Läänemere põhja- ja idaosas, kus soolsus on madal, saab vähem mereliike vohada ning mereelupaikades, eriti lehtersuudmetes ja rannikuvetes, on ülekaalus mageveeliigid. Kõige suuremaks probleemiks on kalastiku kesine arvukus. Taustinformatsioon Üldandmed Läänemere kohta: Veevahetus on ligikaudu 2% aastas (jõgedest), vesi vahetub ligikaudu 25 aasta jooksul. Valgala alad: Saksamaal, Taanis ja Poolas koosneb kuni 6070% Läänemere valgalast põllumaast. Soomes, Venemaal, Rootsis ja Eestis moodustavad 65 90% valgalast metsad, märgalad ja järved. Valglal asuvad veel Ukraina, Tsehhi, Valgevene ja Slovakkia. Läänemere kaldal asuvad riigid: Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Rootsi ja Venemaa. 15 miljonit inimest elab rannikust kümne kilomeetri piires. Läänemere suurimad saared on Saaremaa, Hiiumaa, Gotland, Öland, Bornholm, Rügen, Ahvenamaa.
Peipsi kõrgus merepinnast on 30 meetrit. Peipsi järve pindala on 2611 km2. Järve suurim pikkus on 72 kilomeetrit ja suurim laius on 50 kilomeetrit. Peipsi suurim sügavus on 12,9 meetrit. Peipsi on Lämmijärve kaudu ühenduses Pihkva järvega. Peipsi läbipaistvus on umbes 2-3 meetrit. Peipsi järvest voolab ka välja eesti suurima vooluhulgaga ja ka ühtlasi Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni piirijõgi Narva jõgi. Peipsi järv kuulub Venemaale, Eestile ja ka väike osa Peipsi valgalast kuulub Läti Vabariigile. Supelranna pikkus on 30 km. Talvel on järv jäätunud keskmiselt 114 päeva jooksul. Peipsi järve suubub umbes 200 jõge või oja. Suurim Peipsisse suubuv jõgi on Emajõgi. Ainus Peipsist välja voolav jõgi on eelpool mainitud Narva jõgi. Peipsi järv on tekkinud mandrijää poolt tekitatud madalasse lohku. Peipsi järve lõuna- ja põhjakaldad on väga eriilmelised. Põhjakallas on tihti luidete ja liivaga kaetud. Lõunakallas aga soostunud ja kinnikasvanud.
Läänemere loodustasakaalu on tõsiselt häirinud ülemäärane toitainete sissevool, mis pärineb hajureostusallikatest (nt üleväetatud põllumaa ja õhureostus) ning punktreostusallikatest (nt reoveepuhastid ja tööstusreovee väljavoolutorud). Eutrofeerumise tunnuste hulka kuuluvad tavatult suured vetikate õitsengud ja elutud alad merepõhjas. 6 Saksamaal, Taanis ja Poolas koosneb kuni 60 70% Läänemere valgalast põllumaast. Soomes, Venemaal, Rootsis ja Eestis moodustavad 6590% valgalast metsad, märgalad ja järved. Ukraina, Tsehhi, Valgevene ja Slovakkia jäävad samuti Läänemere valgalede piirkonda. 2. Ohtlikud ained Hoolimata reostuse vähendamiseks tehtavatest jõupingutustest püsib ohtlike ainete kontsentratsioon Läänemeres ja selle mereelustikus ebatavaliselt kõrge. Näiteks on dioksiinisisaldus kalades Euroopa Liidu toiduainete ohutust määrast endiselt kõrgem. 3
ning neid ühendavaks väinalaadseks Lämmijärveks. Rannajoon on enamasti sirge, liigestunum on idarannikul paiknev rohkete neemede ja lahekestega Remda (Rämeda) poolsaar, omapärane on Pihkva järve loodeossa suubuv Värska orglaht. Saari 35 (5 asustatud), peale nende Velikaja jõe suudmes umbes 40 deltasaarekest. Vesikond Vesikond koos Peipsiga 47800km² - jaotub Venemaa, Eesti ja Läti vahel (vastavalt 27917, 16323 ja 3560km²), ligi 57% valgalast moodustab Velikaja ja 22% Emajõe jõgikond; kokku suubub Peipsisse 237 jõge, oja ja kraavi (arvestamata Velikaja ja Emajõe suudmeharusid), Eestis 41. Välja voolab ainult veerohke Narva jõgi. Hüdrograafiliselt moodustavad Peipsi valgala ja Narva jõe jõgikond kokku suure Peipsi järve ja Narva jõe jõgikonna (56200km²). Suurjärve (eriti selle põhjaosa) põhi on valdavalt liivane; Lämmi- ja Pihkva järve põhja katab peamiselt järvemuda, ida ja lõunaranna lähedal turbamuda
veidi kõrgem 1m, looduslik ala ( võiks olla mets, kus puude keskmine kõrgus) on 20m. Hoonestusala puhul hoonete keskmine kõrgus on 10 m. 8. Leidke kui suurel alal protsentuaalselt valglast oli vaatevälja erinevus sõltuvalt sellest, kas maakasutust võeti arvesse või ei. Selgitage, kuidas te protsentuaalse erinevuse leidsite. 6 Leidsin kui suurel alal protsentuaalselt valgalast oli vaatevälja erinevus sõltuvalt sellest, kas maakasutust võeti arvesse või ei. Protsentuaalse erinevuse leidmiseks avasin vaade1 vaade2 kihi ja selle kihi atribuutide tabeli. Sealt sain pikslite väärtused, kõik kolm kokku andsid 100%. Kahe väiksema arvu liitmisel sain vaatevälja erinevuse ning leidsin protsendi. Protsentuaalne erinevus on 3,7 %. 9. Leidke, kui suur on valgla (km²). Selgitage, kuidas te tulemuse saite. Valgla suuruse leidsin pikslite järgi
inimekvivalent (edaspidi ie) – ühe inimese põhjustatud keskmise ööpäevase tingliku veereostuskoormuse ühik. Biokeemilise hapnikutarbe (BHT 7) kaudu väljendatud ie väärtus on 60 grammi hapnikku ööpäevas; tugevasti muudetud veekogu – veekogu, mis on inimtegevuse põhjustatud füüsiliste muudatuste tagajärjel oluliselt muutunud; vesikond ehk valgalapiirkond – maa- ja mereala, mis koosneb ühest või mitmest kõrvutiasetsevast valgalast koos põhjavee ja rannikuveega, moodustades ühes ringpiiris ühe terviku, ning mis on veemajanduse korraldamise põhiüksus; valgala – maa-ala, millelt kogu äravoolav pinnavesi voolab ojade, jõgede või järvede kaudu ühes jõesuudmes merre; § 35 Pinna- ja põhjavee kaitse keskkonnaeesmärgid Pinna- ja põhjavee seisundit ei tohi halvendada. Pinna- ja põhjavee hea seisund, kaasa arvatud tehisveekogumite ning tugevasti
kuivendusnormini, suletakse lüüsid ja vesi paisutatakse kogujakraavides üles. Vesi kasutatakse ära põua ajal. Suvel ei ole paisniisutusest kasu, sest kuivendusvõrgus on vee vool väga väike või puudub üldse Dreenniisutuse korral lisaks äravoolu tõkestamisele drenaazisüsteemised nähakse ette ka vee juurdeandmine pumpamise teel.. On mitmeid erinevaid dreenniisutussüsteeme. Süsteemi valikul lähtutakse maapinna langust, põhivõrgu tihedusest ja toitvast valgalast. 8. Uduniisutus. Rakendatakse taimede kaitseks atmosfääri põua eest. Atmosfääripõud esineb kõrge temperatuuri (üle 30°C), madala õhuniiskuse (alla 30%) ja tugeva tuule korral. Sellisel korral transpiratsioon intensiivistub mitu korda, mille tagajärjel taimejuured ei suuda mullast vajalikul määral vett omastada. Uduniisutusega saab suurendada õhuniiskust ja alandada temperatuuri 5...10°C võrra. Selleks tuleb põua ajal kord tunnis udustada umbes 1 m³ vett ha kohta
Soolatoitelised e halotroofsed – 1,4 %. Halogeeniderikkad ja humiinainetevaesed. Peamiselt Rannajärved. Rauatoitelised e siderotroofsed – 0,2 %. Suuruselt Euroopa 4. ja maailmas 53. kohal. Pindala 3555 km; Liigestub Suurjärveks, Pihkva järveks ja Lämmijärveks; Keskmine sügavus 7 m; Suurim sügavus 15,3 m Lämmijärves; Rannajoon sirge - Remda ps. ja Värska orglaht; Saari 35 (suurim Piirissaar); Suubub 237 jõge - suuremad Velikaja ja Emajõgi; Velikaja 57% valgalast; Veetaseme kõikumine 28-31 m-ni; Vesi vahetub 2 aasta jooksul. Tekitas Võrtsjärve jääkeel; Esineb 4-5 saart (tuntuim Tondisaar); Läbivooluline (Väike-Emajõgi, Õhne, Tarvastu, Tänassilma ja Rõngu jõgi, välja voolab Emajõgi); Keskmine veetase 33 m; Keskmine sügavus 2,8 m; Suurim sügavus 6m. 25. Eesti põhjavesi, veekihid Devoni liivakivides esinevaid veekihte eraldab üksteisest savide ja savikate liivakivide vahekiht, mis laseb vett vähe läbi
Rahulikuma dünaamikaga aastatel on veekogude seisund parem. Sademed mõjutavad veekogu seisundit veevahetuse intensiivsuse, ainevoo ja veetaseme dünaamika kaudu. Siin on normaalne loogiline küsimus, kas veerikastel perioodidel uhutakse valgalalt rohkem aineid sisse, mille tagajärjel seisund halveneb või vastupidi veerikastel perioodidel toimub nn. lahjendusefekt, kus ainete kontsentratsioonid veekogudes vähenevad. Vastus võib olla erinev sõltuvalt veekogu valgalast ja veekogu morfomeetriast. Reeglina Eesti tingimustes on valdav veerikastel perioodidel lahjendusefekt. Neil perioodidel on küll märgata suuremat huumusainete sissevoolu, kuid teatavasti on neil ökosüsteemi stabiliseeriv mõju. Selleks, et hinnata veekogu peab teadma kasutatavate näitajate klassifikatsiooni. 7.Järvede ökoloogilise seisundi indeksile esitatavad nõuded. Keskkonnaindeksite koostamise põhimõtted.
Rannajoon enamasti sirge, liigestunuim on idarannikul paiknev rohkete neemede (Raskopel, Podborovje, Pnevo, Mtež) ja lahtedega Remda (Rämeda) poolsaar, omapärane on Pihkva järve loodeossa suubuv Värska orglaht. Saari 35 (5 asustatud), peale nende onVelikaja jõe suudmes umbes 40 deltasaarekest. Järvel on suur vee-, kala- ning puhkemajanduslik tähtsus. Vesikond – koos Peipsiga 47 815 km2 – jaotub Venemaa, Eesti ja Läti vahel (vastavalt 27 264, 16 240 ja 4311 km2), ligi 57% valgalast moodustab Velikaja ja 22% Emajõe jõgikond; kokku suubub Peipsisse 237 jõge, oja ja kraavi (arvestamata Velikaja ja Emajõe suudmeharusid), Eestis 41. Välja voolab ainult veerohke Narva jõgi. Lame nõgu, milles Peipsi asub, hakkas kujunema juba enneKesk-Devonit. Nõo nüüdisilme pärineb jääajast, ta on tüüpilineliustiku kulutusnõgu. Viimasest mandrijääst vabanes nõo lõunaosa ligikaudu 13 000 14C-aastat tagasi, pärast seda on nii järve veetase kui ka kontuurid suuresti muutunud
annaabi.ee 
