Rikkus ja vaesus inimeste eludes Sõnadel rikkus ja vaesus on väga palju erinevaid tähendusi, kuigi enamus seostavad neid sõnu siiski rahaga, aga on ka inimesi, kes mõistavad nende tähendust teisiti. Rikkuse all võib mõelda näiteks head haridust, peret ja tervist. Vaesuse all aga vaimuvaesust, harimatust ja palju muud negatiivset. Esimese asjana peab rikkuse ja vaesuse puhul siiski rääkima rahast, sest just see tuleb selle sõnaga esimesena meelde. Inimesed, kes on rahaliselt kehval järjel, loodavad ja arvavad, et kui kuskilt saaks suurema summa raha, tuleb õnn nende õuele. Aga see ei ole nii. Raha ei tee inimesi õnnelikuks, väga paljud hea finantsolukorraga pered on tõeliselt õnnetud, sest
" Läheb Lõuna-Venemaal tervist parandama, kui Venemaalt ära tuleb, läheb Koitmjõele venna juurde, kes oli metsavaht. Sai kaks last Tallinnas Kadriorus, armastas käia turul, käis keskraamatukogu külastamas ja laenutas raamatuid. Talle pandi Albu valda üles ausammas. Maeti metsakalmistule. Ta suri töötades oma laua taga südamerabandusse. I periood: 1900 ilmus 2 jutustust : ,,Kilgivere Kustas" ja ,,Ärakadunud poeg." külajutud, mis kujutavad inimeste väiklust ja vaimuvaesust. 1901 ,,Mäetagused vanad" sügavama inimlikkuse avamine. Seal on kolm meeleolu: koomiline, lüüriline ja traagiline. Peategelasteks on kaks vana inimest (paljurääkiv naine ja tema mees). Lugu on väga realistlik 1903 jutustus ,,Tähtis päev" 1901-1902 kolm jutustust ,,Kes oli koolmeister?" ,,Kooli Alma," ,,Käbe Kaarli noor naine." 1903 ,,Vanad ja noored" kahe põlvkonna vaheline konflikt, koomiline ja traagiline, lõpus on surm ja sünd üheaegselt. 1904 ,,Ajalehekandja nr
palju. Samuti oleks meie keel palju vaesem. Või siis hullem variant Eestis räägitaks praegu võib-olla üldse saksa ja vene keelt või isegi mingit ebamäärast segu... Esmakordseks suurürituseks kujunes esimene üldlaulupidu. Laulupeo tähtsus oli suur see kasvatas tohutult eestlaste ühtsustunnet. Laulupeost lähtuv vaimustus levis üle kogu maa. Siiski on see üpris vastuolulise väärtusega. Idee võeti ju sakslastelt ning see näitab eestlaste vaimuvaesust. Samuti esitati seal väga vähe eestimaised laule. Samas oli see esmakordne suurem laulupidu, kus osalesid koorid üle terve Eestimaa ning omal kohal olid ka kõned, millest ei puudunud isamaalised motiivid. 1870ndatel jaguneti kahte leeri: mõõdukad, kelle ninameesteks olid Jannsen ja Hurt ning radikaalid eestvedajateks Jakobson ja Köler. Tekkisid teravad vastuolud lepliku Jannseni ja radikaalse Jakobsoni vahel. Ühtlasi eemaldas Jannsen sakslaste nõudel lehe juurest Hurda. Nii
Peale gümn Tallinnasse, ajalehe ,,Teataja" toimetusse. 1907-1911- Tartu Ülikoolis õigusteadus, jäi lõpetamata, kuna haigestus tuberkuloosi. Ravis end venna juures Koitjärvel ja 1912-1913 Kaukaasias. 1919 aastani elas vabakutselisena Koitjärvel, siis Tallinnas, kus abiellus. Ainus, kellele püstitati eluajal mälestussammas. Looming. 1900-ilmusid esimesed maaeluteemalised jutustused (Mäetaguse vanad, Vanad ja noored), mis kujutavad inimeste väiklust ja vaimuvaesust, eri põlvkondade konflikte. Üliõpilasaastail peateemaks noortevahelised suhted, võitlus moraalinormidega, elutüdimus (Pikad sammud, Üle piiri). Autor sai suure kriitika osaliseks. Kaukaasias kirjutas ,,Varjundid"-traagiline armastuslugu, väga ergas maailmataju. Loomingu kõrgperiood 1921-1940: algas näidendist ,,Juudit", pingeline isikudraama, Piibli müüdi tõlgendus. Aga Tammsaare Juudit on isekas, ihkab armastust ja võimu. Tapab
Alveri luule on ajakriitiline ennekõike sis,kui ta seab küsitavaks käibetõdesid ja ühiskondlikke norme.Talle omasel viisil ,sageli iroonia ja paradokside kaudu,viitab luuletaja 1930.aastate eesti ühiskonna provintsikule piiratusele.Ta sõjaaegsed luuletused on sõnastatud rahvaluule lähedase kujundlikkusega.Hiljem hakkab ta väga sageli kasutama oma lapsepõlvekodu. 8.Aastal 1900 ilmusid ajakirjanduses tema esimesed maaeluteemalised jutustused,mis kujutavad inimeste väiklust ja vaimuvaesust,mõistmispüüde puudumist eri põlvkondade vahel.Kui ta käis ülikoolis sis kerkis tema jutustuste ja novellide teemaks noortevahelised suhted."üle Piiri".tema kõrgperioodi avab näidend ,,Juudit".See on pingeline isikudraama,mis on keskendunud Juuditi sisemaailma avamisele.Teos ,,Kõrboja peremees"on hoolikalt läbi mõeldud ülesehitusega,väga lihtne ja poeetiline romaan.Tema suurteos on Tõde ja õiguse viis osa.Ta mõte oli avada talupojaelu kaudu üldinimlikke teemasid
Kõik nad on millegagi piiratud. Suures osas oma süü tõttu ja sellepärast autor ei tunne varjamatut poolehoidu kellelegi tegelastest. Cela tegelaste elu hämmastab amoraalsuse ja mõttetusega. Inimesed justkui kramplikult klammerduvad eluprotsessi külge, elementaarseid vajadusi rahuldamise võimaluse külge. Nad isegi käivad kirikus, paluvad jumalat, aga vaimsus ei tule kõne allagi. Ümberringi on nälg ja kohutav vaesus. Harvad tegelased kes elavad enam-vähem jõukuses kannatavad vaimuvaesust, aga muidugi ei aima seda. Üks meeldejäävamast lugudest minu jaoks oli see, mis mahtub kahele reale, aga samal ajal näitab iiveldust elust mida inimene saab tunda kui teda viidi meeleheitele. See on lugu mehest kes ,,oli haige, tal pole ainustki reaali, aga ta võttis endalt elu sellepärast et toas oli tunda sibulalõhna". Romaani mõte kujunes elu absurdsusest pessimistliku idee mõju all, kõik põhineb elu ringkäigu mõttetusel ja sihitusel
endast meelega vale mulje jätta. Et peita oma vigu ja esitada ennast kellegi teise, parema inimesena. On ju küllalt palju neid, kes ei ole endaga rahul. Ja internetis saad ju ennast rääkida selliseks nagu ise tahad. Ja siis ongi nii, et kui saadakse kokku, siis pettutakse teineteises, sest netis ideaalsena tundunud inimese asemel on keegi teine. Paljud aga elavad litsalt ennast internetis välja või siis näitavad oma vaimuvaesust, kasutades mingit ananüümset nime, ning rääkites nilbet juttu. Veel otsivad interneti kaudu omale ohvreid igasugused perverdid ja muud kõrvalekalletega inimesed. Enamasti otsitakse lapsi, sest neid on lihtsam petta ja ära kasutada. Ning osadele meeldib ennast lihtsalt veebikaamerast näidata. Veel on suureks probleemiks internetis leviv pornograafia. See on kõigile kättesaadav ja ei ole mingit garantiid, et sinu alaelaine laps seda ei vaata.
Suri oma kirjutuslaua taga (südamerabandus) 62- aastaselt. Looming- kriitilise ja psühholoogilise realismi esindaja eelkõige. Teda on mõjutanud talupoeglik päritolu. Vastandab inimmõistust ja tundeid.Loomingus kerkib esile mats (looja) ja vurle(tarbija) ,naiskarakterid olid tugeva isiksusega.Tõlkis "Kuritöö ja karistuse" Dostojevski , "Dorian Gray portree" O.Wilde. Alustab kirjutamist jutustustega, mis on maaeluteemalised,kjutavad inimeste väiklust ,vaimuvaesust,mõistmispüüde puudumist kahe põlvkonna vahel.1900, Postimehes "Kilgivere Kustas" , "Ärakadunud poeg". 1901a . "Mäetaguse vanad" - jutustus.tüüpilised karakterid - palju lobisev eit , mõtlik vanamees. Novellid , artiklid,miniatuurid,näidendid, romaanid.1903.a "Tähtis päev".1921 "Juudit" -piibli müüdi tõlgendus , draama või tragöödia.avab autori kõrgperioodi, pingeline isikudraama
-30. aastate kriitiline- ja psühholoogiline realism. Kirjaniku esikjutud ilmusid 1900. aastal "Postimehes". Need olid noore gümnasisti katsetused, kirjutatud XIX sajandi eesti kirjanduse vaimus, võitlesid karskusaate eest ja esitasid pilte mõisamiljööst. Küpsema tulemuseni jõudis Tammsaare naturalistlike sugemetega külaelukujutustes "Kaks paari ja üksainus" (1902) ning "Vanad ja noored" (1903). Autor näitab neis külarahva armetust ja vaimuvaesust, mis väljendub mõttetutes ja kurb-koomilistes riidudes ning nürimeelses alalhoidlikkuses. Nooreestlaste otsiv vaim avaldus ka rühmitusele lähedal seisva Tammsaare loomingus. Jutustustes "Pikad sammud" (1908), "Noored hinged" (1909) ja "Üle piiri" (1910) on kirjanik loobunud tavapärasest süzeest ja miljööst ning keskendunud haritlasnoorte hingeelu keerdkäikude ja -sõlmede eritlemisele. Tema loomelaadi iseloomustab seejuures impressionism. 1922
30. aastate kriitiline- ja psühholoogiline realism. Kirjaniku esikjutud ilmusid 1900. aastal "Postimehes". Need olid noore gümnasisti katsetused, kirjutatud XIX sajandi eesti kirjanduse vaimus, võitlesid karskusaate eest ja esitasid pilte mõisamiljööst. Küpsema tulemuseni jõudis Tammsaare naturalistlike sugemetega külaelukujutustes "Kaks paari ja üksainus" (1902) ning "Vanad ja noored" (1903). Autor näitab neis külarahva armetust ja vaimuvaesust, mis väljendub mõttetutes ja kurb-koomilistes riidudes ning nürimeelses alalhoidlikkuses. Nooreestlaste otsiv vaim avaldus ka rühmitusele lähedal seisva Tammsaare loomingus. Jutustustes "Pikad sammud" (1908), "Noored hinged" (1909) ja "Üle piiri" (1910) on kirjanik loobunud tavapärasest süzeest ja miljööst ning keskendunud haritlasnoorte hingeelu keerdkäikude ja -sõlmede eritlemisele. Tema loomelaadi iseloomustab seejuures impressionism. 1922
annaabi.ee 
