Karula ja Kaagjärve ümbrusi, mis kuuluvad kaasaegse Valgamaa kooseisu. Ajaloolisse Võrumaasse kuulus 20. sajandi algul 8 kihelkonda. Ükski kaheksast kihelkonnast ei asu täies mahus kaasaegse Võrumaa alal. Kolme kihelkonna -- Urvaste, Rõuge ja Vastseliina -- keskused jäävad kaasaegse Võrumaa aladele. Urvaste kihelkonnal asub küll valdav enamik alasid kaasaegse Võrumaa aladel, kuid ta loodenurk Truuta ja Koigu mõisate ümbruses jääb kaasaegsele Valgamaale. Ka Rõuge kihelkonna valdav enamik alasid asub kaasaegsel Võrumaal, kuid ta kirdenurk Leevi mõisa ümbruskonnas jääb Põlvamaale. Vastseliina kihelkonna enamik alasid asub samuti kaasaegse Võrumaa aladel, kuid Orava mõisa suur piirkond ta põhjaosas jääb Põlvamaale. Kanepi kihelkond jääb täies mahus kaasaegse Põlvamaa aladele. Põlva kihelkonnast jääb Põlvamaa aladele umbes kolmveerand; kihelkonna lõunaosa Väimela ja Võru mõisate lähikonnas jääb kaasaegsele Võrumaale.
Mõisa viimane omanik Friedrich von Berg (18451938) oli tuntud sordiaretaja. 19. sajandi lõpul aretas ta kohalikele oludele väga sobiva rukkisordi Sangaste. Friedrich von Berg oli ka Liivimaa üks esimesi autoomanikke ning autonduse eestvedaja Lõuna Eestis. Ajaloolise jaotuse järgi Tartumaale Sangaste kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Valgamaale Sangaste valla territooriumile. Esmakordselt mainitakse Sangaste algupärast nime Toyvel, Theal; rahvasuus Tõhala, 1272 aastal seoses Tiedemannus de Toyvele nimelise isikuga. Kohanimi "Sangaste" pärineb 1287. aastal rajatud mõisast (Sagnitz, Sangnic, Sangenitz jne.). (Kaaramaa, Lembit ja Kübar, Harri 1980 "Põllumajanduslik Sangaste")
sajandi arhitektuuripärandi omapära võrreldes eelnevate sajanditega? Käesolevas referaadis käsitlengi peamiselt 20. sajandi arhitektuurisuundasid juugendist kaasaja era- ja avalike hooneteni. Peamiselt püüan tuua näiteid Tartu lähistelt, aga mõne suuna puhul kirjeldan ka kaugemal asuvaid ehitisi, mida saaks välja tuua hea näitena seda arhitektuurisuunda iseloomustamaks. Juugend Taagepera mõis Taagepera mõis, nimetatud ka Taagepera lossiks rajati juba enne liivisõda Valgamaale ning seisis kuni 1674. aastani Rehbinderite valduses, aga vahepeal põles mõisamaja maha ning 1904. aastal lasi Hugo von Stryk mõisahoone taastada saksa arhitekti Otto Wildau projekti järgi. Enne 20. sajandit oli Taagepera mõisakompleks üsna tagasihoidlik ning sellest ajast on säilinud vaid mõned üksikud ümberehitatud kõrvalhooned. Stryk’i poolt taastatud mõisahoone kujunes üheks baltimaade suurejoonelisemaks juugendstiili näiteks.
Esinduslikumad neist on keskaegset linnust meenutav tallikompleks ning väike veetorn. Peahoone taga teisel pool tiiki on liigirikas metsapark. (Mõisasüda oli von Bergide omanduses kuni 1939. aastani. Nõukogude ajal oli mõisas nii puhkekodu kui ka pioneerilaager. Kaasajal saab mõisas korraldada mitmesuguseid üritusi - seminare konverentse, pidusid jne.) Asukoht Ajaloolise jaotuse järgi kuulus Sangaste rüütlimõis Tartumaale Sangaste kihelkodna. Kaasajal jääb Sangaste mõis Valgamaale Sangaste valla territooriumile. Fakte o Lossil on 168 akent ja igas toas on erinevad aknad. o Lossil on 99 ruumi, kuna ehitusaegse reeglistiku järgi võis ainult tsaarile kuuluvatel hoonetel olla üle 100 ruumi. Ümberehituste käigus on ruumide arv tänapäevaks tõusnud 149-ni. o Lossi ehitamiseks kulus 1 450 000 tellist[, mis valmistati kohapeal. Ülejäänud ehitusel vajaminev materjal imporditi kas Soomest (graniit), Saksamaalt või Lätist.
maailmasõda elanud vähegi arvukamate rahvusvähemuste folkloori. Kuigi eestlasi oli 90% elanikkonnast, elas meil siiski arvestaval määral ka mitme muu rahva esindajaid. 1. Vene. 17 köidet, 10656 lehekülge. Põhiliseks eesmärgiks saada eesti rahvaluule uurimiseks vajalikku võrdlusmaterjali. Kaustades: Petrserimaa ainet. Vene kogus küllalt palju linnadest talletatud 2. Läti. 2 köidet, 1500 lk. 19. saj lõpupoole oli seoses talude ostmisega asunud Lõuna-Eestisse, peamiselt Valgamaale palju lätlasi. Peamiselt Karula materjal. 3. Saksa 1200 lk. P. Ariste „keelelisi ja folkloristlike märkmeid“ 1932-1933. Ka Eesti materjal, Tallinn Tartu. Huvi pakuvad vanad kaustikud, mis sisaldavad laule ja muud. 4. Rootsi. 1000 lk. P. Ariste tegi 1927 retrke Eesti-rootslaste juurde. Noarootsi, Risti kihelkond. 5. Juudi. 700 lk. Juudi rahvusest üliõpilased panid kirja. 6. Mustlased. 250 lk. P. Ariste – kogumiks mustlasmuinasjutte, mitmeid atikleid. 24
Akadeemia asutamine jaanuaris 1938. Jüri Uluotsa valitsuse tulekul 12. oktoobrist 1939 jäi Jaakson valitsuse koosseisust välja ning nimetati samast päevast Sõjavägede Staabiülemaks. 24. veebruaril 1940 ülendati ta kindralmajoriks. Rahuaegsetest märkidest oli tal Kotkaristi III klass, Valgetähe I klassi teenetemärk ja üht-teist välismailtki. Eesti okupeerimisel 1940. aastal vabastati ta 15. juulil staabiülema kohalt. Ta läks Valgamaale oma Pokardi tallu, kus ta sam aasta 18.oktoobril arreteeriti. Esialgu hoiti teda vangis Tallinnas; pärast Saksa-Vene sõja algust aga veeti ta 26. juunil 1941 Venemaale. Kindral Aleksander Jaakson suri 2. oktoobril 1942 Vjatka vangilaagris Kirovi oblastis. Tema abikaasa Mary pääses II maailmasõja käigus läände ja elas veel hiljaaegu ( 1992 ) USA-s Floridas. Gustav Jonson sündis 7. jaanuaril 1880 Viljandimaal Päri vallas. Ta õppis
juuni 1858 a. kuulutati välja talurahvaseadus, milles talupojad olid lootnud loomusrendi kaotamist. 18 mõisa talupojad keeldusid abirahast, . Mahtrasse tuli karistussalk mahtralased otsustasis mitte lasta ennast peksta ning kutsusid naaberkülade talupojad appi. Talupojad jäid vastuhakul alla ning neid karistati peksmisega. 16. 1863 a. kehtestati uus passiseadus. Talurahvas sai keisririigi ulatuses täieliku liikumisvabaduse. Kümned tuhanded eestlased asusid elama Valgamaale, Krimmi, Kaukaasiasse ning mujale. Enamasti siiski Eesti vahetusse lähedusse. 17. 21 -22 aprill 1802 VENESTAMISE AEG 1. Millal asus troonile Aleksander III? 2. Manasseini revisjon. 3. Venestuse algus, poliitilised ümberkorraldused. 4. Venestus hariduses. 5. Õigeusu levitamine venestusvahendina. 6. Venestuse toetajad Eesti. 7. Willem Reimani tegevus venestuse vastases võitluses. 8
annaabi.ee 
