvetöödeldavad. b)legeer-jaerimessing (sis.Zn+teisi komp.): legeerimisega parandat. omadusi: Mn, Al, Fe, Ni tõstavad tugevust. kas.valatuna või kuumsurvetöödelduna.
Tööks temperatuuridel kuni 500…600 °C Kõrglegeeritud kiirlõiketerased Vaske legeeritakse mitmesuguste elementidega, Karbiidterased saades erisulameid, millistest peamised on: - vasetsingisulamid e. messingid (tuntud ka kui Tavaliselt on kristalliseerumisel tekkinud grafiitLiblejas. valgevased), Liblegrafiit - vasetina-, vasealumiiniumi- jt. sulamid e. vähendab malmi tõmbetugevust ning eriti plastsust pronksid, (katkevenivus A on peaaegu null, sõltumata metalse - vaseniklisulamid. põhimassi struktuurist). See-eest sõltuvad survetugevus
Lõõmutamisel väheneb tõmbetugevus, suurenevad plastsusnäitajad, aga märgatavalt ka tera suurus. Puhta vase kasutusaladeks elektrotehnikas on igasugused elektrimähised ja -juhtmed, arhitektuuris pindade katmine, koduses majapidamises, toiduainete- ja keemiatööstuses mitmesuguste nõude ja mahutite valmistamine, soojusvahetid jm. Vaske legeeritakse mitmesuguste elementidega, saades erisulameid, millistest peamised on: · vasetsingisulamid e. messingid (tuntud ka kui valgevased), · vasetina-, vasealumiiniumi- jt. sulamid e. pronksid, · vaseniklisulamid. 28) Messingid ja nende omadused. Kasutamine. Kuna vask annab tsingiga tardlahuse tsingi lahustuvusega kuni 39%, on messingid plastsed ja sobivad külmsurvetöötluseks. Suurema Zn-sisaldusega sulamid on samuti survetöödeldavad, ent seda kõrgematel temperatuuridel. Nad on reeglina ka valatavad. Tsingi lisamine vasele soodustab sulami tugevuse suurenemist eelkõige tänu tsingi lahustumisele
Lõõmutamisel väheneb tõmbetugevus, suurenevad plastsusnäitajad, aga märgatavalt ka tera suurus. Puhta vase kasutusaladeks elektrotehnikas on igasugused elektrimähised ja -juhtmed, arhitektuuris pindade katmine, koduses majapidamises, toiduainete- ja keemiatööstuses mitmesuguste nõude ja mahutite valmistamine, soojusvahetid jm. Vaske legeeritakse mitmesuguste elementidega, saades erisulameid, millistest peamised on: - vasetsingisulamid e. messingid (tuntud ka kui valgevased), - vasetina-, vasealumiiniumi- jt. sulamid e. pronksid, - vaseniklisulamid. Messingid Kuna vask annab tsingiga tardlahuse tsingi lahustuvusega kuni 39%, on messingid plastsed ja sobivad külmsurvetöötluseks. Suurema Zn-sisaldusega sulamid on samuti survetöödeldavad, ent seda kõrgematel temperatuuridel. Nad on reeglina ka valatavad. Tsingi lisamine vasele soodustab sulami tugevuse suurenemist eelkõige tänu tsingi lahustumisele
sulami hapraks. Sulami struktuuri peenendamise ja üleeutektse sulami struktuuri asemel eeleutektse struktuuriga suami (nihutab eutekktpunktile vastavat koostist) lisatakase vedelmetalli väikeses koguses (ca 0,01%) naatriumi. 10. Cu-sulamid: liigitus töödeldavuse ja koostise järgi, pronksid, messingid Vaske legeeritakse väga mitmesuguste elementidega ja saadakse kasulikke sulameid, millest peamised on: - Vasetsingisulamid ehk messingid (valgevased) - Vasetina-, vasealumiinium- jt sulamid ehk pronksid - Vaseniklisulamid a)Liigitus koostise ja töödeldavuse järgi Messingid - Deformeeritavad sulamid - Valusulamid Pronksid - Deformeeritavad sulamid - Valusulamid Vaseniklisulamid b)Messingid Tsingi lisamine vasele soodustab sulami tugevuse suurenemist eelküige tänu tsingi lahustumisele vases; samuti suureneb ka sulami plastsus, mis on ebaharilik. Kõrge plastsusega
t Karastamine Vanandamine Sele 1.42. Duralumiiniumi termotöötlus (karastamine + vanandamine) - vasetsingisulamid e. messingid (tuntud ka kui 1.2.3. Vask ja vasesulamid valgevased), - vasetina-, vasealumiiniumi- jt. sulamid e. Vask pronksid, - vaseniklisulamid. Vask on üks vanimaid inimkonnale teadaolevaid metalle, mis sulameina (koos tinaga pronksidena) Messingid on olnud kasutusel enam kui 5000 aastat. Täna-
annaabi.ee 
