KÜSIMUS Geneetika 34 Kujutage ette, et Mendel oleks teinud oma ristamiskatseid äädikakärbestega ja Morgan hernetaimedega. Kas teadlased oleksid jõudnud samade tulemusteni pärilikkuse selgitamisel? Põhjendage oma otsust! KÜSIMUS Geneetika 35 Ristati punasilmseid emaskärbseid valgesilmsete isastega. F 1-järglased on kõik punasilmsed. Nende omavahelisel ristamisel saadava F2-põlvkonna järglastest on kõik emaskärbsed punasilmsed, pooled isaskärbsed valgesilmsed ja pooled punasilmsed. 1. Missugune on nende tunnuste päritavusviis? Põhjendage! 2. Missugune oli ristatud vanemliinide ja F1-järglaste genotüüp? 3. Missuguseid tulemusi F2-põlvkonnas annab retsiprookne ristamine? Retsiprooksel ristamisel võetakse dominantsete ja retsessiivsete tunnustega isendeid nii emadeks kui ka isadeks. Antud juhul valgesilmsed emaskärbsed ja punasilmsed isaskärbsed. Koostage ristamise genotüübiline skeem! 4
emased heterogameetsed (ZW). See on ZW-soomääramissüsteem. Ekspetimentaalsed tõendid sellele, et geenide pärandumine on seotud kromosoomidega: Geen white on suguliiteline geen, sest paikneb sugukromosoomis. X kromosoomis – X-liiteline geen. Thomas Morgan näitas, et punast silmavärvust määrav geen white asub äädikakärbsel X kromosoomis. F2 põlvkonnas olid pooled isastest kärbestest valgesilmsed, kuid emased kõik punasesilmsed. Isased on punast silmavärvid määrava geeni osas geeni osas hemisügootsed – neil on ainult üks geenikoopia. Valgesilmsus avaldub emastel järglastel ainult siis, kui mõlemad X kromosoomid sisaldavad retsessiivset mutatsiooni white. Tulemuseks ootuspärasest erineva fenotüübiga järglased (punasesilmsed isased ja valgesilmsed emased). Need tulemused kinnitasid pärilikkuse seost kromosoomidega.
Kromosoomide mitteeraldumine raku jagunemisel Morgani tudeng Bridges näitas, et ebanormaalne arv sugukromosoome XXX, XXY, XO või YO põhjustab äädikakärbsel muutusi fenotüübis. Ta ristas mutantseid homosügootseid valgesilmseid emaseid (ww) punasesilmsete isastega (w+) ning leidis, et ebaootuspäraselt oli järglaskonnas ka üksikuid valgesilmseid emaseid ning punasesilmseid isaseid. Teoreetiliselt oleksid pidanud kõik emased järglaskonnas olema punasesilmsed ning isased valgesilmsed. Neil vähestel eranditel oli kahe sugukromosoomi asemel kas kolm või üks. Sugukromosoomide ebanormaalset arvu järglaskonnas põhjustas X kromosoomide mittelahknemine meioosiprotsessis. Selle tagajärje tekkisid kahte X kromosoomi sisaldavad ja X kromosoomita munarakud. Selliste munarakkude Geneetika 14 viljastamisel moodustusidki XXY sügoodid, millest arenesid valgesilmsed emased ning XO
Kromosoomide mitteeraldumine raku jagunemisel Morgani tudeng Bridges näitas, et ebanormaalne arv sugukromosoome XXX, XXY, XO või YO põhjustab äädikakärbsel muutusi fenotüübis. Ta ristas mutantseid homosügootseid valgesilmseid emaseid (ww) punasesilmsete isastega (w+) ning leidis, et ebaootuspäraselt oli järglaskonnas ka üksikuid valgesilmseid emaseid ning punasesilmseid isaseid. Teoreetiliselt oleksid pidanud kõik emased järglaskonnas olema punasesilmsed ning isased valgesilmsed. Neil vähestel eranditel oli kahe sugukromosoomi asemel kas kolm või üks. Sugukromosoomide ebanormaalset arvu järglaskonnas põhjustas X kromosoomide mittelahknemine meioosiprotsessis. Selle tagajärje tekkisid kahte X kromosoomi sisaldavad ja X kromosoomita munarakud. Selliste munarakkude Geneetika 14 viljastamisel moodustusidki XXY sügoodid, millest arenesid valgesilmsed emased ning XO
sugupoolel, sest vastav geen on uhekordses doosis, ainult X-kromosoomis. Suguliitelised geenid avastati esmalt USA geneetiku T. H. Morgani (1866-1945) poolt katsetes aadikakarbsega (Drosophila melanogaster) 1910. a. Ristates valgesilmseid isaseid punasesilmsete emastega, saadi F1-s koik punaste silmadega jarglased. Jarelikult punane silmade varvus domineeris. Teises polvkonnas saadi aga omaparane lahknemissuhe: pooled isased olid valgesilmsed, pooled punasesilmsed, koikidel emastel olid aga punased silmad. Ehkki lahknemissuhe oli 3:1, oli tunnuste jaotus sugupoolte jargi ullatav ja erines ootusparasest. Kui ristati valgesilmset emast punasesilmse isasega, saadi lahknemissuhteks 1:1 (valgesilmsed: punasesilmsed). Valged silmad oli ainult isastel, emastel aga olid koigil silmad punased. Silmavarvuse paritavus oli siin omaparane: isalt tutardele ja emalt poegadele
viljakas emamesilane või steriilne töömesilane. Et haploidsus-diploidsuse süsteem jääks kehtima ka järglaskonnas, toimub munarakkude valmimine läbi meioosiprotsessi, seemnerakkude valmimine aga mitootilise jagunemise teel. Thomas Morgan näitas, et punast silmavärvust määrav geen asub äädikakärbsel X kromosoomis, valgesilmne isane ja homosügoote punasilmne ristati. F2 põlvkonnas olid pooled isastest kärbestest valgesilmsed, kuid emased kõik punasilmsed. Valgesilmsus avaldub emastel järglastel ainult siis, kui mõlemad X kromosoomid sisaldavad mutatsiooni white. Isased on punast silmavärvi määrava geeni osas hemisügootsed neil on ainult üks geenikoopia. Samuti tõestavad seda ka kromosoomide jaotumishäired gameetide moodustumisel. 17. Selgitage Mendeli seadusi lähtudes kromosoomiteooriast. Mendeli seadused tulenevad sellest, milliste seaduspärasuste alusel toimub
mutatsiooni, mis paikneb X kromosoomis ja avaldub ainult isastel. Kui ristati valgesilmeseid isaseid mutante ja homosügootseid metsiktüüpi punasilmseid emaseid, siis saadi hübriidid, kellest kõik emased ja pooled isased olid punasilmsed. Järelikult pidi mutatsioon paiknema X kromosoomis. Saadud heterosügootseid emaseid ristati valgesilmsete isastega ning saadi järglaskond, kus nüüd juba pooled emased olid valgesilmsed. 17. Selgitage Mendeli seadusi lähtudes kromosoomiteooriast. · Kõik geenid paiknevad kromoosoomides ja Mendeli seadused tulenevad sellest, milliste seaduspärasuste alusel toimub kromosoomide lahknemine sugurakkudes ja sattumine järglaskonda. · Lahknemise seadus (II) esimese meiootilise jagunemise käigus kromosoomid paarduvad, -> üks homooloog emalt, teine isalt. Kui ema on homosügootne alleeli A
Kromosoomide mitteeraldumine raku jagunemisel Morgani tudeng Bridges näitas, et ebanormaalne arv sugukromosoome XXX, XXY, XO või YO põhjustab äädikakärbsel muutusi fenotüübis. Ta ristas mutantseid homosügootseid valgesilmseid emaseid (ww) punasesilmsete isastega (w +) ning leidis, et ebaootuspäraselt oli järglaskonnas ka üksikuid valgesilmseid emaseid ning punasesilmseid isaseid. Teoreetiliselt oleksid pidanud kõik emased järglaskonnas olema punasesilmsed ning isased valgesilmsed. Neil vähestel eranditel oli kahe sugukromosoomi asemel kas kolm või üks. Sugukromosoomide ebanormaalset arvu järglaskonnas põhjustas X kromosoomide mittelahknemine meioosiprotsessis. Selle tagajärje tekkisid kahte X kromosoomi sisaldavad ja X kromosoomita munarakud. Selliste munarakkude viljastamisel moodustusidki XXY sügoodid, millest arenesid valgesilmsed emased ning XO sügoodid, millest arenesid punasesilmsed isased, kes olid sigimisvõimetud. Viljastamisel
sest vastav geen on ühekordses doosis, ainult X- kromosoomis. Suguliitelised geenid avastati esmalt USA geneetiku T. Morgani poolt 1910. a katsetes äädikakärbsega (Drosophila melanogaster). Ristates valgesilmseid isaseid punasesilmsete emastega, saadi F1-s kõik punaste silmadega järglased. Järelikult punane silmade värvus domineeris. Teises põlvkonnas saadi aga omapärane lahknemissuhe: pooled isased olid valgesilmsed, pooled punasesilmsed, kõikidel emastel olid aga punased silmad. Ehkki lahknemissuhe oli 3:1, oli tunnuste jaotus sugupoolte järgi üllatav ja erines ootuspärasest. Kui ristati valgesilmset emast punasesilmse isasega, saadi lahknemissuhteks 1:1 (valgesilmsed: punasesilmsed). Valged silmad oli ainult isastel, emastel 36 aga olid kõigil silmad punased. Silmavärvuse päritavus oli siin omapärane: isalt tütardele ja emalt poegadele
Kui keskkond on ruumiliselt piiratud, kuid pakub populatsioonile siiski selgelt eristatavaid nishe, siis annab see võimaluse vastavaid tingimusi soodustavate polümorfsete tunnuste püsimiseks. Üsna lihtsad katsed äädikakärbeste populatsioonidega demonstreerivad seda selgesti. Kui näiteks segada omavahel kaht populatsiooni - normaalsete punaste silmadega ja valgete silmadega, siis tavalise valguse käes, mille suhtes valgesilmsed on tundlikud, on juba paari põlvkonna jooksul näha nende sageduse (osakaalu) langust. Kui aga puuri üht poolt valgustada tavalise valgusega ja teist punasega, siis valgesilmsed kogunevad punase valguse poolele (see lainepikkus neid ei häiri) ja subpopulatsioonide sagedused jäävad samaks. Seega, nende kohanemus osutub samaks. Ja et tulemus on just niisugune, võimaldab see teha
Kromosoomide mitteeraldumine raku jagunemisel Morgani tudeng Bridges näitas, et ebanormaalne arv sugukromosoome XXX, XXY, X0 või Y0 põhjustab äädikakärbsel muutusi fenotüübis. Ta ristas mutantseid homosügootseid valgesilmseid emaseid (ww) punasesilmsete isastega (w+) ning leidis, et ebaootuspäraselt oli järglaskonnas ka üksikuid valgesilmseid emaseid ning punasesilmseid isaseid. Teoreetiliselt oleksid pidanud kõik emased järglaskonnas olema punasesilmsed ning isased valgesilmsed. Neil vähestel eranditel oli kahe sugukromosoomi asemel kas kolm või üks. Sugukromosoomide ebanormaalset arvu järglaskonnas põhjustas X kromosoomide mittelahknemine meioosiprotsessis. Selle tagajärje tekkisid kahte X kromosoomi sisaldavad ja X kromosoomita munarakud. Selliste munarakkude viljastamisel moodustusidki XXY sügoodid, millest arenesid valgesilmsed emased ning X0 sügoodid, millest arenesid punasesilmsed isased, kes olid sigimisvõimetud. Viljastamisel tekkis ka
Kromosoomide mitteeraldumine raku jagunemisel Morgani tudeng Bridges näitas, et ebanormaalne arv sugukromosoome XXX, XXY, X0 või Y0 põhjustab äädikakärbsel muutusi fenotüübis. Ta ristas mutantseid homosügootseid valgesilmseid emaseid (ww) punasesilmsete isastega (w+) ning leidis, et ebaootuspäraselt oli järglaskonnas ka üksikuid valgesilmseid emaseid ning punasesilmseid isaseid. Teoreetiliselt oleksid pidanud kõik emased järglaskonnas olema punasesilmsed ning isased valgesilmsed. Neil vähestel eranditel oli kahe sugukromosoomi asemel kas kolm või üks. Sugukromosoomide ebanormaalset arvu järglaskonnas põhjustas X kromosoomide mittelahknemine meioosiprotsessis. Selle tagajärje tekkisid kahte X kromosoomi sisaldavad ja X kromosoomita munarakud. Selliste munarakkude viljastamisel moodustusidki XXY sügoodid, millest arenesid valgesilmsed emased ning X0 sügoodid, millest arenesid punasesilmsed isased, kes olid sigimisvõimetud. Viljastamisel tekkis ka
annaabi.ee 
