valus olnud. Ükskõik, mis moel- kaotad oma armastuse surmale, vastaspool ei tee sinust välja, vastaspool ei näita välja, et sa talle oluline oled jne. Neid viise, kuidas armastusega haiget saada oli nii siis palju kui ka on nüüd. Teose käigus oli Indrek üsnagi muutunud, kooli minnes ootas teda ees nii palju keerdkäike ja raskusi, millega tuli ühel maalt tulnud poisil hakkama saada. Sõbralikust, ausast ja natuke naiivsest poisist sai raamatu lõpuks valetav ja keerutav noormees, samas julges ta lõpus siiski oma arvamust avaldada ja teistest erineda. Probleeme oli raamatus palju ja kõigele ei olnud alati lahendust. Väga palju sai kooskõlastada ja võrrelda eluolu ja muresid tänapäevaga
Dekameron 1.Novell. Tegelaste iseloomustus: 1.Gulfardo oli kaval mees, tegelikult täiesti aus ja väärikas. Ta oli ka tuntud oma võlgade õigeaegses tasumises. 2.Charles Maata oli Prantsuse kuninga vend,kes sõitis koos Musciattoga Toskaanasse. 3.Ciappelletto Prato oli valetav ja kuri inimene.Meeldis asju välja petta ja võltsidaja kasutas heasüdamlike inimesi ära. 4.Munk oli ilujuttu kuulates ära sulanud ja talle meeldis mida ta kuulis ning pidas seda tõetruuks. Loo sõnum: Iga inimene tahab pääseda taevakuningriiki ja tahab olla hea. Loo puänt,üllatav pööre: Mosetto kuulis, et nunnakloostris on aedniku koht vaba. Ta läks sinna tööle, teeseldes tumma. Ta magas kõigi nunnade ja abtissiga ning paljastas siis, et polegi tumm. Ta jääti
vastavuses. See annab meile alust arvata, et inimene kas püüab varjata oma tegelikke tundeid või ta valetab. Niisiis, eduka suhtlemise aluseks on kehakeele vastavus kõnega kui me ütleme üht, mõtleme aga teist, annab kehakeel vastandliku teate, ning kehakeelt tajutakse tõena. Samuti täiustuvad inimese liigutused sõltuvalt vanusest, mille tõttu oli noorte liigutusi raskem fikseerida. Mõne liigutuse kiirus muutub aja jooksul. Näiteks valetav laps katab kohe pärast valetamist suu ühe või mõlema käega. Vanemaks saades liigutuse kuju muutub veidi teismeline puudutab vaid huultejoont ning täiskasavanu, saades ajust signaali suu katmiseks, asetab käsi viimasel hetkel suu juurest nina juurde see on niisiis lapsepõlvest pärit liigutuse täiustunud variant. Ühesõnaga, mida vanemaks inimene saab, seda umbmäärasemad ja vähem hoogsamad on tema liigutused.
" Isegi kõige paremad valetajad ei suuda kontrollida osasid oma kehareaktsioone. Valetamise käigus tõuseb vererõhk, muutub hingamine ja nägu võib kahvatuks minna. Ainult kogenud valetajad oskavad selliseid asju varjata. Valetaja näoilme ja sõnad ei pruugi kokku minna, kui te seda märkate, siis võite kindel olla, et rääkija valetab. Samuti püüavad valetajad vältida silmkontakti, pilgutavad silmi tihedamini kui tavaliselt. Valetav inimene niheleb ja kipub oma nina sügama ning oma pead ära pöörata, et teine inimene nägu ei näeks. Kui inimene loob teie vahel barjääri, siis on võimalik, et ta valetab. 11. Peatükk ,,Teie ja kelle armee?" Kui olete vihane ja tunnete end teise inimese suhtes agressiivselt, vältige füüsilist reageerimist, muidu hiljem võite seda kahetseda. Üritage maha rahuneda ja lugege kümneni.
suhtlemises. Oma ametialase karjääri tipus olija kasutab oma sõnavara rikkusi, vähem haritud inimene aga toetub suhtlemise käigus rohkem oma liigutustele kui sõnadele. Üldreegel kinnitab, et mida kõrgem on inimese sotsiaalmajanduslik tase, seda vähem teeb ta vestlemisel liigutusi (1. Lk : 16). Samuti täiustuvad inimese liigutused sõltuvalt vanusest. Mõne liigutuse kiirus muutub aja jooksul. Valetav laps katab kohe pärast valetamist suu ühe või mõlema käega. Vanemaks saades liigutuse kuju muutub veidi - teismeline puudutab vaid huultejoont ning täiskasavanu, saades ajust signaali suu katmiseks, asetab käsi viimasel hetkel suu juurest nina juurde see on niisiis lapsepõlvest pärit liigutuse täiustunud variant. Ühesõnaga, mida vanemaks inimene saab, seda umbmäärasemaks ja vähem hoogsamad on tema liigutused (1.Lk : 17) 3. KEHAKEELE VÕLTSIMINE
Oma ametialase karjääri tipus olija kasutab oma sõnavara rikkusi, vähem haritud inimene aga toetub suhtlemise käigus rohkem oma liigutustele kui sõnadele. Üldreegel kinnitab, et mida kõrgem on inimese sotsiaalmajanduslik tase, seda vähem teeb ta vestlemisel liigutusi (Pease 1994: 16). Samuti täiustuvad inimese liigutused sõltuvalt vanusest. Mõne liigutuse kiirus muutub aja jooksul. Valetav laps katab kohe pärast valetamist suu ühe või mõlema käega. Vanemaks saades liigutuse kuju muutub veidi teismeline puudutab vaid huultejoont ning täiskasavanu, saades ajust signaali suu katmiseks, asetab käsi viimasel hetkel suu juurest nina juurde see on niisiis lapsepõlvest pärit liigutuse täiustunud variant. Ühesõnaga,
ülekuulajale) ebaõige ettekujutuse tegelikkusest tegelikkusest Sellest jaotusest saab teha järgmised järeldused. Tunnistused võivad olla tõelevastavad või mitte (so ekslikud). Inimene, kes tahab tõtt rääkida, võib anda tõepäraseid tunnistusi, kuid võib ka eksida. Inimene, kes teadlikult valetab, annab reeglina juhtunut edasi valesti so mitte tegelikkusele vastavalt. Samas võib aga paradoksaalsel kombel juhtuda, et valetav tunnistaja võib mõnda sündmust edasi anda tõelevastavalt. Tegelikus elus kohtab täielikult valesti edasi antud asjaolusid harva ja nii võib olla, et tõerääkija ütlustes kohtab valesid momente (eksimusi) ja valetaja ütlustes tõelevastavusi. Seega on tegemist keerulise mitmetasandilise probleemiga, mis tuleb lahendada kriminaalasja uurimise käigus. 27.küsimus Vale tuvastamine sõnade ja 31.küsimus mitteverbaalsete karakteristikute analüüsi abil. a
annaabi.ee 
