3 detaile. Hallmalmist neid detaile va1mistada ei saa selle rabeduse tõttu, terasest töödelda on raske keeruka kuju tõttu, valamine aga on võimatu halbade valuomaduste tõttu. Kasutatakse mitut lõõmutamise kestuse lühendamise viise. Üks neist seisab selles, et detaile karastatakse enne lõõmutamist vees või õlis temperatuuril 9500. Karastamisel tekivad valandites sisepinged, mis antud juhul on kasulikud, sest nad soodustavad tsemeniidi lagunemist. Järgneva lõõmutamise aega saab mitu korda kiirendada ja see kestab 50-1000 tunni asemel ainult mõni tund. Kahjuks on see viis kasutatav ainult lihtsa kujuga valandite juures, sest keeruka kujuga valandites tekivad karastamisel sageli paod. Ülitugeva malmi termiline töötlemine Olles samaaegselt väga tugev ja ka küllalt plastiline ja sitke, sarnaneb ülitugev malm
Valandi vastustusrikkad osad paigutatakse vormi alumisse ossa, mis tagab parema kvaliteedi. Loomulikult määrab valandi asendi mudeli eemaldamise võimalikkus. Mudel on puidust, alumiiniumsulamist, vahtplastist või plastist koostatud valandi jäljend, mis erineb valandist ümardatud nurkade, valukallete ning suuruse poolest. Suuruse einevus tuleneb sulametalli kahanemisest tardudes ning samuti ka töötlusvarude vajalikkusest. Kärne kasutatakse avade ning õõnsuste saamiseks valandites. Kärnid tehakse liiva ning sideaine segust. Valukanalite süsteem on vajalik sulametalli juhtimiseks vormi. Masinvormimine Kasutatakse valuvormide sari- ja masstootmisel. Vormitakse kahte vormikasti ning kasutatakse mudeli asemel mudelplaate. (Vormitakse ka vormikastita või virnvormimise, kärnvormimise, põrand- või vaakumvormimise meetodi teel.) Põhioperatsioonid, seguga täitmine, tihendamine ning mudelplaatide eemaldamine
ühesuguse tihedusega silindrilistel proovikehadel läbimõõduga 50 mm (vt. 2.1 Proovikehade valmistamine). Gaasiläbilaskvus Sula metalli valamisel liivvormi tekivad seal gaasid, mis seotud õhu paisumisega vormisegus, sulametallis lahustunud gaaside eraldumisega, niiskuse aurustumisega, sideainete ja keemiliste ühendile lagunemisega. Juhul, kui valandi pind ei ole veel piisavalt tardunud, siis kui nad ei saa väljuda läbi vormi seinte, võivad valandites tekkida gaasitühikud. Tekkinud gaaside rõhk sõltub gaaside tekkimise ja vormist eraldumise kiirusest, mida iseloomustatakse vormi gaasiläbilaskvusteguriga. Vormisegu gaasiläbilaskvus määratakse eriseadmel (vt. 2.2 Gaasiläbilaskvusteguri määramine), kus vormisegust silindrilisest katsekehast (läbimõõduga 50 mm ja kõrgusega 50 mm) surutakse
d. vormi siseneva vedelmetalli temperatuuri alandamine Küsimus 18 Valmis Hindepunkte 1/1 Loetlege koorikvalu eelised Valige üks: a. meetodi väga suur tootlikus b. vormi korduvkasutus c. valandi takistamatu kahanemine d. valandi piiramatu mass Küsimus 19 Valmis Hindepunkte 1/1 Loetlege täppisvalu puudused Valige üks: a. tehnoloogia keerukus ja kõrge maksumus b. kahanemis- ja gaasitühikud valandites c. valandi kõrge omahind ja poorsus d. ei saa kasutada suursaritootmises Küsimus 20 Valmis Hindepunkte 1/1 Kärnide valmistamisel kasutatakse sidematerjalidena Valige üks: a. orgaanilisi aineid b. saepuru c. liiva d. kivisöetolmu Küsimus 21 Valmis Hindepunkte 1/1 Nimetage pidev- ja poolpidevvalu iseärasused Valige üks: a
kasutamine b. valukanalite süsteemi minimaalne pikkus ja valupeade (kompensaatorite) kasutamine c. jahutajate kasutamine ja toitekanalite ristlõike vähendamine d. räbupüüdja ristlõike suurendamine, tõusukanalite kasutamine Küsimus 21 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Loetlege täppisvalu puudused Vali üks: a. tehnoloogia keerukus ja kõrge maksumus b. valandi kõrge omahind ja poorsus c. kahanemis- ja gaasitühikud valandites d. ei saa kasutada suursaritootmises Küsimus 22 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Nimetage pidev- ja poolpidevvalu iseärasused Vali üks: a. toimub valandi suunatud tardumine, mistõttu saadakse valandi ebaühtne struktuur b. temperatuurigradient (muutus) valandi ristlõikes on väike c. valuvormi (kristallisaatorit) valmistatakse kõvasulamist d. valandi lõpptardumine toimub väljaspool vormi (kristallisaatorit) Küsimus 23
1,5d, löödud (pressitud) avade korral aga e= 2d. Needivarva läbimõõt võetakse d=2, neetide samm tugevõmbluses t> 3d. Lehe nõrgestamist neediavadega iseloomustatakse õmbluse tugevusteguriga , milleks on neediavadega nõrgestatud ristlõike Fnetto suhe avadega nõrgestamata ristlõikesse Fbrutto. .Lukksepa tööd, puurimine: Puurimine on nii materjali läbivate kui ka umbavade saamise kõige levinumaid lõiketöötluse viise. Ülepuurimisega töödeldakse ka juba varem saadud avasid (valandites, stantsistes, sepistes), et vähendada pinnakaredust ja suurendada täpsust. Puuritakse puuri pöörlemise (pealiikumine) ja sirgjoonelise liikumise (ettenihkeliikumine) koostoime tulemusena. Mõlemad liikumised annab tööriistale puurpink. Puurimisel kasutatakse enamasti keerdpuuri e. spiraalpuuri (sele 2.40a, b), mis koosneb lõikeosast, spiraalse laastu ärajuhtimise kruvisoonega tööosast ja sabast puuri kinnitamiseks. Puurpinkidel kasutatakse peale puuride ka hulgaliselt
Eraldusoperatsioon Tükeldamine on tooriku jaotamine kaheks või enamaks tooteks lahtist kontuuri mööda. Väljalõikamine on tooriku osa täielik eraldamine kinnist kontuuri mööda. Kujumuute operatsioonid- painutamine, sügavtõmbamine, ohendusega sügavtõmbamine, ahendamine ja avardamine, ääristamine, vormimine venitamisega, reljeefstantsimine ja ribitamine, rotatsioonvormimine, ohendusega rotatsioonvormimine, õgvendamine. 20. Kärnmargid Avade ja õõnsuste saamiseks valandites kasutatakse kärne, mis asetatakse vormidesse ja toetuvad kärnmarkide poolt moodustunud pindadele. Antud töös on tegemist keskavaga valanditega. Avade moodustamiseks on vajalikud kärnid ja mudelitel kärnmargid. Vertikaalkärnidel on reeglina koonilised ja horisontaalsetel silindrilised kärnmargid. Vormimise hõlbustamiseks võib mudeli ülemise kärnmargi valmistada koostatavana ja teda on võimalik esimese vormipoole vormimise ajaks eemaldada ja edasi teise vormipoole
Lõikekiirus on vastavalt 20...35 m/min ja 60...200 m/min. Suuri avasid töödeldakse liitlõikeriistaga - puuravardiga. Faase ja koonussüvendeid töödeldakse süvistiga, mille lõiketerade arv on suurem kui avarditel. See võimaldab saada töötlemisel pinnakareduse Ra = 1,25...0,63 um. Standardsüvistite töökoonuste nurgad on 45", 60" , 75" , 120". Ava treimine. Puuritud avad ja avad valandites või sepistes treitakse sageli üle, et saada suuremat läbimõõtu ja töötlustäpsust ning väiksemat pinnakaredust. Treimisega saadakse ava läbimõõdu töötlustäpsuseks kuni 0,02 mm ja pinnakareduseks Ra = 1,5...1,25 um. Ka võimaldab treimine ava paremine tsentreerida. Treimine on universaalsem avade töötlemise viis, mis ei vaja erilisi tööriistu. Sisetreiterad on kas läbi või umbavade treimise terad. Sisetreitera kinnitatakse terahoidikusse paralleelselt tooriku teljega.
malmi struktuuri ning omadusi. Räni. Räni mõju malmis on enim kui ühegi teise tavalisandi mõju. Madala Si-sisalduse puhul moodustub räni tardlahus rauas ning tema mõju grafitiseerimisele praktiliselt puudub. Si mõju grafitiseerumisprotsessile hakkab järsult avalduma alates Si-sisaldusest 1...1,25% ja on maksimaalne 3...3,5 % Si-sisalduse juures. Siit tulenevalt on Si-sisaldus hallmalmis tavaliselt 1,2...3,5 % (väiksem suurtes, suurem väikestes valandites). Räni koos süsinikuga määrab ära tekkiva malmi struktuuri - nii vaba grafiidi olemasolu kui ka metalse põhimassi struktuuri - Suurema Si-sisalduse puhul austeniit küllastub ning moodustub ebapüsiv ränikarbiid, üle 10% Si-sisalduse puhul moodustuvad intermetalliidsed ühendid rauaga ning selle tulemusena saadakse valgemalmi struktuur. Mangaan. Mangaan tavalisandina viiakse malmi väävli sidumiseks (moodustub MnS) ja selle kahjuliku mõju vähendamiseks
struktuuriga karastamisel annab ühtlasema kõvaduse. Sellist töötlusviisi nimetatakse sferoidiseerimiseks. Poollõõmutus on võrreldes täislõõmutusega ekonoomsem operatsioon, sest ta tehakse madalamal temperatuuril. Sisepinged metallis, mis tekivad detaili kiirel jahtumisel, negatiivselt mõjuvad selle omadustele kutsudes esile deformatsioonid. Eriti ohtlikult se nähtus ilmneb suurte gabariitidega sepistes ja valandites erineva seinade paksusega või peale keevitamist kui lõppoperatsioonina on ettenähtud detaili lõiketöötlemine. Sisepingete mahavõtmiseks kasutatakse madallõõmutus, mis tehakse allpool faasimuutuste temperatuuri tavaliselt 500 6500C. Aeglane jahutus viib metalli tasakaaluolekusse moodustades struktuuri, mis vastab antud terase koostisele faasidiagrammil Fe Fe 3C. Madalõõmutuse variandiks on rekristallisatsioonilõõmutus. Seda kasutatakse
struktuuri ning omadusi. a)Räni (Si) Räni mõju malmis on enim kui ühegi teise tavalisandi mõju. Madala Si-sisalduse puhul moodustub räni tardlahus rauas ning tema mõju grafitiseerimisel sama hästi kui puudub. Si mõju grafitiseerumisprotsessile hakkab järsult avalduma alles Si-sisaldusest 1...1,25% on suurim 3...3,5% Si-sisalduse juures. Siit tulenevalt on Si-sisaldus hallmalmis tavaliselt 1,2...3,5% (väiksem suurtes, suurem väikestes valandites). Räni koos süsinikuga määrab ära tekkiva malmi struktuuri nii vaba grafiidi olemasolu kui metalse põhimassi struktuuri. Suurema Si-sisalduse puhul austeniit küllastub ning moodustub ebapüsiv ränikarbiid, üle 10% Si-sisalduse puhul moodustuvad rauaga intermetalliidsed ühendid ning selle tulemusena saadakse valgemalmi struktuur. b)Mangaan (Mn) Mangaan tavalisandina viiakse väävli sidumiseks (moodustub MnS) ja selle kahjuliku mõju vähendamiseks. Siit tulenevalt peab Mn
Sele 2.39. Horisontaalfreespink Puurimine on nii materjali läbivate kui ka umbavade saamise kõige levinumaid lõiketöötluse viise. Ülepuurimisega töödeldakse ka juba varem saadud avasid (valandites, stantsistes, sepistes), et vähendada pinnakaredust ja suurendada täpsust. Puuritakse puuri pöörlemise (pealiikumine) ja sirgjoonelise liikumise (ettenihkeliikumine) koos- toime tulemusena. Mõlemad liikumised annab
annaabi.ee 
