filtratsioonitakistus. Difusioon Difusiooni teel väljuvad kiudude seest lahustunud ained. Difusiooniteooria võrrandeid kasutades on võimalik arvutada, et üksikust tselluloosikiust eraldub leelis 1 sek jooksul, 1 cm3 suurusest kiukimbust aga rohkem kui tunni jooksul. Adsorptsioon Tselluloosikiul on märgatav adsorptsioonivõime metalliioonide suhtes. Leeliselises keskkonnas on adsorptsioonitsentriteks tselluloosi karboksüülrühmad. Ioonide valentsuse suurenemisel adsorptsioon kasvab. Pesul omab praktilist tähtsust Na+- ioonide adsorptsioon, sest see toob kaasa leelise kadu pestud massiga. Vahutamine Vahutamine tekitab pesul suuri raskusi ( eriti trummelfiltritel ). On tingitud pindaktiivsetest ainetest, esmajärjekorras seebistunud vaik- ja rasvhapetest. Seebid vähendavad vee pindpinevust leelise ja õhu kokkupuutepinnal ja seetõttu adsorbeeruvad pinnakihis, moodustades tugevaid kilesid, mis ümbritsevad õhumulle
Eluruumi võivad kuuluda ihaldatud või peljatud objektide kujundid, ootused, eesmärgid, ulmad – kõik see, mis mingil moel võib inimkäitumist kujundada. Psühholoogiline ruum koosneb eri regioonidest, mille vahele võib eluruumi graafilisel kujundil piirid joonestada. Eluruumi üksikud alad pole isoleeritud, vaid nende vahel hoitakse sidet lokomotsiooniteel. Lokomotsioon ideotstarbekas on inimese eluruumi pingete reguleerimine. On olemas ajalineperspektiiv ja valentsus. Valentsuse all mõeldakse mingi objekti omadust tümmata inimestenda poole või lükata endas teemale. Psühholoogiline kasv Inimese areng toimub sedamööda, kuidas ta kulgeb oma reaalses tegutsemises, eluviisis ühest eluruumi alast teise, uude. Näiteks kui inimese eluruumi pühisektoriteks on pikki aastaid olnud töö, säämine ja teler ning ta avastab siis ühtejärgi kolm uut ala – võõrkeeleõppe, väärtfilmid ja mägimatkad, - võib talle õnne soovida: isikliku kasvu alged on loodud
APC rakud – antigeeni esitavad rakud: esitab entigeeni T4-lümfotsüütidele ja B- lümfotsüütidele; Esinevad veres, lümfisõlmedes, põrnas, lümfifolliikulites, maksas, nahas jm Antigeeni epitoop – antigeeni suhteliselt väiksed piirkonnad. Immuunsüsteem ei tunneta organismi sattunud mikroobi või võõrmolekuli kui tervikut, vaid ainult tema teatud piirkonda ehk epitoopi. Antigeeni valentsus – Identsete epitoopide arv määrab ära antigeeni valentsuse Antikeha paratoop – antigeeni epitoobi vastandiks on antikeha paratoop – so antikeha variaabelses osas asuv piirkond, mis seostub antigeeniga Superantigeenid – suhteliselt heterogeenne klass mitmesuguseid bakteriaalseid produkte (peamiselt eksotoksiinid) - võime stimuleerida üheaegselt mitmeid T-lümfotsüüte Ei seostu antigeeni jaoks määratud kohal, vaid selle kõrval st seostumine mittespetsiifilise alaga – kaob spetsiifilisus
Partikularismi printsiibieitus esineb kahes vormis, vastavalt sellele, kas eitatakse tugevaid (mingi omadus, mis teeb teose automaatselt heaks või halvaks) või nõrku printsiipe (leidub omadusi, mis on alati positiivsed). Põhjendusena on toodud nelja kaalutlust (mida, tõsi, partikularistid pole sugugi alati suutnud üksteisest eraldiseisvana näha). Kriitika: 1) Erinevuskaalutlus 2) Unikaalsuskaalutlus 3) Erinevate kontekstide kaalutlus 4) Erineva polaarsuse/valentsuse kaalutlus 5. Iseloomustage generalismi ja tema liike. Generalistid on printsiipide leidmise osas märksa positiivsemalt meelestatud. Teos on väärtuslik vastavalt tema instrumentaalsele võimele kaasata esteetilist kogemust ning leidub vähemalt kolme liiki tunnuseid (ühtsus, komplekssus ja intensiivsus), mis kausaalselt selle kogemuse eest vastutavad ja millele osutamine ei toimi mitte kunagi mingil muul viisil kui ainult positiivselt. 6
printsiipide vastu. Võib juhtuda, et kaks tunnust on mingis teoses vooruseks, aga võib ka juhtuda, et mõlemad ei saa olla teoses korraga teineteist välistamata. Erineva polaarsuse kaalutlusele saab vastata nii, et mõned tunnused panustavad väärtust üksipäini, teised ainult kombinatsioonis muude tunnustega. 5. Iseloomustage generalismi ja tema liike. Pöördumatu generalism omistab teatud omadustele pöördumatu valentsuse. Teos on väärtuslik vastavalt selle instrumentaalsele võimele kaasata esteetilist kogemust ning leidub ühtsus, kompleksus ja intensiivsus tunnused, mis kausaalselt selle kogemuse eest vastutavad ja millele osutamine ei toimi mitte kunagi mingil muul viisil kui ainult positiivselt. Pöörduv generalism- positiivse valentsusega tunnused võivad eraldi võttes mõnikord vahetada konkreetses teoses oma valentsi, muutuda negatiivseks.
väärtuslik. Teos on väärtuslik vastavalt tema instrumentaalsele võimele kaasata esteetilist kogemust ning leidub vähemalt kolme liiki tunnuseid (ühtsus, komplekssus ja intensiivsus), mis kausaalselt selle kogemuse eest vastutavad ja millele osutamine ei toimi mitte kunagi mingil muul viisil kui ainult positiivselt. Sellist vaadet hakati hiljem (vt Conolly & Haydar 2003) kutsuma pöördumatuks generalismiks, kuna see omistab teatud omadustele pöördumatu (ühesuunalise) valentsuse. Pöörduv generalism – selle idee järgi võivad positiivse valentsusega tunnused eraldi võttes mõnikord tõepoolest vahetada konkreetses teoses oma valentsi, muutuda negatiivseks, analoogiliselt moraalivaldkonnaga, kus näiteks tõe rääkimine, lubaduste pidamine ja ausus on positiivse valentsusega tunnused, hoolimata sellest, et mõnikord on vältimatu neid rikkuda (valetada). Annulleeriv generalism – konkreetses teoses võivad negatiivsed omadused positiivseid
lahustist. Elektrolüütide adsorptsioon: elektrolüüdid on lahustes suuremal või vähemal määral dissotsieerunud ioonideks. Arvestatakse nii adsorptsiooni põhjustavaid jõudu kui ka elektrilisi jõude. Adsorptsioon toimub eelistatult tahketel polaarsetel adsorbentidel, kuna mittepolaarsetel adsorbentidel ioonid kas ei adsorbeeru või adsorbeeruvad vähe. Adsorptsioonile avaldab olulist mõju ka iooni enda iseloom. Ühesuguse valentsuse korral on suurem adsorbeeritavus ioonidel, mille radius on suurem. Põhjus on selles, et suurema raadiusega ioonidel on hüdratatsioon väiksem ning nad polariseeruvad kergemini. Adsorbeerunud ioonide hüdratatsioon aga vähendab iooni ja pinna elektrilist vastumõju. Adsorptsiooni mõjutavad faktorid *lahustuvus (pöördvõrdeline sõltuvus adsorptsiooni ja lahustuvuse vahel) *pH (mõju mitmesugune:
Elektrolüütide adsorptsioon: elektrolüüdid on lahustes suuremal või vähemal määral dissotsieerunud ioonideks. Arvestatakse nii adsorptsiooni põhjustavaid jõudu kui ka elektrilisi jõude. Adsorptsioon toimub eelistatult tahketel polaarsetel adsorbentidel, kuna mittepolaarsetel adsorbentidel ioonid kas ei adsorbeeru või adsorbeeruvad vähe. Adsorptsioonile avaldab olulist mõju ka iooni enda iseloom. Ühesuguse valentsuse korral on suurem adsorbeeritavus ioonidel, mille radius on suurem. Põhjus on selles, et suurema raadiusega ioonidel on hüdratatsioon väiksem ning nad polariseeruvad kergemini. Adsorbeerunud ioonide hüdratatsioon aga vähendab iooni ja pinna elektrilist vastumõju. Adsorptsiooni mõjutavad faktorid *lahustuvus (pöördvõrdeline sõltuvus adsorptsiooni ja lahustuvuse vahel) *pH (mõju mitmesugune:
annaabi.ee 
