Samas vähenes mõisnike võim taupoegade üle, sest reduktsiooniga ehk mõisate riigile tagasi ostmisega läks suur osa eramõisatest Rootsile. Hakati kasutama vakuraamatut, kuhu kanti talupoegade koormised ja kohustused mõisa ees. Kuigi taulupoegadel oli õigus mõisnikud kohtusse kaevata, ei võitnud nad peaaegu kunagi, sest peale jäi mõisnike raha, mitte talupoegade õigus. Ma ei leia, et selles perspektiivis Rootsi aeg talupoegadele head tõi, peale vakuraamatute kasutuselevõttu, mis kaitses neid, sest üldisemalt ei võitnud nad midagi juurde. Bengt Gottfried Forselius hakkas koolmeistreid õpetama ja talurahvakoole asutama. Talurahvas oli haritum, kuid mõisnikud ei lasknud neil saada targemaks, kui mõisnikud seda vajasid. Isiklikult arvan, et see polnud absoluutselt õige talurahva suhtes. 1632.a. avati Tartu ülikool, mis peale mitmeid lahinguid avas uksed taas alles 1802. Õppetöö toimus ladina keeles loengute ja dispuutide vormis.
- usulise väärõpetuse kartuses - sõdade või - katoliiklaste ja protestantide usutülide tõttu • Näiteks: 1525. aastal ilmunud raamat, mis sisaldas ka eestikeelset teksti, hävitati Lübecki toomdekaani dokumentatsiooni kohaselt koheselt, raamatu rohkete vigade tõttu. Üksikud eestikeelsed teosed • Reformatsiooni eelsetest tekstidest on tuntuks saanud nn Kullamaa palved (Pater Noster, Ave Maria, Credo), mis on kohalik preester kirjutanud vakuraamatute lõppu. Kirja pandud aastatel 1524- 1532. • Rahvakeelde tõlgiti ja seati kokku eelkõige katekismusi. -Teadaolev esimene teos, mis on sisaldanud nii eesti- kui lätikeelset vaimuliku teksti, on aastal 1525 Lübeckis trükitud luteri katekismus, millest on jälgi ainult arhiivandmeis. - Märkimisväärseks peetakse 1500 eksemplari, S. Wanradti ja J. Koelli katekismust aastast 1535, kuid mille levitamine keelati väidetavate tõlkevigade tõttu
majanduslikku edu saavutasid mõisnikud. Kui tuli Rootsi aeg, siis tuli läbi viia muutusi. Üheks muutuseks oli Karl XI poolt läbi viidud reduktsioon. Reduktsioon oli riigimaade tagasivõtmine ja selle all said kannatada mõisnikud. See oli talupoegadele positiivne, sest reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Lisaks tulid kasutusele vakuraamatud. Vakuraamatutes peeti koormiste üle arvestust. Tänu vakuraamatute tulekuga vähenesid talupoegade koormised, sest mõisnikud ei võinud enam ebanormaalselt suuri koormiseid nõuda. Vakuraamatus oli antud teatud piir. Lisaks said talupojad õiguse ja võimaluse kaevata mõisavalitsejate- ja rentnike peale. Näiteks kui mõisarentnik sunnib talupoega maksma suuremaid koormiseid kui vakuraamatus. Talupoegade olukorras oli ka negatiivseid külgi. Esiteks oli see, et talupojad pidid maksma ka riigimakse
järgnevalt avaldamegi. 1782.a. revisjoni aktis seisab, et Viljandimaal Viiratsi vallas Kurika külas (edasine Mäeltküla) Laidu talus elas peremees Laidu Aadu Tõnis, kelle naiseks oli sama küla Kiisa peremehe tütar Ann. Revisjoni andmete järgi on Laidu Tõnis Aadu poeg sündinud 1739.a ja tema naise kohta peaksid andma täpsemaid andmeid Viljandi Kõpu koguduse kirikuraamatud, ent kahjuks ei ulatu need kaugemale kui 1780. aastani. Tuli hävitas koguduse arhiivi. Seega tuli leppida vakuraamatute ja teiste kaudsete ürikutega. Vakuraamatud korraldasid orjuste ja maksude küsimusi. Neis puuduvad andmed peremehe perekonna kohta talus, on küll peremehe nimi, töövõimeliste inimeste ja peremehe alaealiste laste arv. Pärisorjuse ajal ei olnud talupoegadel perekonnanimesid ja inimesed märgiti dokumentidesse talude järgi, milles nad elasid. Kui peremehe surma tõttu läks talu teise sugukonna kätte, siis saab vakuraamatust selle kohta selgitust ainult kaudsete andmete põhjal
Aadlipositsiooni juht Johan Reinhold Patk läks 1694.aastal Stockholmi kohtu alla kuninga solvamise, kuritegelike kirjutiste ja mässulise tegevuse eest. Aadli murdmiseks kindralkuberneriks Jacob Johan Hastferi. 1694.aastal läksid ka maapäevad kindralkuberneri alla. Aadli omavalitsus praktiliselt kaotati. Loodi ka uus haldusjaotus. (distriktid) 1632 TARTU ÜLIKOOL 3. 1645.aastast sunnismaisus ja pärisorjus Gustav Oxenstierma. Teokoormiste suurenemine, vakuraamatute loomine talupoegade kohustused mõisa vastu, kohus kreisifoogtid, talupoegadele anti õigus kaevata mõisnike peale. Talupoegade kohustused teotöö rakmetegu ja jalategu, abitegu, mõisavoor talvel, loonusrent. Talupoegade koormised viidi vastavusse talu kandevõimega. Positiivne Negatiivne Luteri usk Näljahäda, ,,suur nälg"
Kordamisküsimused: Eesti varauusaeg 1.Võrdle talupoegade ja aadlike olukorda 17. ja 18. sajandil. Mis muutus ja miks? (Millised sündmused ja kuidas neid muutusi mõjutasid. (Nt. Talupojad Rootsi ajal: pärisorjastamine, Liivimaa majandusreglement, vakuraamatute sisseseadmine, suur nälg; Vene ajal: Roseni deklaratsioon, Browni positiivsed määrused, pearaha maksu ja nekrutite andmise kohustuse sisseseadmine, Mõisnikud Rootsi ajal: reduktsioon, Vene ajal: restitutsioon jms) 17saj-Rootsi aeg Reduktsioon- 1680 mõisnike võimu vähendamine võetakse tagasi erakätesse sattunud riigimaad. Rohkem oli neid Liivimaal. Liivimaal langes reduktsiooni alla
kahe põlisrahva eestlaste ja lätlaste elualale. Distriktid moodustati eesmärgil vähendada baltisakslaste rüütelkondade mõjuvõimu. Vene aja alguses distriktid kaotati. Reduktsiooni läbiviimiseks seati ametisse suurte volitustega reduktsioonikomisjonid, kelle tööna tagastati riigile Eestimaa kubermangus kokku 54 % adramaadest, sealjuures Harjumaa 155. mõisast redutseeriti 83. Reduktsiooniga kaasnes riigistatud maade mõõtmine ja kaardistamine, vakuraamatute sisseseadmine redutseeritud mõisates ning talurahva pärisorjusest vabastamise taotlus Balti aadlike seas põhjustas reduktsioon suurt vastumeelsust ning varjatud vaenu Rootsi riigi vastu, mida Põhjasõja ajal kasutas ära Peeter I. 1710. a lubas Venemaa aadlikele nende mõisad restitutsiooni korras tagasi. Talupoegade jaoks oli reduktsioon pikemas perspektiivis aga kasulik, sest osaliselt kulutati laekunud tulud siinsete haridus- ja kirikuolude parandamiseks. Rahvastik
isevalitsus, mis oli orjuse legaliseerimise põhiline vahend, ning hiljem seadustatakse pärisorjus. Küla funktsioonid lähevad üle mõisale ja tekib vald ehk mõisate haldusühik. Eestlased kaotavad kohtuõiguse. Peks karistusena, mis suurim hirm ja häbi. Relvakandmise õigus võetakse ära. Uute perekondade rajamiseks ei olnud takistusi, sest vabu maid oli küllalt. Oma talu said ka vabadikud. Karl XI kuulutab välja mõisate reduktsiooni- mõis kuulutati riigi omaks. Vakuraamatute sisseseadmine, talupoegade mõisakoormised viidi vastavusse talude tegeliku majandusliku kandevõimega. Viljasaak olenes suurel määral väetamisest. Teravilja ja lina väljavedu välismaale. Sissevoes oli tähtsaim sool. Nõia jaht. Eestlastelt võetakse ära metsaõigus, keelatakse ära kõrgete ulukite küttimine. Kehtestatakse teedeorjus- teede ehitamine ja võrgustiku kujunemine. Eestlased hakkavad viina jooma. Kihistumine: orjus süveneb, sest kihistumine väheneb
üldistele seadustele ja juudi lastele avati venekeelsed koolid. Juutidele laiendati ka sõjaväekohustus (varem tasusid vastavad kroonumaksu). Eesmärgiks sulandada juudid vene ühiskonda ja lõpetada ära nende rahvuslik eraldatus. Olid ka siiski uuenduslikud, moderniseeruvad muudatused. 1840 alustati talurahva reformi, laiendati talurahva omavalitsust ja mindi üle teo-rendilt raha-rendile. Võeti ette ka samme era talupoegade olukorra parandamiseks. Viidi sisse ka inventariraamatute (vakuraamatute) reform, et välistada suvaliste koormiste kehtestamist. Üldiseks eesmärgiks talurahva tugevdamine aadli vastu, sest aadel oli ebalojaalne ja poliitiliselt aktiivne. Kultuurilise rahvusluse etapp 19. saj teisel poolel. Zemaitija piiskop (1850-75) Motejus Valancius 1801-1875, esimene talupoegade hulgast pärit piiskop. Õppinud Vilniuse ülikoolis ja vaimulikus akadeemias. Suured teened rahvuskeelse hariduse edendamisel. Tema koolide
See peab oma istungeid. Põhimõtteliselt, kuna leiti, et Peterburis pole võimalik asju adekvaatselt hinnata, tulid Liivimaale olukorda kaema. Esitavad keisrile omapoolse agraarseaduse projekti. 20.02.1804 saab see talurahva seadus ka keiserliku kinnituse. Aleksander kinnitab selle. Väljakuulutamine, tutvustamine ja esimene rakendamine jäävad 1804. aasta sügisesse. Igas maakonnas moodustatakse ... Komisjonid jagavad talupoegade välja vakuraamatud. Vakuraamatute kohta öeldi, et need on ajutised ja lõplikud pidid talupojad saama pärast seda, kui nende maad on üle mõõdetud ja hinnatud. Komisjonid tegutsesid 1809. aastani. Pärast seda üks komisjon maamõõdu- ja revisjonikomisjon. See komisjon, ülekumbermanguline töötas Valga linnas. On väidetud, et selle komisjoni toomisest sinna olevat ka linna elu saanud särtsu juurde. Kui Eestimaal oli intistiatiiv tulnud kohapealt, võeti Liivimaal seadus vastu keskvõimude surve all ja tahtel
annaabi.ee 
