Samas ta ei tea et Oscar elab Barney juures ning ühel päeval kui Barney läheb jälle kaile ootab Oscar teda kodus valmis õunakoogi ja teega aga Barneyt ei tule ning Oscar aimab et midagi halba on juhtunud ja oligi nii Oscar leidis Barney murult ja Barney ei saandu ise liikuda Oscar otsis abi ning kiirabi tule kohale ja viis Barney haiglasse. Oscar läks nendega kaasa ning kui Barney enesetunne paremaks mutus rääkis Barney Oscarile et Paloma vahetas Megi kirja uue ja valelikku vastu ja et Oscar peab minema tagasi koju oma venna ,isa ning Megi pärast. Nii oscar tegigi aga läks esialgu veel Paloma uue koju et temaga rääkida ning öelda et see mida ta tegi et ta keeras kõik oscari sõbrad ja tuttavad tema vastu et nad kõik arvaksid et ta on veidrik oli vale ning ta loodab et Paloma õpib oma vigadest. Peale jutu ajamist Palomaga läheb ta koju kus imestusega vaatavad talle otsa Isa ning Steve peale
Peamiselt kujutab Vallak mehi ja nende hulgas eriti ätte, naisi esineb aktiivsemas osas ainult paarikümnes teoses. Näiteks "Lodjavahi surm" on ainus teos, kus naisel on aktiivne juhtiv osa sündmustikus, Epp Pillarpart aga, on juba üsna passiivne. (Palgi, 2011, lk502.) Epp Pillarpardi loos võistlevad kaks peremehekandidaati. Mõlemad limpsavad keelt pigem potitehase kui Epu enda peale, kuid lõpuks on siiski Epp see, kes otsustab ja asjad enda äranägemise järgi seab. Ei võta valelikku ja keevalist end tublit meistrimeest Niilast endale peremeheks, aga noort Tiiskäppa meelitab tulevase meistrikohaga selleks, et temast tegelikult endale peremees valmis kasvatada. Ja näiteks loos "Puusepp Reos" on tegu iseenesest nurka looga, kus vana Villem Reos on õnnetult armastusest ilma jäänud, leiab siis uue lootuse, et naine võtta ja lõpuks läheb seegi ühe plikatirtsu õrritamise ja hoolimatu flirdi pärast luhta. Noor Ann ei võta elu
kusagile inimestele nähtavasse kohta, kuid selle asemel otsustas ta oma lapse hüljata ja tappa. Arusaadavalt tegi ta seda kurbusehoos, kuid see ei õigusta teda teise inimese elu võtmise eest. 3.4 Margaretat oli kasvatatud sügavas usklikus vaimus ja ta poleks suutnud elada sellise süütundega. Ta pidas end oma tegude eest vastutavaks ja teadis, et väärib surma. Põgenedes oleks tüdruk kogu aeg kartnud, et ta leitakse üles. Ta oleks pidanud kerjama ja elama valelikku elu, sellist ta aga elada poleks suutnud. Taolised mõtted kajastuvad siin: ,,Miks pageda? Nad leiavad mu siiski. Kui hale, kui kodutult kerjama pead ja pealegi süüdi end tead. Sa eksid ja kuskile pole end peita, kust siiski sind üles ei leita." (,,Ilukirjandus ja kunst" Tallinn 1946; lehekülg 243). 3.5 Fausti ja Margareta loo lahendus oli äärmiselt traagiline. Kahe armastatu lahkukiskumine on sama valus, kui emalt lapse varastamine. Goethe on väga hästi
tapja“. Baltisaksa luulesse jõudsid motiivid hiiumuistenditest, näiteks Suurest Tõllust. Lisaks olid olulised tegelased Koit ja Hämarik, kelle muistendi põhjal valmis erinevaid luuleteoseid, mis sõnastuses väga sarnased olid, samuti Vanemuine. Väga palju kasutati rändava järve motiivi. Näiteks üks lugu, kus noormees vandus truud armastust neiule, et enne kaob järv kui et tema petab. Järv sai pahaseks ja lendas teise kohta (ei tahtnud, et tüdruk usub valelikku noormeest). 17. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. Oli rahvusliku liikumise eestvedaja. Kutsus rahvast üles rahvaluulet koguma. Tema rahvaluulekogud on kõige suuremad, kogus ise ja kutsus üles ärksamaid hingi koguma, üleskutsed jõudsid rahvani, kaastöölisi oli u 1400. Hurt annab eestis rahvaluulele definitsiooni ja näitab, miks rahvaluule iseendana on uurimisobjekt. 18. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest
kusjuures mitte üheski baltisaksa luuleteoses polnud tegelaseks Kalevipoeg. Lisaks olid olulised tegelased Koit ja Hämarik, kelle muistendi põhjal valmis erinevaid luuleteoseid, mis sõnastuses väga sarnased olid. Väga palju kasutati rändava järve motiivi, seda ka läti luules. Näiteks üks lugu, kus noormees vandus truud armastust neiule, et enne kaob järv kui et tema petab. Järv sai pahaseks ja lendas teise kohta (ei tahtnud, et tüdruk usub valelikku noormeest). 1. Esimene neist on anonüümse autori luuletus pealkirjaga „Haldjatütar. Eesti muistend” („Die Elfentochter. Eine estnische sage, mis põhineb juba Beiträges avaldatud nn „salme laulul” – see on hiljem „kalevipojast” tuntud salme kosimislugu: kanamunast koorunud neiule tulevad kosja päike, kuu ja täht, kelle seast salme valib viimase. kui Beiträge salme on üsna maist päritolu – ta sünnib
otsuste teise või kolmanda järgu tagajärgedest. Hierarhilises organisatsioonis on info liikumine paratamatult valikuline. Ka täiesti aus ametnik – rääkimata tallalakkujatest ja pugejatest – lihtsalt ei julge mõnda asja öelda, mõnda asja aga kirjeldab natuke kergemas stiilis, kui see on. Seetõttu võib juht jääda uskuma oma suhtekorraldajate plära, president aga riigi valelikku propagandat. Konkurents loob muidugi efektiivsust. Kuid ka Pareto efektiivse jaotuse (kellegi olukorda ei saa parandada ilma kellegi teise olukorda halvendamata) korral peab valitsus sekkuma majandusse, sest väga efektiivne jaotus ei pruugi ühiskonnale mingitel põhjustel üldse mitte meeldida. Kui mõnel osal rahvast pole piisavalt elatusvahendeid, on valitsuse ülesanne toimetada ümberjaotamist, tuues efektiivsuse ohvriks (suuremale) võrdsusele.
põrmu. Üksikuks ja mahajäetuks jäi kamp juutidest juhte, nagu poleks neist jäänud peale nende 60- aastast rahvavastast tegevust väikseimatki jälge. See oli petturitele raske minut. Ent niipea, kui need juhid mõistsid, milline oht neid ähvardab, manasid nad otsekohe uue valenäo ette ja hakkasid välja näitama, nagu tunneksid nad rahvuslikule tõusule kaasa. Tundus, nagu oleks siin just saabunudki moment pigistada otsustavalt kogu seda valelikku rahva teadvuse mürgita-jate kampa. Just nüüdsama, ilma liigsete sõnadeta, oleks tulnud nendega arved õiendada, pööramata vähimatki tähele-panu nutule ja halale. Rahvusvahelise solidaarsuse peletis tuuldus 1914. a. augustis Saksa töölisklassi peadest täiesti välja. Juba ainult mõne nädala möödudes hakkasid Ameerika srapnellid saatma meie töölistele niivõrd veenvaid "vennalikke tervitusi", et viimsedki jäänused internatsionalismist hakkasid välja aurama
sügavust, olgu ta nii tume ja arusaamatu kui tahes. Nii et armastus on ainuüksi see, mis teeb silma ja sõna sügavaks. Kes ei armasta, selle silm on lame ja selle sõna on kume ja, kuigi ta räägiks inglite keelel, ometi ei võidaks ta südameid, mida võidab ainult armastus. Juut on küll valelik ja tema ei armasta muud kui kulda, aga seda armastab ta juba kõigest südamest. Sellepärast teab juut, mis on armastus, ja me peame uskuma valelikku juuti, kui ta ütleb Saalomoni suu läbi: Kõik on tühi, paljas ja tühi, kui pole armastust..." Niisugune oli härra Mauruse enese arvamus luule tumedusest ja sügavusest. Kuigi selle üle naerdi ja naljatati, hoopis ilma mõjuta ei pääsenud need sõnad siiski õpilaste kõrvust mööda. Ei jätnud küll Vellemaa vene keeles luuletamist, ei jätnud ka Tigapuu oma pooldajatega riimidelükkimist, aga nende kõrvale asus uus trobikond, kes kukkusid taguma salmidesse igasugust armastust
annaabi.ee 
