Loodusteadused ja vaimuteadused Mõjutusseos e. toimeseos uurija ja uurimisobjekti vahel Toimeseos (Wirkungszusammenhang) põhineb läbielamise ja mõistmise suhtel. Indiviid on suhtesüsteemi kandja elades ühiskonnas, olles sellega seotud ja sellest mõjutatud ning mõjustades selle kujunemist. Et mõjutusseosed on ajalooliselt muutuvad, siis ei eksisteeri D. j. ka mingeid absoluutselt kehtivaid väärtusi. Toimeseos vaimuteadustes erineb tavapärasest põhjus-tagajärg seosest, mis esineb loodusteadustes. Toimeseostena interpreteerib D. ka erinevaid ühiskondlikke institutsioone ja inimühendusi, nt. epohhi ja ajastu mõisteid, mille kaudu D. järgi ei tule luua ajaloo välist jaotust, vaid nad peavad välja kasvama antud ajal elanud inimeste ühistest väärtushinnanguist, eesmärgiseadeist ja ühisest eluhorisondist, mis ühendab ja piiritleb antud ajastut; sellest piiritlusest
Väärtus on see, mille pärast teadust teha. Unikaalsus, see mis kordub pole väärtuslik. Väärtuskontseptsioon, kus väärtus on seotud unikaalsusega. Tuleb välja kristlik metafüüsika. Ajalugu käsitlus; Jeesuse elust jutustus. Ühelt poolt on ajalooline juhuslik; selle juhuslikkuse puhul on see, et see sündmus on tähenduslik kristlastele. Ajalugu peaks taotlema seda, et millel on tähenduses inimelu terviku jaoks. Seminar 2. Wilhelm Dilthey. Ajaloolise maailma ülesehitus vaimuteadustes. Ka see teos on filosoofia legitiimsuse suhtes. Tunnetusteooria – epistemoloogia. Vastandub metafüüsikale (traditsiooniline filosoofiline tegelemine). Ühelt poolt veel positivism (teadus on ühtne ja see teaduslik ühtsus väljendub teadusliku meetodi ühtsuses). Proovitakse leida kesktee positivismi ja metafüüsika vahel. Windelband: transtsendentaalne aksioloogiline subjekt, subjekt konstreerib meetodi; ja
Nende sarnasust pole võimalik läbi kultuurikontaktide seletada. Sarnased motiivid on rändmotiivid, mütoloogilised paralleelid, ühtne indoeuroopa ühtsus, --oraaklid, kodust lahkumine, katsumised, kannatused, sümboolne võitlus isaga, koju tagasipöördumine jne.... Sarnased rändmotiivid on inimpsüühika elemendid Karl Abraham "Unenägu ja müüt", Otto Rank "Müüt kangelase sünnist", Hans Sachs ja Otto Rank "Psühhoanalüüsi tähendus vaimuteadustes" K. G. Jung ja jungiaanlik traditsioon Jung: "kollektiivne mitteteadvus" ja arhetüübid- motiivid, mis säilivad Erich Neumann (1905-1960): "Teadvuse teke ja ajalugu". Loomise müüt: Uroboros, Magna Mater, Esivanemate lahutamine (vastandite teke) Uroporos-enda saba suushoidev madu, pole lõppu ega algust, sümboliseerib ürgset lõpmatust, Joseph Campbell Monomüüt- (e kangelasmüüt) "Tuhandepalgeline kangelane" (1949), "Jumala maskid"(1958-68)
erilisega. Historitsism : – nimi, mille andis K. Popper. Ta nimetas nii osa vaimuteadusi. Ajalooteaduse suundumus, mis on historismi vastand. Usk, et ajalool on kindlad seaduspärasused ja lõppsiht (Hegel, Vico). Vaimuteaduste vool, mis üritab leida positiivseid seaduspärasusi ka vaimuteadustele. Püüdlus positivismi kriteeriume vaimuteadustele anda(võtta positiivset üle). Eugeenika – kui eemaldame mingi inimgrupi, nt ülekaalulised, siis on maailm parem (positivism vaimuteadustes). Vaimuteadused keskenduvad sellele, mida uurida.(Fenomeloogia) Karl Propper 1902-1994 :Ta arvab, et teadus on edukas tänu sellele, et praktikas ei püüa ta kunagi teada saada kogu tõde, vaid astub samme, et sellele lähemale jõuda.Otsustav samm, mille Propper tegi, seisnes selles, et ta rakendas pragmaatilist igapäevatarkust- et edasi viib meid katse ja eksituse meetod- keerukatele teooriatele. Fenomeloogia:On arusaam, et ükski nähtus ei avane vaatlejale oma tervikus vaid
Oidipuse müüt: isatapp ja abielu emaga. Tootem ja tabu (1912-13). Pojad tapavad isa naiste pärast. Isatapp äratab poegades süütunde, mis viib isa jumaldamiseni: tootemloom asendab isa. Tootemlooma tapu keeld süütunde vältimiseks. Freudi õpilased uurisid, kuidas Oidipuse müüt rakendub erinevates mütoloogiates. Pole vahet rahvaste psühholoogia ja inimpsüühika vahel. K. Abraham Unenägu ja müüt, O. Rank Müüt kangelase sünnist, H. Sachs Psühhoanalüüsi tähendus vaimuteadustes. Müüdi abil on võimalik patsienti ravida. C. G. Jung ja jungiaanid. Kollektiivne mitteteadvus, lapse ema, animuse ja triksteri arhetüübid. Jung kritiseerib Freudi kinnisideed, Oidipuse kompleksi, ja arvab, et alateadvus kätkeb endas ürgseid energiaid, mis omandavad teadvuses narratiivi kuju. Mütoloogilise sümboli arhetüübi mõiste on väga lai, hõlmates mitmeid sümboleid ja müüte. Lapse arhetüüpi kehastab Kristus. Laps asub surma ja elu piiril, tal on vastandlikud omadused
Kahe meetodi -- divinatsiooni (ennetav intuitiivne terviku mõistmine, etteaimamine) ja võrdluse rakendamine, analüüs ja sisseelamine. Hans G. Gadamer (1900-2002) Peateos on "Tõde ja meetod". Kunstile ja vaimuteadustele eri-omane tõde, mis pole ühendatav uusaegse teaduse meetodi mõistega. Vaatleb teadmiste loomist kindlate meetodite abil kui uusaegsele teadusele olemuslikku. Tõde on seal tunnistatav vaid selle puhul, mis on metoodiliselt kindlaks tehtud. Vaimuteadustes aga ei pea tunnetus põhinema mitte metoodilisele eemaldumisele oma esemest, vaid, vastupidi, mõtestaja (tõlgendaja) kuuluvusele oma eseme ja selle ajaloo juurde. Inimliku maailmakogemuse olemuslik keelelisus: "Olemine, mis võib mõistetud saada, on keel." Teksti mõistmiseks pole oluline mitte niivõrd autori biograafia jne, tuleb lahus hoida autori kavatsus ja teksti tähendus. Schleiermacheriga polemiseerides: mõistmine pole taasloomine, vaid alati loomine, mitte
Tema meetodi tunnusjoonteks oli kirjeldatava nähtuse jagamine üksikuteks lihtsateks elementideks (s.t. nähtuse analüüs), hüpoteesi püstitamine, hüpoteesi kontroll eksperimendi abil, deduktiivne järeldus, matemaatiliselt formuleeritud loodusseaduste koostamine. Teaduslikus tunnetuses on võrdsel määral olulised osalised nii mõistus kui vaatlus. Filosoofias toob taolised ratsionalistlikud meetodid kasutusele matemaatikust mõtleja Rene Descartes (1596- 1650), kes võtab vaimuteadustes käibesse loodusteaduste saavutused ja matemaatika meetodid. Suuresti just Descartes' nimega on seotud ratsionalistliku mõtlemisviisi kujunemine 17. sajandil, mis valitsevaks muutub alles 18. sajandil. Nüüdsest saab ja tuleb tõena tunnustada seda ja ainult seda, mis on selgelt ja loogiliselt tunnetatav. Teadusliku mõtlemise eeskujuks pidi saama matemaatika, seetõttu on sageli juttu geomeetrilisest meetodist, (mos geometricus). Usaldada sai ainult oma mõistust
annaabi.ee 
