saades pahatahtlikuks? Ei, lihtsalt Margarital poleks selles ,,õiglases" maailmas enam midagi teha olnud ja ta otsustas ,,hinge" anda Wolandile. Ka armastus on üks valdkond, kus me üritame oma kehvemad omadused jätta tagaplaanile, soovides jätta endast võimalikult hea mulje. Eriti on see varajase armumise puhul, kui üritatakse mängida kedagi teist. Armudes analüüsime iga oma pisematki liigutust, soovime jätta endast parima mulje. Ka selline käitumine tundub valena, sest seda tehes valetame me oma kaaslasele kuid soovime vaid head. Teoses pandi Meistri ja Margarita armastus proovile, neilgi oli lahkarvamusi, aga see ei vähendanud tunded üksteise vastu. Täpselt nagu kõigi teiste eluvadkondadegagi on, ei tea me iial, kas astume valguse või varju rajal. Tunnete puhul peame lihtsalt ise täpselt teadma ja järjekindlad olema. Kui oleme kellegi välja valinud ja arvame, et ka temal on sarnased tunded, siis peab seda välja näitama.
kaasa ennetustöö virtuaalsuhtluse valdkonnas, eriti just lastevanemate teavitamine. Ilmselt suurima töö saaksidki just vanemad ise ära teha, kas või jälgides oma laste külastatud interneti lehekülgi. Suhtlemise puhul on oluliseks osaks emotsioonid. Nende vastuvõtmine ja väljendamine teistele. Internetis kirjutades ei kandu teistele suhtluspooltele edasi meie näoilmed, kehahoiak, zestid, mis kannavad endas osa meie tunnetest. Osapooled ei tea kas valetame, räägime tõtt, nutame või naerame. Seega on suhtlus poolik ning ei anna edasi kogu informatsiooni. Erandiks saab küll tuua näiteks Skypi, mille puhul saab kasutada nii veebikaamerat kui mikrofoni. Kuid vaatamata sellele ei saa seda nimetada täisväärtuslikuks suhtlusvormiks, sest puudub otsene kontakt ja silmside oma partneriga. Suhtlus läbi interneti käib ka foorumite ja kommentaaride abil. Väga populaarseks on saanud
See oleks justkui üks osa vihast, mida endaga ühes kanname ning hiljem edasi anname. See on kõigest meie loomuses ja sinna ei saa midagi parata. Siiski, kuidas seda tsitaati niimoodi endale mõistetavaks teha? Tegelikult on see lihtne, tuleb vaid mõelda meie inimlikkusele, sellele et kõigil on omad head ja halvad, varjatud küljed ning me kõik teeme vigu. Hoolimata meie vigadest, halbadest külgedest ja kõigest muust, me suudame siiski jääda ausaks enese vastu, isegi kui valetame teistele. Iseenda vastu keegi ei saa. Nüüd küll eelmisest küsimusest kõrvale põigates, sooviks teada miks pagana peale on üldse vaja sellist asja nagu omakohust ehk kättemaksu? Miks on vaja midagi, mis toob meis välja varjatud küljed, meie halvad iseloomud? Kas tõesti on meil seda draamat vaja, näitamaks välja et me hoolime kuid seda sellisel jõhkral viisil? Minu teada saab hoolimist igatepidi lihtsamalt välja näidata ja see oleks üdini puhas ning enesestmõistetav. Lihtsalt
huvitavam. Mina sooviks enda naisega kindlasti abielluda ja tahan, et ka minu naine seda sooviks. Paljud inimesed ei taha abielluda. Miks inimesed seda ei taha, kas kardavad sellega kaasnevaid kohustusi või on hirm milleski muus? Tihtipeale kardetakse kaotada seda, mis nendel selle inimesega juba oli. Mõned inimesed ehitavad enda ümber seinu, kuna kardavad liiga palju hoolida, kartes et teine inimene ei hooli nii palju või ei hooli üldse. Me valetame, kui me kardame, kardame mida me ei tea, kardame mida teised mõtlevad, kardame mida meist teatakse. Ma arvan, et kõige tähtsamaid asju on kõige raskem õelda. Aga kui kedagi tõesti armastad, siis ei tohiks karta talle seda õelda. Kui seda õelda, võib kallim murda minu südame, aga kui seda ei ütle, võin mina murda tema südame. Mitteabiellumise üks põhjuseid on kindlasti vara jagamine. Arvatakse juba alguses, et kui lahku minnakse siis peab vara jagama ja see on üks suur jama
94. Kust pärinevad teadmised, millest saab teadmine sisu ja materjali, millest aga vormi? V: Mõistusest ja kogemustest. Tuleb kogemustest, vormi annab mõistus. 95. Millisel meetodil tegutsevad teadlased uue avastamisel? V: katseeksitusmeetodil 96. Mida kujutavad teooriad? V: otsekui võrgud, millega püütakse kinni see, mida tahame teada ja ära seletada. 97. Mis vahe on valetamisel, tõe varjamisel ja eksimisel? V: valetamisel me teame tõde, aga valetame, tõe varjamisel puhul vaikime, eksimisel puhul arvame teadvat aga tegelikult ei tea. 98. Mida väidab kõlbluse reegel? V: mida sa endale leiad hea olevat, see soovi ka teistele. 99. mis on verifitseerimine ja falsifitseerimine? V: vastavuse kindlaks tegemine. Väite ümber lükkamine. 100.mida väidab pragmatismi teooria? V: et tõesed on need uskumused, mis töötavad, saab sihipäraselt tegutseda ja mis end õigustavad. 101.Mida väidab tõe korrespondentsiteooria?
õpinguid. Alfred Adleris, kes oli üks esimesi Freudi järgijaid, leidis ta endale teise mentori. Abraham Maslow määratles autentsust kui seda, et inimene laseb oma käitumisel ja kõnel olla oma tunnete spontaanseks väljenduseks, sest traditsiooniliselt õpetatakse inimesi kontrollima oma tundeid ja olema väga hoolikas selles suhtes, mida ja millal väljendada. Ja tavaline argielu või igapäevane elu sisaldab seda, et me mitte ainult ei näita oma vahetuid tundeid välja vaid me ka valetame aeg-ajalt, pisut või pisut rohkem, et mugavalt ära elada. Ja tüüpilisi tundeid võime me väljendada ainult väga privaatses ringis. Igasugune silmakirjalikkus on iseenesest pahe. Loomulik inimene väljendab oma emotsioone vabalt ja samal ajal jagab neid ka teiste inimestega. Humanistlik psühholoogia ise väitis, et ta tahab korraldada kõlbelise revolutsiooni ja tema vaated on vastuolus traditsioonilise läänetsivilisatsiooniga. Näiteks Maslow väitis, et see, et
Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu... Kes on need "me" ("milles viibime praegu") ? Nüüd- praegu- kohe "siinsust" polnud enne kui ma ütlesin ? wat Martin Buber Dialoog ja Tõde Ich und Du, 1923 I and Thou vs I and You (Me and You) Probleem on see, kus tekib tõde Mitu arusaama: 1. kõhutunne ütleb, tõde on alati olemas, see ei sõltu meist. Võime rääkida tõtt, kui see mis me räägime vastab sellele. Kui ei vasta, siis me valetame. (preeksisteeriv tõde, ei sõltu olemisest, meist) sellele vastandub kõhutunne, ütleb, et igaühel oma tõde, sinu tõde pole minu tõde. Samas need ikkagi arvavad, et minu tõde on ka päris tõde. 2. Teine arusaam tekkis juba Antiik-Kreekas: Tõde tuleb välja vaikusest. Midagi sellist kusagil maailmas enne polnud. Sel ajal suurimad tsivilisatsioonid Kreeka ja Hiina. Hiinas igasugune vaidlus iseenesest vale. Maailmakord: harmoonia, rahu jne
Socratesel paluti omalajal valitsejale viia maailma parim asi. Socrates olla valitsejale valmistanud roa keelest. Selgituseks lisas ta, et keele abil saavad inimesed tänu avaldada, kiita,oma tundeid väljendada, teisi inimesi rõõmustada. Valitseja jäi rahule. Järgmisel päeval paluti Socratesel maailma halvim asi valitsejale viia. Ta viis jälle keele.Valitseja ei saanud aru, eile oli keel ju maailma parim asi olnud. Socrates selgitas, et keelega me solvame, laimame, valetame, muudame inimesi kurvaks, õnnetuks ja võime ka kedagi tappa. Valitseja jäi rahule . Eelnenud lugu selgitas minu arvates kõige paremini sõnades peituvat väge. Sõnadega tuleb olla ettevaatlik, sest sinise silma võid mõne aja pärast ära unustada, et lendu lastud halba sõna enam tagasi võtta ei saa. Kuidas tekib ja milles seisneb sõnade tähendus erinevate filosoofide arvates? Pythagoras (Proklose tsitaat) ,,Nimesid moodustada ei saa igaüks, vaid ainult see, kes näeb oleva loomust
10 c klassi aforismid Vivian Raia *Môni inimene on väliselt nagu loojuv päike, kuid seesmiselt SAATAN. *Teise suur heategu ununeb kiiresti, kuid tillike viga närib kaua su hinge. Külliki Metsvahi *Inimesed oleksid ônnelikumad, kui nad ei kaotaks nii palju aega ônne jahile. *Elu on raudtee, kus pileteid tagasisôiduks ei müüda. *Sôpruses on palju enam armastust kui armastuses sôprust. Marge *Riie ei riku meest, küll aga arvamus temast. *Me valetame palju, endale kôige rohkem. Kerli Hunt *Välimus ja vara on tähtis neile, kes ei oska teisiti silma paista. *Inimese elu on inimese ônn ja ônnetus. Kadri Sarv *Selleks, et olla tôeline sôber, ei peagi alati midagi ütlema, vaid lihtsalt olemas olema. *Inimesed, kes ütlevad, et nad on armastuse leidnud, luiskavad, sest armastust pole vôimalik otsida ega leida, sest armastus ilmutab end meile ise. Tuuli Tônisson *Inimeses tuleb näha head, sest halba on igaühes. Kristi Smirnov
Isegi enesele mitte. *** Miski pole täiuslik - kõige jõhkramalgi valel on oma tõeterad sees! *** Igavene tõde on see, mis on juba minevikku läinud. *** Ei ole nii õiget ja universaalset valet, et kõik seda usuksid! *** Ka kõige tõesem tõde muutub liigsel kordamisel kahtlaseks... *** Me valetame enamasti headusest - meil on kahju kas ligimesest või iseendast. *** Tõde pähklikoore sees ujub ookeanivees... *** Petise petmine on vist küll ainus patt, mille Jumal andeks annab. *** Valest suurem patt on salajane armastus! *** Tõdegi võib olla pinnuks silmas.
mitte. Sa ei saa sundida oma südant. Ta sunnib ennast ise..kui sa seda kõige vähem ootad, või kui sa seda ei taha. Kas sa oled kunagi tahtnud kedagi armastada kõigi teiste asjade nimel, aga teine inimene oli selleks liiga arg? Mõned inimesed ehitavad enda ümber seinu, kuna kardavad liiga palju hoolida..kartes et teine inimene ei hooli nii palju, või ei hooli üldse. Oled sa kunagi eitanud oma tundeid kellegi pärast kuna su hirm tema reaktsioonile oli liiga suur? Me valetame, kui me kardame..kardame mida me ei tea, kardame mida teised mõtlevad, kardame mida meist teatakse. Kuid iga kord kui me valetame, kasvab hirm suuremaks. Elu on täis riske ja see eeldab, et me peame neist üle hüppama. Ära ole inimene, kes peab vaatama tagasi ja mõtlema mis oleks olnud, kui oleks teinud teisiti. Pea meeles, kõik vajavad sõpru. Mõni päev võib tunduda, nagu sul puuduksid sõbrad. Pea seda meeles ja lohuta ennast teadmisega, et keegi seal väljas hoolib sinust. Igavesti.
talle meeldib ja kes mitte. Sa ei saa sundida oma südant. Ta sunnib ennast ise..kui sa seda kõige vähem ootad, või kui sa seda ei taha. Kas sa oled kunagi tahtnud kedagi armastada kõigi teiste asjade nimel, aga teine inimene oli selleks liiga arg? Mõned inimesed ehitavad enda ümber seinu, kuna kardavad liiga palju hoolida..kartes et teine inimene ei hooli nii palju, või ei hooli üldse. Oled sa kunagi eitanud oma tundeid kellegi pärast kuna su hirm tema reaktsioonile oli liiga suur? Me valetame, kui me kardame..kardame mida me ei tea, kardame mida teised mõtlevad, kardame mida meist teatakse. Kuid iga kord kui me valetame, kasvab hirm suuremaks. Elu on täis riske ja see eeldab, et me peame neist üle hüppama.Ära ole inimene, kes peab vaatama tagasi ja mõtlema mis oleks olnud, kui oleks teinud teisiti. Pea meeles, kõik vajavad sõpru. Mõni päev võib tunduda, nagu sul puuduksid sõbrad. Pea seda meeles ja lohuta ennast teadmisega, et keegi seal väljas hoolib sinust. Igavesti
Siin peitub suur tõde ja selleni jõudis ka Konfutsius juba 500 aastat enne Kristust, sõnastades oma mõtte järgmiselt: Mida ei taha inimesed teevad mulle seda tahan mina ei tee inimestele. Kohuse alla kuuluvad kõigepealt inimsuhete valdkonda puudutavad väärtused nagu: pidada sõna, tasuda võlad, rääkida tõtt, täita lepingu tingimused, aidata abivajajat jms. Oluliseks mõisteks on siin ausus – kõbliseks teesiks on: Aus olla on kasulik, millest tulenevad küsimused: Miks me valetame?, Kas valetada või vaikida?, Kui kaua saab partnerit petta? jne. Üldprintsiip väidab, et vale edu on lühiaegne, pikemaajalistes suhetes tuleb vale alati välja ja kahjustab petjat. Jooga koolitus on selles suhtes õige karm – ausaks tuleb jääda ka siis, kui tõe rääkimine ennast kahjustab. Turumajandusliku ühiskonna moraal selleni ei ulatu. Siin saab eristada mõistuse kohust ja südametunnistuse kohust. Mõistuse kohus tuleneb
3379. Tõde võib asuda ka mitme mätta otsas. 3380. Valel on muutlik pale. 3381. Tõega on raske võita, aga valega tuleb kergesti kaotus. 3382. Tõe päevavalgele tooja võib sageli ära põletada oma näo. 3383. Tõdegi võib olla pinnuks silmas. 3384. Valest suurem patt on salajane armastus! 3385. Petise petmine on vist küll ainus patt, mille Jumal andeks annab. 3386. Tõde pähklikoore sees ujub ookeanivees... 3387. Me valetame enamasti headusest meil on kahju kas ligimesest või iseendast. 3388. Ka kõige tõesem tõde muutub liigsel kordamisel kahtlaseks... 3389. Ei ole nii õiget ja universaalset valet, et kõik seda usuksid! 3390. Igavene tõde on see, mis on juba minevikku läinud. 3391. Miski pole täiuslik kõige jõhkramalgi valel on oma tõeterad sees! 3392. Tõde ei öelda näkku. Isegi enesele mitte. 3393. Tõe lähedal olija on eriti lähedal valele. 3394
,,Kellele see Paas seal riide taga jällegi pähe annab?" sest kõnelus sündis all suures toas eesriide taga. ,,Ikka Tigapuule," vastas Indrek, ,,sest tema tükib rusikaga minu nina alla, kui mina laulan pääsukese laulu: Midli-Madli, Kidli-Kadli." ,,Ära valeta!" hüüdis Tigapuu vihaselt. ,,Miks sa nii kuri oled?" küsis Ollino Tigapuult. ,,Paas valetab!" hüüdis Tigapuu. ,,Mis sest siis on, et ta valetab," arvas Ollino. ,,Meie kõik valetame vahel." ,,Vale ja vale vahel on vahe," seletas Tigapuu. ,,Mina ei valeta niisuguses asjas kunagi. Kui olen midagi teinud või öelnud, siis julgen seda ka omaks võtta." ,,Mis see Paas siis ütles?" ,,Küsi temalt eneselt." ,,Ei. Paasi ma ei usu, sest tema valetab, nagu sa ise ütled. Sellepärast ütle sina." ,,Ei, mina ei ütle," vastas Tigapuu. ,,Mina ei või seda öelda." ,,Mis see siis oli, et sina ei või seda öelda. Ütle mõnes teises keeles, kui eesti keeli ei või."