1) Soovitud betooni tugevusklass (garanteeritud tugevus) C 25/30 2) Kasutatav sideaine portlandtsement 42,5, mille garanteeritud tugevus R = 42.5 N/mm², tihedus ot = 1,30 ja erimass t = 3,15. 3) Peentäitematerjaliks on jämeliiv (Ø kuni 5 mm), tihedusegaa ol =1,6, erimassiga l =2,65 ja niiskusesisaldusega Wl = 5% 4) Jämetäitematerjaliks on lubjakivikillustik tihedusega ok =1,50, erimassiga k =2,55 ja niiskusesisaldusega Wk = 4% 5) Betoonisegu plastilisus koonuse vajumiga h = 7 cm 6) Betoonisegisti trumli kasulik ruumala on 1000 l 7) Betoonisegu väljaandvustegur = 0,67 8) Liiva ülehulga tegur on 1,15 Ülesande lahendus: 1) Leiame vesi-tsementteguri (V/T) järgmisest valemist: B = A x R (T/V 0,5 ), millest V/T = 1/C/(A*R)+0,5 V/T=1/30/(0,60+42,5)= 0,59 A on koefitsient, mis võtab arvesse betooni koostismaterjalide kvaliteeti ja valitakse järgmiselt: - kõrgekvaliteedilised koostismaterjalid (graniitkillustik, optimaalse lõimisega
3) doseeritavad materjalide hulgad kaalu ja mahu järgi Arvutuse lähteandmed. 1) Soovitud betooni tugevusklass (garanteeritud tugevus) C 25/30 2) Kasutatav sideaine põlevkivi-tsement 42,5, mille garanteeritud tugevus R = 42,5 N/mm², tihedus ot= 1,30 ja erimass 1= 3,15 3) Peentäitematerjaliks on jämeliiv (Ø kuni 5 mm), tihedusega ol= 1,6 , erimassiga 1= 2,65 ja niiskusesisaldusega Wl = 5% 4) Nõutav koonuse vajumiga h = 7 cm 5) Segisti trumli kasulik ruumala on 1000 l 6) Segu väljaandvustegur = 0,7 7) Liiva ülehulga tegur on 1,15 Ülesande lahendus. 1) Leiame vesi-tsementteguri (V/T) järgmisest valemist: 2 B = A x R (T/V 0,5), millest V/T = 1÷(C÷(AR)+0,5) A on koefitsient, mis võtab arvesse betooni koostismaterjalide kvaliteeti ja valitakse järgmiselt:
3) doseeritavad materjalide hulgad kaalu ja mahu järgi Arvutuse lähteandmed. 2 1) Soovitud betooni tugevusklass (garanteeritud tugevus) C 12/15 2) Kasutatav sideaine portland-tsement, mille garanteeritud tugevus R = 32,5 N/mm², tihedus ot= 1,20 ja erimass 1= 3,10 3) Peentäitematerjaliks on peenliiv (Ø kuni 1,2 mm), tihedusega ol= 1,55 , erimassiga 1= 2,6 ja niiskusesisaldusega Wl = 5% 4) Nõutav koonuse vajumiga h = 8 cm 5) Segisti trumli kasulik ruumala on 400 l 6) Segu väljaandvustegur = 0,67 7) Liiva ülehulga tegur on 1,1 Ülesande lahendus. 1) Leiame vesi-tsementteguri (V/T) järgmisest valemist: B = A x R (T/V 0,5), millest V/T = 1÷(C÷(AR)+0,5) A on koefitsient, mis võtab arvesse betooni koostismaterjalide kvaliteeti ja valitakse järgmiselt: - kõrgekvaliteedilised koostismaterjalid (graniitkillustik, optimaalse lõimisega
V/Ts = 0,6). 3. Katseplaan 4 Betooniõpetus EPM 0030 Projekteeritakse 1 betoonisegu koostis. Betoonisegud valmistatakse kahe erineva segamistehnoloogiaga: 1) segu segamine käsitsi 2) segu segamine väikesepöördelise trelliga. Segud valmistatakse võrdse segamisajaga. Mõlemal juhul määratakse segu töödeldavus (konsistents) koonuse vajumiga. Käsitsi segatud betoon kivistatakse normaaltingimustel. Trelliga segatud 1 vormitäis betooni kivistatakse normaaltingimustel ja teine vormitäis betooni ajutisel madalal temperatuuril. 4. Töö käik 4.1 Betoonisegu valmistamine Katsetatavad betoonisegud valmistatakse vastavalt katseplaanile (Tabel 4) kahel erineval meetodil – segades käsitsi ja trelliga. Käsitsi segatakse 8 l, trelliga 16 l betooni. 4.1.1 Betoonisegu valmistamine käsitsi segades
d - vundamendi süvis; γ´d - pinnase mahukaal d ulatuses; B - talla laius; Em - deformatsioonimoodul dreenitud tingimuste puhul; f - tegur, mille väärtus sõltub vundamendi kujust, jäikusest ja punktist, mille all vajumit arvutatakse; Elastsusteooria valem lõpliku paksusega kihi puhul Meetod on sobiv kasutamiseks kui talla all asuv kiht on suhteliselt õhuke ja sügavamal on tunduvalt väiksema kokkusurutavusega pinnas, mille deformeerumisest tingitud vajumiga ei ole vaja arvestada. Arvutusvalem on sarnane eelmisega, kuid erinev on tegur f ja tihendava surve qt asemel tuleb kasutada kogusurvet q. Tegur f1 sõltub talla deformeeruva kihi suhtelisest paksusest h/B ja tegur f2 suhtelisest süvisest d/B. Vajum arvutatakse valemiga s = Bqf1f2/E Summeerimismeetod Arvutatakse elementaarkihtide eralduspindadel vundamendi koormusest põhjustatud vertikaalpinge σ´pz = αqt , kus α - pingejaotustegur, mille suuruse saab tabelist (lisa lk
B - talla laius; Em - deformatsioonimoodul dreenitud tingimuste puhul; f - tegur, mille väärtus sõltub vundamendi kujust, jäikusest ja punktist, mille all vajumit arvutatakse; f väärtused on toodud kõrval tabelis Elastsusteooria valem lõpliku paksusega kihi puhul Meetod on sobiv kasutamiseks kui talla all asuv kiht on suhteliselt õhuke ja sügavamal on tunduvalt väiksema kokkusurutavusega pinnas, mille deformeerumisest tingitud vajumiga ei ole vaja arvestada. Arvutusvalem on sarnane eelmisega, kuid erinev on tegur f ja tihendava surve qt asemel tuleb kasutada kogusurvet q. Tegur f1 sõltub talla deformeeruva kihi suhtelisest paksusest h/B ja tegur f2 suhtelisest süvisest d/B. Vajum arvutatakse valemiga s = Bqf1f2/E 4.3.2.2. Tavaline summeerimismeetod See meetod põhineb real arvutust hõlbustavatel eeldustel. Põhilisteks eeldusteks on
Viimasel ajal on pinnase pooride suhtelist hulka hakatud väljendama nn. erimahuga v (Wood 1990) Vt + Vp s v = 1+ e = = (2.15) Vt d Pinnase tihenemisel on v muutus võrdeline pinnase mahumuutusega ja ühikulise pinnaga pinnasesamba kõrguse muutusega, see tähendab vajumiga. Paljudel juhtudel võimaldab v kasutamine e asemel kirjutada lihtsamalt matemaatilisi avaldusi. Pinnase pooride veega täitumise astme iseloomustamiseks kasutatakse mõistet küllastusaste Sr (Iw). See näitab, kui suur osa pooride mahust on täidetud veega ning on järelikult defineeritav kui vee ja pooride mahu suhe. Kuna vee maht on gw/w, siis m w = m w = m w s = w s Sr = (2
Erimaht v pinnase pooride suhteline hulk: v=1+e = pinge ' ja vee poolt vastuvõetava pinge u summaga - = '+u. Pinnase mõjutavad: terastikuline koostis, teisaldamise viis, pinnase genees. Orgaanika (Vt +Vp)/Vt= s/d. Pinnase tihenemisel on v muutus võrdeline osakeste kaudu pinnas surutakse kokku, suureneb hõõrdejõud terade vahel, sisaldus hlvendab enamasti pinnase mehhaanilisi omadusi (org päritoluga mahumuutusega ja vajumiga. Savidel on diapasoon väga suur, turbal kuni 200- terade vahel mõjuv pinge efektiivpinge. Vee poolt vastuvõetav pinge pinnased: turvas, sapropeel jne) 300% - olenevalt lagunemisastmest. Pinnase kokkusurumisel pooride maht neutraalpinge ei mõjuta otseselt pinnase käitumist. (N: 2 ühesugust anumat, 1.1
erimahuga v (Wood 1990) Vt + Vp s v = 1+ e = = (2.15) Vt d Pinnase tihenemisel on v muutus võrdeline pinnase mahumuutusega ja ühikulise pinnaga pinnasesamba kõrguse muutusega, see tähendab vajumiga. Paljudel juhtudel võimaldab v kasutamine e asemel kirjutada lihtsamalt matemaatilisi avaldusi. Pinnase pooride veega täitumise astme iseloomustamiseks kasutatakse mõistet küllastusaste Sr (Iw). See näitab, kui suur osa pooride mahust on täidetud veega ning on järelikult defineeritav kui vee ja pooride mahu suhe. Kuna vee maht on gw/w, siis m w = m w = m w s = w s
niiskusmõõdistused; veeslahustuvate faasinihkega soolade identifitseerimine; seenkahjustuste uuring; radoongaasi uuring. 213 13.1.1.1 Vundamendid Vundamentide ülesanne on võtta vastu välisseintelt, katustelt ja vahelagedelt tulev koormus ja kanda see pinnasele üle. Vundamentide kahjustuste peamised põhjused on seotud pinnase kandevõime kaotusega või liiga suure deformatsiooniga (vajumiga). Kahjustuste põhjused on olnud pigem seotud pinnase tugevuse kui vundamendi enda tugevuse ammendumisega. Viimast võib ette tulla, kui vundamendikivid on laotud ilma mördita (liivaga), liiga nõrga mördiga või tulenevalt väga ebaühtlasest koormusest. Vundamentide tugevdamine on juhtumikohane, millele üldiseid soovitusi anda ei saa. Vundamendi renoveerimiseks võib leida võimalusi laiema taldmiku allavalamise, mikrovaiade paigaldamise, uue vundamendi ehitamise jne. juurest. 13.1.1
annaabi.ee 
