kodanikuorganisatsioonid ja ühendused.Eesmärk edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet.Õhuke riik: võimalikult vähene sekkumine majandusse, kodanike majanduslik ja sotsiaalne kindlustus sõltub igaühe enda aktiivsusest, väiike maksukoormus.Paks riik: jõuline sekkumine majandusse, suur riigiettevõtlus sektor ning riiklik sotsiaalkindlustuse süsteem, suur maksukoormus.Modernismi põhijooned- tähistatakse märksõnadega nagu progress,areng ja vaimuvalgus, modernism on optimistlik elufilosoofia, modernism on globaalne filosoofia, modernism usub inimkonna võimesse hankida tõeseid teadmisi ümbritseva ühiskonna kohta, modernism on tulevikku suunatud filosoofia, traditsiooniline kultuur hoiab minevikupärandit ja vanu kombeid.Postmodernismi põhijooned: postmodernism on modernismi vastand, vaid üks idee-väärtuste suhtelisus-on postmodernismis leidnud edasiarendust, postmodernismi
8. 3 kuulsat itaalia kirjanikku: Dante, Petrarca, Boccaccio (igaühest kõige tähtsama teose pealkiri, sisu ülevaade, teose ülesehitus, naise nimi, kellele looming pühendatud) Dante Alighieri- tähtsaim teos: Jumalik komöödia- nägemus hingerännakutest teispoolses maailmas. Koosneb 3 osast (igas osas on 33 laulu+ teose sissejuhatus): ,,Põrgu", ,,Puhastustuli" ja ,,Paradiis". Dante teose põhiidee: Dante kutsub üles püüdlema pimedusest ja pahedest valguse poole. Vaimuvalgus e. haritus ja armastus. Dante armsam: Beatrice. Giovanni Boccaccio- tähtsaim teos: Dekameron. Tegevus toimub 10 päeva jooksul. Raam jutustus. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest jms. Boccaccio armsam: Fiammetta. Francesco Petrarca- Petrarca armsam oli Laura. Ta kujundas soneti. 9. Novelli ja soneti mõiste Novell on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse
eksperdid, professionaalsed ärikorraldajad, võimu alus-oskusteave, valitsuse roll-valitsuse ja firmade koostöö. 12.Majanduslikult mahajäänud mittedemokraatliku ühiskonna struktuuris on põhi osa massidel, vähem on keskklassi ja eliiti. Postindustriaalse demokraatliku ühiskonna struktuuris on võrdselt nii alamklassi, keskklassi kui ka kõrgklassi osakaal. 13. Modernse ühiskonna tunnusjooned: vaated on suunatud tulevikku, oluline on progress, areng, vaimuvalgus. Ütleb lahti minevikupärandist ja vanadest kommetest. Hinnatakse uut ja kaasaegset. Riikide asumine demokraatia teele. 14. Postmodernism: väärtuste suhtelisus, kultuuriline pessimism. Modernismi vastand. Inimesed on eelkõige tarbijad, mitte tootjad. Sotsiaalne nihilism- äärmuslikkus.
Muutused: 1) Omandisuhted kujunesid märksa mitmekesisemaks- enam ei saanud enam tõmmata lihtsat ja selget piiri kapitaliste-omanike ning palgatööliste-mitteomanike vahel. 2) Erineva tulutasemega inimeste elustiil lähenes. Kõik see vähendas ühiskonnas klasside ja gruppide sotsiaalset vastasseisu. 1.6 Modernism ja postmodenrism kui XX saj sotsiaalfilosoofilised teooriad Modernismi põhijooned: progress, areng, emantsipatsioon, avanhard, vaimuvalgus. Modernism on optimistlik elufilosoofia ning tulevikku suunatud filosoofia. Metropolides kasvas välja moderne elustiil, mis surub peale kainuse, ratsionaalsuse, punktuaalsuse, pideva kalkuleerimise. Intellekt muutub elus tähtsamaks kui traditsioonid. Postmodernism: täielik modernismi vastand. Selle kohaselt on ajastud, kultuurid ja inimeste maitsed niivõrd erinevad, et mingisuguseid universaalseid väärtusi ei saagi olemas olla.
hajutatud riigivõimule kaasneb aktiivne kodanikuühiskond (niisiis mitte iga nüüdisaegne demokraatia pole polüarhia) modernism: 1) on optimistlik elufilosoofia mis a) usub inimkonna võimesse hankida tõeseid teadmisi ümbritseva keskkonna kohta, b) usub, et inimesed suudavad neid teadmisi kollektiivselt rakendada, et muuta elu paremaks; modernismi optimismi märksõnad: progress, areng, emantsipatsioon, avangard, vaimuvalgus 2) on globaalne filosoofia (industriaal ja postindustriaalühiskonna teooriad käsitlesid vaid arenenud ühiskondi); kolonialism mõjus arengumaadele (3. maailm) positiivselt, ameerika demokraatiamudelit tuleb eksportida kolmandasse maaailma (neid ,,poliitiliselt moderniseerida") 3) on tulevikku suunatud; erinevalt traditsioonilisest kultuurist ütleb modernistlik kultuur otsustavalt lahti minevikupärandist ja vanadest kommetest; väärtuslik see, mis uus ja
SOTSIAALFILOSOOFILISED TEOORIAD Modernne ehk moodne ja sellest modernism: 1) ühisnimetuseks kõigile nüüdisaegsele (ühiskond, elulaad, arhitektuur) 2) kunsti- ja kultuuriajaloos XiX saj lõpu ja XX saj alguse vool, mis vastandus klassikalisele romantismile ja realismile 3) XX saj sotsiaalfilosoofia suund Modernism seondub märksõnadega progress, areng, emantsipatsioon, avangard, vaimuvalgus optimistlik elufilosoofia, mis usub inimkonna võimesse hankida tõeseid teadmisi ümbritseva keskkonna kohta ning seeläbi lahendada esilekerkivad probleemid. Modernism on globaalne, optimistlik ja tulevikku suunatud. Hinnatakse kolonialismi mõju asumaadele ning ameerikaliku demokraatiamudeli eksportimist kolmandasse maailma (modernisatsioon). Ühtlasi öeldakse lahti minevikupärandist ja vanadest traditsioonidest.
Arenesid kunst, kir- jandus, teejoomise kultus, no teater. Zen-budism mõjutas kogu Jaapani kultuuri (4). 2. soto sekt, mille tõi Hiinast 1227 munk Dogen (1200 1253). Dogeni koolkond rõhutas traditsiooni säilitamise vajadust, õpetaja autoriteeti ja meditatsiooni rolli õndsuse saavutamisel. Dogeni peetakse kamakura perioodil üheks suuremaks intellektuaaliks. Ta ei taotlenud isiklikku au, kuid oli suures lugupidamises. Ta arvates oli budistlik vaimuvalgus saavutatav kõigile, ka naistele. Ta guhtus kriitiliselt Hiina 13 zen-budistlikesse kirjutistesse, mis ignoreerisid buda suutraid, tema arvates võis buda tõelisi kavatsusi leida vaid ta suutrates. Tal oli lahkarvamusi Nichireni õpetusega, sest Dogeni õpetus rõhutas kõigi buda kirjutiste autoriteeti ja kõigutamatut usku budasse (4). 3
inimesi hästi käituma nende endi vabal tahtel, kui sundida neid selleks jõuga; leidku esmajärgulised teadlased nende õukondades endale auväärse pelgupaiga; saagu neile seal osaks ainus nendevääriline tasu võimalus aidata oma mõjuga kaasa nende rahvaste hüvangule, kellele nad on tarkust õpetanud; ainult siis võib näha, mida suudavad voorus, teadus ja võim, kui neid tiivustab üllas võistlus ja kui nad töötavad koos inimkonna õnne heaks. Aga kuni võim on üksi ühel pool, vaimuvalgus ja tarkus üksi teisel pool, siis mõtlevad teadlased harva suurtele küsimustele ja veel harvemini teevad võimukandjad häid tegusid, ning rahvad on endiselt pahelised, kõlbeliselt laostunud ja õnnetud. Mis puutub meisse, tavalistesse inimestesse, kellele taevas ei ole jaganud nii suuri vaimuandeid ja kellele ta ei ole määranud osaks saama nii suurt au, siis jäägem oma hämarusse. Ärgem ajagem taga kuulsust, mis meie eest põgeneb ja mis asjade
poole. Kuna ta siin ilmas otsitavat õigust ei leidnud, siis pidi seda andma vähemalt tulevane elu. Aga oli veelteine põhjus piibli poole pöördumises: kahtlus. Andres kahtles mõnikord oma õiguses, oma õiguse mõistmises. Ja õigusest õiget arusaamist läks ta jumalalt nõudma. Andres mõistis ikka selgemalt, et temal on õigus, mitte Pearul. Aga kui ta ometi oma õigust ei suutnud Pearu vastu maksma panna, siis kippus talle mõnikord meeleheide peale. Mis aitas tema piiblilugemine ja vaimuvalgus, kui Pearu elas oma pimeduses niisama hästi ja paremini? Öine jumalaga kõnelemine tegi Andrese noorte rõõmudele ja naljadele ikka võõramaks. 24. Jõulud Vargamäel (XXXIV ptk.) Jõulude ajal tõid Mäel poisid juba varakult õled sisse eeskambri soojamüüri äärde, ja kõik noored valmistusid kirikusse minema. Tänavu sõideti Eesperes kahe hobuse ja reega ning sõitjaks olid vanuse järgi : Liisi, Andres ja Liine ühele, Maret, Indrek ja Ants teisele,
annaabi.ee 
