Lõbu on Looduse katsekivi, selle heakskiidu märk. Kui me oleme õnnelikud, siis oleme alti head, aga kui me oleme head, siis pole me mitte alati õnnelikud. Ükski ntsiviliseeritud inimene ei kahetse iial oma naudingut, ja tsiviliseerimata inimene jälle ei tea, mis on nauding. Heades kavatsustes on midagi saatuslikku- need jäävad alati hiljaks. Naised vist hindavad julmust, varjamatut julmust rohkem kui midagi muud. Neil on imeliselt algelised vaistud. Me oleme nad emantsipeerinud, kuid nemad jäävad ikka orjadeks, kes otsivad endale isandaid. Neile meeldib, kui neid valitsetakse. Üksnes sõnaline väljendus annab asjadele reaalsuse. Patt on niisugune asi, mis end inimese näkku kirjutab. Naised armastavad meid meie puuduste pärast. Ja kui meil on neid piisavalt, siis annavad nad meile kõik andeks, isegi meie mõistuse. Mees võib iga naisega niikaua õnnelik olla, kuni ta teda ei armasta.
Sama seadus, mis temas oli tegutsenud, muutes pika ja sirge tütarlapse tugevaks täisealiseks naiseks,täisealise naise vanaks, nukiliseks, nõrgaks, peaaegu nõiataoliseks raugaks järjest teravamalt esiletungiva omapärasusega, mis maailmaga kokkupuute mõjul kaotas kõik pehmed jooned sama seadus tegutses nüüd ja tulevikus ka perekonnas, mille üle ta oli valvanud nagu ema. Endaunustuse, kire ja armastuse vaistud, mis olid peitunud puude alla, kaugele oma armutu vaenlase omandusmeele usaldusmeeste eest, pidasid salajast pidu. ,,Kas ploomidel on jalad, memm?" ,,Ei, poju." ,,Siis ma neelasin kindlasti praegu jämeda teo alla." Inimene arvab, et ta elust on jagu saanud, kuid elu lipsab ta selja taha, haarab tal kuklast kinni, paiskab teda siia ja sinna ja pigistab tal siis veel hingegi seest! Iialgi pole inimesel küllalt
vastu. Teil on selline võimalus, mis antakse selles elus ja ajaloos vaid ühe korra kujundada Eestile arukas ja jätkusuutlik tulevik ning saada säravaks eeskujuks ning lootuse teetähiseks kogu ülejäänud inimkonnale. ´´ 2) ,,Nii on religioonid ikka olnud vastujõud sellele praegu inimkonda haaranud tarbimismaania ja kasvu innustusele. Ent nagu näitab läänemaailma ja nüüd ka Aasia kogemus, ei ole religiooni pandud tõkked osutunud küllalt tõhusateks. Inimloomus, inimese vaistud on ikka murdnud igasugused tabud ja tõkked. Üks tänapäeva paradokse on see, et USA-s on edukalt liitunud kaks loomult vastandlikku õpetust: kristlik fundamentalism ja tarbimisfundamentalism, mida Ameerika vahel päris sõjakalt ka mujal maailmas levitab. Ent siingi ei puudu pretsedendid: ei sobinud kristluse askeetliku vaimsusega renessansiaja paavstide toretsemine, sama vähe sobib islami vaimuga sultanite ja emiiride ning täna-päeva naftaseikide luksusekultus
Sissejuhatus · Elutervetel huntidel ja naistel langevad teatavad hingejõujooned kokku:mõlemal on terva haistmismeel,mängualdis vaim,kõrgendatud pühendumisvõime,uudishimulik loomus,sügavad vaistud,keskenduvad pingsalt hoolekandele ja järglastele. · Ürgnaise arhetüüp-Naise kaasasündinud algloomus,naise sisim pärisloomus, ka ID-päriliku psüühika kogum inimese sünnihetkel,tüüploomus/alusloomus · Normaalne naine ei tunne end jõuetuna,ei kõhkle,julgeb lõpuni minna,ei soovi loobuda oma loovast elust kellegi teise kasuks.Kui naine lõikab end ära eelloetletust,siis on ta ajastu
kadunud põlvkonnaks. Kirjanikud protestivad oma romaanides sõja vastu. 20. sajandi alguses tehti maailma teaduses hulk uusi avastusi, mis olid seotud inimesega (näiteks avastas Darvin, et inimene on kujunenud ahvist). Kõige rohkem mõjutas kirjandust Sigmund Freudi avastatud alateadvusteooria, mis kummutas senise arusaamise inimesest kui mõistuslikust ja oma tegusid reguleerida suutvast olendist. Tunded ja vaistud seati mõistusest kõrgemale. Selle avastusega/uuendusega kaasnes ka jäämäe teooria, mis tähendas, et nähtav ja tajutav on vaid väike osa kuid inimese käitumise, mõtlemise ja arusaamiste põhjused peituvad kusagil sügavamal, mis on silmale nähtamatud. Ernest Hemmingway (1899-1961) Osales Esimeses Maailmasõjas vabatahtlikult kiirabi autojuhina. Kõik tema romaanid on seotud sõjaga, võitlemisega. Tema kõige tuntumad romaanid: · ,,Ja päike tõuseb"
'' Tahe = tugev pime. Mõistus ei saa ise hakkama (üritab suunata), aga tahe viib ikka nii, nagu tahab. Schopenhauer laob vaikselt vundamenti Nietzche ja Freudi tungide teooriale. Elutahe väljendub selles, kuidas püüdleme toidu, peavarju, kuulsuse ja sugulise armastuse poole, see tahe elab ja veab meid. See, mis inimest saadab, ongi täielikult soov elada. Inimesed arvavad, et neid juhib miski, mida nad näevad. Tõde on see, et meid juhib see, mida me tunneme ehk siis meie vaistud, instinktid, millest me isegi väga teadlikud pole. Väidab, et maailm ongi tahe. See tahe on allutanud kogu maailma, kogu oleva. Näeme seda looduses (nii elus kui eluta), näeme, kuidas elutahe võitleb ka iseendaga looduses toimuv eluvõitlus (näiteks lõvi versus antiloop). Tema teine väide on ,,Maailm on minu kujutlus.'' Maailm ongi selline, nagu ma seda näen ja ette kujutan, aga see on selline maailm mulle. Tema tunnetusteoorias toimub igasugune tunnetus lihtsal
Visnapuul oli 3 armastust: naine(armastus), kannatav inimene (kaasin.), Jumalkõiksus (jumal). Keel ja stiil väga isikupärane, lõunaeestilised murdekujud kõrvuti keeleuuenduslike vormidega, kummalised ühendused. Kevade külan on esimesi nullinterpunktsiooni näiteid. 1917 "Amores" esikluulekogu. Peamine teema armastus ja tunded, kusjuures küllasemalt ja jõulisemalt kui keegi enne teda: nooruslikud tundeaimlemised- Maria, ärkavad mehelikud vaistud- Neitsi saunas, räma meelelisus- Carpe diem, pohmeluslik kiretüdimus- Mõnitus, Laul sest jäledast, nukrameelne loobumus- Jumalaga, Ene, Loobumus; nukrus. Kõlaline varjundirikkus, püüd absoluutse täiuse poole Igavesti mulle antud olla kurb, olla rõõmust hull, olla hell, olla karm. ---
Fasismi ideoloogia on ebamäärane (nt võrreldes kommunismiga). Tänapäeval defineeritakse: vägivaldsete, militaristlike ja antidemokraatlike reziimide üldnimetus, mille eesmärgiks (1930'tel) oli laienemispoliitika teostamine (sõjalisel teel). Tekkis vastureaktsioonina kommunismile (revolutsioonidele) antibolsevism. Marurahvuslus ja darvinismi olelusvõitlus (sallivus=nõrkus). Tegevus (võitlus) on olulisem kui filosoofiline targutamine. Loogika ja mõistuse asemele emotsioonid ja vaistud. Antiliberaalsus. Parlamentaarse demokraatia eitamine. Fasism / natsism tekkis alles massidemokraatia tingimustes. Demokraatia asemele diktatuur, mille aluseks oli (jumalikustatud) juhi ja rahva ühtsus. Juhiprintsiip ja usk juhisse (,,Füürer käskigu, meie järgneme"). Individualismi eitamine: üksikisiku tingimatu alistumine kollektiivsele rahvustervikule (riigiga samastumine). Parteide asemele riigipartei ja massiorganisatsioonid (nt Hitler-jugend)
annaabi.ee 
