Märkus: tolueeni kihi värvus peab olema intensiivne! Nõrk värvus võib olla tingitud I2st, milline sageli sisaldub KI lahuses. 4.) Redutseerivate omadustega KMnO4 violetne värvus kadus; Br-, I-, [Fe(CN)6]4-, SCN-, S2-, anioonide tõestamine lahus läks kollaseks SO32- , S2O32-, (COO)22-, NO2-. 3-4 tilka anioonide lahust hapestatakse 1M H2SO4-ga ja lisatakse 1-2 tilka lahjendatud KMnO4 lahust. KMnO4 violetse värvuse kadumine (valastumine) võib toimuda toatemperatuuril või alles lahuse soojendamisel. b) tõestada lahuses olemasolevad anioonid Kirjutage üksteise alla kõikide anioonide valemid, mis võivad lahuses esineda. Eelkatsete tulemuste alusel tõmmata need anioonid maha, mis kindlasti puuduvad, lisades kõrvale põhjuse, mis selle aniooni olemasolu välistab. Järelejäänud anioonide tõestamiseks kasutada spetsiifilisi reaktsioone.
Lisan 3-4 tilgale alglahusele 1M H2SO4 lahust ja 2-3 tilka KI lahust ning 3-4 tilka tolueeni. Ekstraheerin. Kuna tolueeni kiht lillakaspunaseks ei värvu, siis ei eraldunud vaba jood ja tugevalt oksüdeeriva toimega anioone lahuses pole. Tugevate redutseerivate omadustega anioonide tõestamine Lisan 3-4 tilgale aglahusele 1M H2SO4 lahust ja lisan paar tilka lahjendatud KmnO 4 lahust. Violetne värv peaks toatemperatuuril valastuma, kui lahuses on I -, Br- või NO2- ioone. Kui valastumine toimub alles lahuse soojendamisele, siis võivad lahuses olla (COO)22- -ioonid. Kuna antud lahuses ei toimunud valastumist, siis ei ole lahuses ka tugevate redutseerivate omadustega anioone. Seega võib lahus sisaldada kas Cl-, CO32- või SO42- Aniooni rühmareaktsioonid Lisan alglahusele paar tilka AgNO3 lahust. Kuna sadet ei tekkinud, siis ei saa tegemist olla ei Cl- -iooni ega CO32—-iooniga. Järelikult peaks tegu olema SO42— iooniga.
diisel läks halvasti , tahmas palju · KATSE beilsteini test: Cl, Br ja I on võimalik tuvastada moodustavad kuuma vasktraadiga reageerides lenduvaid vaseühendeid. F leegi värvust ei muuda CuF pole lenduv. 69. Alkeenid ja alkaanid: · Kõrgemal temperatuuril toimub vee eraldumine etanoolist ja tekib eteen: H2SO4 seob tekkiva vee. 70. + kont. H2SO4 CH3 CH2 OH -------> CH2=CH2 + H2O · Broomivesi: CH2=CH2 + Br2 + H2O Broomivee valastumine võimaldab selgitada, kas tegemist on küllastumata süsivesinikuga. · Kaaliumpermanganaat: KMnO4 Reaktsiooni käigus kaob kaaliumpermanganaadi lahuse lilla värvus, mistõttu on võimalik määrata, kas ühend on küllastumata Baeyeri test. · KATSE 3.4 Alkaanid Br2 ei reageeri, pole kordseid sidemeid, tärpentiniga aga küll. 71. Areenid: · Fenool + HNO3 = fenool-NO2 (NO2 teisel kohal) + fenool-NO2 (NO2 neljandal kohal)
Alküüne hapeteks Eteenist saab etanaali C2H4 + 1/2O2 = CH3CHO Hüdreerimine on ühtlasi redutseerimine, selles reaktsioonis on küllastumata ühendid oksüdeerijad C2H4 + H2 C2H6 Kuna küllastumata ühendid on kallimad, siis alkeene praktiliselt ei hüdreerita Pigem vastupidi, alkaanide dehüdreerimisel toodetakse alkeene. Proov kaaliumpermanganaadiga KMnO4 Õrnroosa lahuse toimel oksüdeeruvad alkeenid dioolideks, kuna värvus seejuures kaob (valastumine) saab ka seda reaktsiooni kasutada küllastumata ühendite tõestamiseks. Võrrand on keeruline. R-CH=CH2 R -CH(OH)-CH2OH Tähtsamad esindajad Eteen H2C == CH2 Saadakse Etaani dehüdreerimisel C2H6 H2 +C2H4 või C2H6 + 1/2O2 = C2H4 + H2O Samuti eraldatakse teda nafta krakkgaasidest Keemilised omadused Redoksomadused Põleb: C2H4 + 3O2 = 2CO2 + 2H2O teda saab oksüdeerida vastavaks aldehüüdiks (etanaal) C2H4 + 1/2 O2 = CH3CHO või etaanhappeks (äädikas) C2H4 + O2 = CH3COOH
sõrmedes ja kätes kihelust või tuimust. Kui kokkupuude vibratsiooniga jätkub, muutuvad sümptomid tavaliselt tõsisemaks ning võivad häirida töövõimet ja elutegevust. Vibratsiooniga kokku puutuvatel töötajatel võib väheneda puudutustundlikkus ja käteosavus ning langeda kehatemperatuur. Vereringesüsteemin häired Käelaba kaudu käsivarde leviva vibratsiooniga kokkupuutuvatel töötajatel võib tekkida sõrmede episoodilinevalgeks muutumine (valastumine), mille tavaliselt kutsub esile külm. Sümptomi põhjuseks on näppude verevarustuse ajutine katkemine. Vibratsioonist tingitud vereringehäirete kirjeldamiseks kasutatakse erinevaid mõisteid: · ,,surnud" või valge sõrm. · töökeskkonnas tekkinud raynaud' sündroom · vibratsioonist tingitud sõrmede valgeks muutumine. Esialgu haaravad valgeks muutumise hood ühte või mitut sõrmeotsa, kuid vibratsiooniga kokkupuute jätkudes võivad valgeks muutuda terved sõrmed
4 17 vedelikud, 18 - ... tahked. Ei lahustu vees. Sulamis- ja keemistemperatuurid suurenevad homoloogilises reas molekulmassi kasvuga. II KEEMILISED OMADUSED 1) Liitumisel halogeenidega moodustuvad dihalogeenalkaanid: CH2 = CH2 + Br2 CH2Br CH2Br (1,2 dibromoetaan) Eteeni juhtimisel broomivette kaob viimase värvus. Seda tunnust kasutatakse alkeenide kindlakstegemisel (valastumine). 2) Hüdrogeenimisel (liitmisel vesinikuga) moodustuvad alkaanid: CH2 = CH2 + H2 CH3 CH3 3) Vesinikhalogeniididega liitumisel moodustuvad alkaani halogeenderivaadid (HCl, HBr, HJ, HF): CH2 = CH2 + HCl CH3 CH2Cl (kloroetaan e. etüülkloriid) NB! Markornikov avastas esmakordselt seaduspärasuse, et vesinikhalogeniidid reageerimisel alkeeniga liitub vesinik selle süsiniku aatomiga, mis on enam hüdrogeenitud, halogeen aga
.. tahked. Ei lahustu vees. Sulamis- ja keemistemperatuurid suurenevad homoloogilises reas molekulmassi kasvuga. Created by Riho Rosin 15 13666324649407.doc.doc II KEEMILISED OMADUSED 1) Liitumisel halogeenidega moodustuvad dihalogeenalkaanid: CH2 = CH2 + Br2 CH2Br CH2Br (1,2 dibromoetaan) Eteeni juhtimisel broomivette kaob viimase värvus. Seda tunnust kasutatakse alkeenide kindlakstegemisel (valastumine). 2) Hüdrogeenimisel (liitmisel vesinikuga) moodustuvad alkaanid: CH2 = CH2 + H2 CH3 CH3 3) Vesinikhalogeniididega liitumisel moodustuvad alkaani halogeenderivaadid (HCl, HBr, HJ, HF): CH2 = CH2 + HCl CH3 CH2Cl (kloroetaan e. etüülkloriid) NB! Markornikov avastas esmakordselt seaduspärasuse, et vesinikhalogeniidid reageerimisel alkeeniga liitub vesinik selle süsiniku aatomiga, mis on enam hüdrogeenitud, halogeen aga
Alküüne hapeteks Näiteks eteenist saab etanaali C2H4 + 1/2O2 = CH3CHO Hüdrogeenimine on ühtlasi redutseerimine, selles reaktsioonis on küllastumata ühendid oksüdeerijad C2H4 + H2 à C2H6 Kuna küllastumata ühendid on kallimad, siis alkeene praktiliselt ei hüdrogeenita Pigem vastupidi, alkaanide dehüdrogeenimisel toodetakse alkeene. Proov kaaliumpermanganaadiga KMnO4 Õrnroosa lahuse toimel oksüdeeruvad alkeenid dioolideks, kuna värvus seejuures kaob (valastumine) saab ka seda reaktsiooni kasutada küllastumata ühendite tõestamiseks. Võrrand on keeruline, tekib diool R-CH=CH2 à R -CH(OH)-CH2OH Tähtsamad esindajad Eteen H2C == CH2 Saadakse Etaani dehüdreerimisel C2H6 à H2 +C2H4 või C2H6 + 1/2O2 = C2H4 + H2O Samuti eraldatakse teda nafta krakkgaasidest Keemilised omadused Redoksomadused Põleb: C2H4 + 3O2 = 2CO2 + 2H2O teda saab oksüdeerida vastavaks aldehüüdiks (etanaal)
Alküüne hapeteks Näiteks eteenist saab etanaali C2H4 + 1/2O2 = CH3CHO Hüdrogeenimine on ühtlasi redutseerimine, selles reaktsioonis on küllastumata ühendid oksüdeerijad C2H4 + H2 C2H6 Kuna küllastumata ühendid on kallimad, siis alkeene praktiliselt ei hüdrogeenita Pigem vastupidi, alkaanide dehüdrogeenimisel toodetakse alkeene. Proov kaaliumpermanganaadiga KMnO4 Õrnroosa lahuse toimel oksüdeeruvad alkeenid dioolideks, kuna värvus seejuures kaob (valastumine) saab ka seda reaktsiooni kasutada küllastumata ühendite tõestamiseks. Võrrand on keeruline, tekib diool R-CH=CH2 R -CH(OH)-CH2OH Tähtsamad esindajad Eteen H2C == CH2 Saadakse Etaani dehüdreerimisel C2H6 H2 +C2H4 või C2H6 + 1/2O2 = C2H4 + H2O Samuti eraldatakse teda nafta krakkgaasidest Keemilised omadused Redoksomadused Põleb: C2H4 + 3O2 = 2CO2 + 2H2O teda saab oksüdeerida vastavaks aldehüüdiks (etanaal)
annaabi.ee 
