ja dolomiit, mis on kaltsiumkarbonaadi ja magneesiumkarbonaadi kaksiksool CaCO3 MgCO3. Süsiniku keemilised omadused Süsi ja süsinikku sisaldavad ühendid tavalisel temperatuuril ei sütti. Kõige madalamal temperatuuril süttib süsi ja kõige kõrgemal temperatuuril teemant. Reaktsioon kulgeb sõltuvalt hapniku hulgast kahel eri viisil. Piisava hapniku hulga korral tekib süsiniku ja hapniku vahelise reaktsiooni tulemusena süsinikdioksiidHapniku vajakul tekib süsinikoksiid. Hapniku vajakul tekib süsinikoksiid A. Hapnikuga reageerimine (põlemine) süsinik on redutseerija. i. Täielik põlemine- tekib OKSIID, kus süsiniku aatomil ei ole maksimaalne osküdatsiooniaste. C + O2 C O2 Mittetäielik põlemine- tekib OKSIID, kus süsiniku aatomil ei ole maksimaalne oksüdatsiooniaste -II 2C + O2 2CIV O Vesinikuga reageermine- süsinik on oksüdeerija C + 2H2 C H4
paisumiskoefitsent. Sulamisel suureneb metalli ruumala 1,6 korda. · Aatommass: 85,4678 · Sulamistemperatuur: 38,89 °C · Keemistemperatuur: 686 °C · Tihedus: 1,532 g/cm3 · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Kokkupuutel õhuga süttib rubiidium momentaalselt põlema, moodustades peroksiidi ja superoksiidi: · 2Rb + O2 Rb2O2 (rubiidiumperoksiid) · Rb + O2 RbO2 (rubiidiumsuperoksiid, -hüperoksiid) Hapniku vajakul moodustub oksüdatsiooniastmele I vastav tüüpoksiid · 4Rb + O2 2Rb2O Rubiidiumi oksüdatsioonil hapniku vajakul ja madalal temperatuuril moodustub suboksiid · 12Rb + O2 2Rb6O See suboksiid laguneb temperatuuril -7,3°C, moodustades metalse vase värvusega suboksiidi Rb9O · 2Rb6O Rb9O2 + 3Rb Rb9O2 kokkupuutel veega süttib, temperatuuril 40,2°C laguneb · Rb9O2 2Rb2O + 5Rb
Kunstlikult saadud vormideks on grafeen, süsiniknanotorud, karbüünid, klaasjas süsinik ja fullereenid Süsinikuühendid Süsinik reageerib metallioksiididega, mille tulemusena tekib metall. C + CuO = Cu + CO2 Süsinik reageerib vesinikuga, tekib kõige lihtsam orgaaniline ühend metaan. CH4C + H2 = CH4 Süsinikdioksiid (CO) Piisava hapniku hulga korral tekib süsiniku ja hapniku vahelise reaktsiooni tulemusena süsinikdioksiid (hapniku vajakul tekib süsinikoksiid). Süsinikdioksiid ei põle ega toeta põlemist, seepärast kasutatakse teda tule kustutamisel. Süsinikdioksiid on lõhnata, värvuseta, hapuka maitsega gaas, mis lahustub vees. Veega reageerimisel tekib süsihape valemiga HCO.
Lihvituna nim. briljandiks. Teemant on kõige kõvem ja rasksulavam lihtaine. Grafiit- hallika värvusega väga pehme aine, mis puudutamisel tundub rasvane. See juhib hästi elektrit. Teemanti ja grafiidi kristallide ehitus on erinev, sellest tulenevad nende erinevad omadused Teemant ja grafiit on allotroobid(keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena) Grafiiti on võimalik muuta teemandiks ja vastupidi Süsiniku omadused Süsi ja süsinikuühendid põlevad Hapniku vajakul tekib vingugaas(süsinikoksiid) Süsihappegaas tekib põlemisel, hingamisel, käärimisel, kõdunemisel jm. Madalal temperatuuril muutub CO2 tahkeks jäätaoliseks aineks(kuiv jää) Süsinikdioksiid on gaseeritud jookides eralduv gaas Kasutusalad Peamiselt tekib CO2 põlemisel CO2-te kasutatakse gaseeritud jookides, tulekustutites, söögisoodas, soodas, kuiva jääna. Süsiniku allotroobist grafiidist valmistatakse pliiatsisüdamikke, elektroode ja kontakte
haaratud ka metalli aatomid, mida saab seejuures kergesti viia inimorganismi. Omadused Teemandi, grafiidi ja söe erinev struktuur põhjustab nende erinevaid füüsikalisi ja keemilise omadusi. Toatemperatuuril süsinik teiste ainetega ei reageeri. Kõrgemal temperatuuril tema aktiivsus suureneb nind süsinik reageerib mittemetallide ja metallidega: 1) hapnikuga moodustab süsinik kaks oksiidi- süsinikoksid(CO) ja süsinikdioksiid(CO2), olenevalt hapniku ja süsiniku vahekorrast. Hapniku vajakul tekib CO: 2C+O2-> 2 CO H=220 kJ Hapniku külluses. CO2 C+O2CO2 H=-394 kJ 2) Kõrgemal temeperatuuril reageerib süsinik väävliga süsinikdisulfiidiks.: C+2SCS2 3)Vesinikuga moodustab süsinik mitmesuguseid süsinikühendeid, näiteks metaani (CH4): C+2H2CH4 4)Metallidega moodustab süsinik karbiide, näiteks raudkarbiid: 3Fe+CFe3C Süsinikdioksiid-CO Süsinikdioksiid tekib orgaaniliste ainete ja kütuse mittetäielikult põlemisel. Rahvapäraselt tuntakse teda vingugaasi nime all
Suurem fluori liig põhjustab maksa, südamme, kesknärvisüsteemi ja neerupealiste muutusi, impotentsust, kasvupeetust. Leidumine ja tuntumate ühendite (NaF, freoonid jt) omadused, kasutusalad: Tuntumaid ühendeid on NaF, mida saadakse räbustina metallide keevitamisel, jootmisel, lisaks klaaside, emailide ja keraamika saamisel, mürkkemikaalina kasutatakse seda puidu immutamiseks mädanemise vastu. NaF rakendatakse veel vee fluorisisalduse tõstmiseks selle vajakul. Samal põhjusel lisatakse naF ka hambapastadesse. On ülimürgine, mõned grammid võivad inimese tappa. Freoon: Fluori sisaldavaid freoone kasutatakse jahutusvedelikuna külmutusseadmetes, mis aga atmosfääri sattudes kahjustavad osoonikihti. Vesinikfluoriidhape: söövitab klaasi, mistõttu teda kasutatakse klaasesemete graveerimisel. HF saamine laboris, lahustumine vees, miks ta ei kuulu tugevate hapete hulka, omadused,
sisalduvatest räniühendeist. Diatomeede kudedes ulatub ränisisaldus kuni 685, molluskites, okasnahksetes ja kolrallides kuni 0,8%. Räni osalemist on tuvastatud diatomeede valgussünteesis ja amööbide ning ripsloomade elutegevuses. (11) Ränirikkamad taimed on lõikhein, kuusk, lehtmänd, palm, bambus(kuivainest 1,5-2% räni), nisu, oder, riis, suhkrupeet. Redises ja ploomides on kuivaine kohta kuni 3% räni. Räni vajakul aeglustub taimekasv, väheneb saak ja lehed kärbuvad. Räniühendid annavad viljakõrrele tugevust ja elastsust. Paljude imetajate organismis on räni elementide levimuselt 15. kohal. Kalades on 0,01% räni, putukais kuni 0,6%. Kanaorganismis on 0,006%, sulgedes aga kuni 0,14%. Ränirikkamad on loomakarvad, -kabjad, - sarved, inimjuuksed ja küüned. Tumedad juuksed (0,1% räni) on ränirikkamad kui blondid (0,05%). Inimkehas on ränirikkamad sidekoed, kopsud, silmad, aort, luud, hambaemail
tulemusena: 2F2 + 2H2O _ 4HF + O2 Kasutusalad · Olmes (teflonpannid ja tefloniga kaetud suusad) · Jahutusvedelikuna külmutusseadmetes · Vähesel määral on fluori ühendeid ka hambapastas · Sõjagaasidena · Tuntumaid ühendeid on NaF, mida räbustina metallide keevitamisel, jootmisel, lisaks klaaside, emailide ja keraamika saamisel, mürkkemikaalina kasutatakse seda puidu immutamiseks mädanemise vastu. NaF rakendatakse veel vee fluorisisalduse tõstmiseks selle vajakul · Vesinikfluoriidhape söövitab klaasi, mistõttu teda kasutatakse klaasesemete graveerimisel. · Vereasendajana ja narkoosivahendina Biotoime Täiskasvanud inimorganismis on keskmiselt 2-2,4 g fluori, millest enamik paikneb luudes ja hambavaabas. Soovituslik päevane fluori tarbimiskogus on 0,3-0,5 mg. täiskasvanu kohta. Fluor aitab vältida hammaste lagunemist ja plekiliseks muutmist ning tugevdab luid. Fluori looduslikud allikad on näiteks
P4 + 6CO2 P4O6 + 6CO · Räniga reageerib fosfor kõrgtemperatuuril (üle 1000 °C) moodustades kollakaspruuni silitsiidi SiP, kusjuues kaudselt on saadud ka Si2P. 6 Ühendid · Fosfori hapnikuühendid Fosfori ühendeist hapnikuga märgime järgmisi: P O 10, P 4O6, · Tetrafosforheksaoksiid ehk fosfor(V)oksiid P 4O6 tekib fosfori põlemisel õhu või hapniku vajakul. P4O6 on väga mürgine valge kristalliline aine, mis väliselt meenutab vaha. Ta reageerib veega, kusjuures reageerimissaaduste iseloom sõltub vee temperatuurist. Külma veega reageerimisel moodustub kahealuseline fosforishape. · Tetrafosforheksaoksiid ehk fosfor(III)oksiid On eba m e e l diva lõhnag a valge kristalne vahataoline m ürgin e aine, mis tekib fosfori põle mi s el hapniku vae g u s e l. P4O6 oks üd e e r u b ae gla s e lt õhus, mo o d u sta d e s
somaan jms ründeained on sedavõrd mürgised, et neid ei saa toota tehases, samuti ei saa laadida nendega pomme. Mürskudesse paigutatakse vähem ohtlikud ained ja mürkaine moodustub plahvatuse hetkel lähteainete segunemisel. · Tuntumaid ühendeid on NaF, mida räbustina metallide keevitamisel, jootmisel, lisaks klaaside, emailide ja keraamika saamisel, mürkkemikaalina kasutatakse seda puidu immutamiseks mädanemise vastu. NaF rakendatakse veel vee fluorisisalduse tõstmiseks selle vajakul. Samal põhjusel lisatakse naF ka hambapastadesse. Inimesele on see ülimürgine ja juba mõned sajad milligrammised kogused võivad olla surmavad. · Vesinikfluoriidhape söövitab klaasi, mistõttu teda kasutatakse klaasesemete graveerimisel. Kui katta klaaspind vahakihiga ja kraapida sellesse joonis või kiri ning asetada klaasplaat fluoriidi ja väävelhappe segu kohale, siis tekkiv vesiniklfuoriid reageerib klaasi katmata osaga kuhu moodustub klaasile graveering.
lämmastikuühend ammoniaak (NH3) moodustab ammooniumsoolasid (NH-4), moodustab fosfaan (PH3) fosfooniumsoolasid (PH+4): PH3+HCl=PH4Cl (fosfooniumkloriid) c). Halogeenidega moodustab fosfor soolasid, milles fosfori oksüdatsiooniaste on III või V, sõltuvalt fosfori ja halogeeni vahekorrast: 2P+3Cl2=2PCl3 (fosfortrikloriid) 2P+5Cl2=2PCl5 (fosforpentakloriid) d). Hapniku liias tekib fosfori oksüdeerimisel tetrafosfordekaoksiid (P4O10), hapniku vajakul tetrafosforheksaoksiid (P4O6): 4P+5O2=P4O10 4P+3O2=P4O6 Nende oksiidide kristallivõre sõlmedes paiknevad molekulid vastavalt P4O10 ja P4O6. 4. Kasutusalad. Valge fosfor leidis kasutamist süütepommides. Punane fosfor on tikukarbi süütepinna koostisosaks. Tikupea hõõrdumisel vabaneva hõõrdumissoojuse arvel muutub punane fosfor valgeks ja süütab tikupea. Fosforiühendeid tarvitatakse
ainult liitium. 4Li+O22Li2O. Teised leelismetallid moodustavad peroksiidi või hüperoksiidi. 2Na+O2Na2O2 või K+O2KO2. Peroksiidid ja superperoksiidid on ioonilised ühendid, mille struktuuris esinevad vastavalt peroksiidioonid [O2]2- ja superoksiidioonid [O2]-. Reageerimisel lämmastikuga moodustuvad nitriidid (6Li+N22Li3N), süsinikuga karbiidid (2Li+2CLi2C2) ja halogeenidega vastavad halogeniidid (2Na+Cl22NaCl või 2K+Br22KBr). Na oa-le I vastavat oksiidi Na2O saadakse hapniku vajakul või Na sulatamisel naatriumperoksiidiga või naatriumhüdroksiidiga: 4Na+O22Na2O või Na2O2+Na2Na2O või 2NaOH+2Na2Na2O +H2. ????kaaliumoksiid 12. Leelismetallide olulisemad ühendid (NaCl, NaOH, NaHCO 3, Na2CO3·10H2O, Na2CO3, KCl, KNO3, KO2): nende kasutamine ja kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. NaCl naatriumkloriid ehk keedusool- inimkond kasutanud toidulisaainena ja konservimisainena aastatuhandeid
annaabi.ee 
