3. Asi, mis on osadeks jaotatav ning asi, mis ei ole osadeks jaotatav, on olemuslikult erinevad. 3 3. Seega on vaim olemuslikult kehast erinev. Miks ei ole vaim jagatav? Saab eristada vaimuseisundeid; mõnede psühhopatoloogiate korral võib olla osa vaimust blokeeritud või esineda vaimne lõhestumine. Eeldab, et peale vaimuseisundite leidub veel üks (jagamatu) mina. Seda eeldust ei jaga paljud filosoofid, näiteks Hume, kes pooldab nn mina kimbuteooriat –lisaks vaimuseisunditele neist eraldiseisvat mina olemas ei ole Kujuteldavus: Vaim on olma kehata, järelikult pole materiaalsus vaimule iseloomulik. Kujuteldavuse argument (mõttemudel) Moodne kujutletavuse argument: • zombid on kujtletavad • Kui kõik on kujutletav, siis on zombid olemas • kui zombid on võimalikult olemas, siis pole teadvus identne mõne füüsilise nähtusega e. kuidas saab inimese teadvus sellise füüsilise asjaga nagu zombid olla seotud
jaotatav osadeks. 3. Asi, mis on osadeks jaotatav ning asi, mis ei ole osadeks jaotatav, on olemuslikult erinevad. 3. Seega on vaim olemuslikult kehast erinev. Miks ei ole vaim jagatav? Saab eristada vaimuseisundeid;mõnede psühhopatoloogiate korral võib olla osa vaimust blokeeritud või esineda vaimne lõhestumine. Eeldab, et peale vaimuseisundite leidub veel üks (jagamatu) mina. Seda eeldust ei jaga paljud filosoofid, näiteks Hume, kes pooldab nn mina kimbuteooriat – lisaks vaimuseisunditele neist eraldiseisvat mina olemas ei ole. Kujuteldavus: Materialismi vääramiseks piisab keha ja vaimu lahknemise võimalikkusest. Kui on võimalik, et vaim esineb ilma kehata, siis ei ole materiaalsus vaimule olemuslik. Samalaadseid argumente esitatakse ka tänapäeval. Kujuteldavuse argument: Moodne kujuteldavuse (conceivability) argument: 1. Zombid (teadvusega inimestega füüsiliselt identsed, ent ilma teadvuseta olendid) on kujuteldavad. 2. Kui kõik, mis on
Keha on jaotatav osadeks; vaim ei ole jaotatav osadeks; asi, mis on osadeks jaotatav ning asi, mis ei ole osadeks jaotatav, on olemuslikult erinevad; seega on vaim olemuslikult kehast erinev. Miks ei ole vaim jagatav? Saab eristada vaimuseisundeid; mõne juhtumi korral on osa vaimust blokeeritud või lõhenenud. Eeldab, et peale vaimuseisundite leidub veel üks jagamatu mina. Seda eeldust ei jaga paljud filosoofid, näiteks Hume, kes pooldab nn mina kimbuteooriat – lisaks vaimuseisunditele neist eraldiseisvat mina olemas ei ole. Keha ja vaimu interaktsioon. Descartesi järgi on keha ja vaim küll erinevad, kuid nad on siiski teineteisega seotud. Descartesi dualismi nimetatakse interaktsionistlikuks dualismiks – keha ja vaimu vahel toimub interaktsioon. Keha kui mehhanism. Descartes kujutas keha kui mehhanismi. Mööda veresooni liiguvad peened osakesed, mis ajju jõudes muutuvad eluhinguseks või animaalseteks vaimudeks. Soonte avanemise eri
olemuslikult erinevad. 3. Seega on vaim olemuslikult kehast erinev. Miks ei ole vaim jagatav? Saab eristada vaimuseisundeid;mõnede psühhopatoloogiate korral võib olla osa vaimust blokeeritud või esineda vaimne lõhestumine. Eeldab, et peale vaimuseisundite leidub veel üks (jagamatu) mina. Seda eeldust ei jaga paljud filosoofid, näiteks Hume, kes pooldab nn mina kimbuteooriat lisaks vaimuseisunditele neist eraldiseisvat mina olemas ei ole. 109. Kujuteldavus Materialismi vääramiseks piisab keha ja vaimu lahknemise võimalikkusest. Kui on võimalik, et vaim esineb ilma kehata, siis ei ole materiaalsus vaimule olemuslik. Samalaadseid argumente esitatakse ka tänapäeval. 110. Kujuteldavuse argument Moodne kujuteldavuse (conceivability) argument 1. Zombid (teadvusega inimestega füüsiliselt identsed, ent ilma teadvuseta
Ka vaimunähtused on materiaalsed. Materialistlikud käsitlused: biheiviorism, identsusteooria, funktsionalism Biheiviorism: vaim pole muud kui käitumine. Biheiviorism jaguneb metodoloogiliseks ja analüütiliseks. metodoloogiline biheiviorism - psühholoogia peaks tegelema üksnes vaadeldava käitumisega, muu pole teaduslikult oluline, kuivõrd ta pole objektiivselt testitav. Watson, Skinner analüütiline biheiviorism - esmajoones seisukoht vaimuseisunditele viitavate väljendite tähenduse ning seeläbi ka vaimuseisundite kohta. Hempel, Ryle Väited kellegi vaimuseisundite kohta on väited isiku tegeliku ja võimaliku käitumise kohta *Ryle: Dualism põhineb kategooriaveal - ühte loogilisse kategooriasse kuuluvaid sündmusi või fakte käsitatakse nagu nad kuuluksid mõnda teise loogilisse kategooriasse. Dualism pani vaimunähtused füüsikaliste nähtustega samasse kategooriasse
kõiges kokku füüsikaliste seisunditega. Hilary Putnam (1926) pakub välja funktsionalismi. Erinevad ajuseisundid võivad põhjustada samasugust käitumist. Vaimuseisundist peab mõtlema kui funktsionaalsest seisundist, nii nagu arvutil. Aju on riistvara, teadvus on tarkvara. Kriitikud arvavad, et see on ilus jutt, kuid ei selgita midagi. Materialistlik vaimufilosoof Daniel Dennett (1942) lõi teadvusteooria, mis tugineb teadvuse sisule, mitte vaimuseisunditele. Teadvuses eksisteerivad meelelised kvaliteedid ehk kvaalid (nt punasus). Dennett taandab kvaalid otsustuste sisule, mida tajuja väljendab. Nt. sinise tajumine on tegelikult otsustus: see on sinine, on väär rääkida sinisuse kvaliteedist. Tajutu pole midagi muud, kui tajuja selle kohta öelda suudab. Otsustusi korrigeeritakse pidevalt ning pole ühtsest neurokeskust (aju uuringud väidavad sama). Erinevad aistingud kooskõlastatakse üheks tõlgitsuseks
Üksnes lõpmatuses võime tunnetust puudutada. Inimene asub õpetatud mitteteadmise seisundis, tuleb esile, kui hakatakse Jumalast rääkima. Mida suurem ring, seda rohkem kaar läheneb sirgjoonele. Jumal on üheaegselt maximum ja minimum (temast pole kõrgemat ega madalamat). Jumal kui võimalik olemine - on kõik, mida ta olla võib. Maailmas on olemine ja võimalikkus sageli erinevad, sest asjad jäävad maha oma võimalikkusest. Inimese poolt loodud asjad on sarnasused oma vaimuseisunditele. Jumala poolt loodul on Jumala vaim. Inimese vaim on jumaliku vaimu pilt. Tunnetuses on eri koht matemaatilistel vormelitel. Võrdleb vaimu kosmograafiaga (meeled, mille põhjal kaardi teeb, samas kindlad vormid, proportsioonid). Tunnetab maailma enda joonistatud proportsioonide kaudu. Maailmaruumil pole keskpunkti, maa pole selle kese, maa liigub. Universumil pole piire - tung lõpmatusse. Samas rõhutab erinevust ja individuaalsust. RENESSANSS Prantsuse keelest, tähendab "uuestisünd
annaabi.ee 
