Vaimastvere Kool Rhodose Koloss Referaat Koostaja: Sander Sukk Juhendaja: Triinu Küünal Vaimastvere 2014 Rhodose Koloss Ehitamise aeg Kuju ehitus algas 292.aastal eKr ning kestis kokku 12 aastat. Ehitamise põhjused 304.aastal õnnestus pääseda Rhodose elanikel suurest piiramisest ja seda sündmust tuli tähistada. Inimesed olid nii tänulikud, et nad otsustasid ehitada hiiglasliku kuju, päikesejumal Heliose auks. Asukoht ja selle kirjeldus
abikaasa ja pojad ning ka mõisa viimane omanik Erich von Oettingen. Kalmistule on ehitatud pseudogooti stiilis kabelihoone Paduvere talumuuseum Paduvere, 48401 Jõgeva Vaimastvere lähedal looduslikult kaunis vald, Tel. (077) 63 046, kohas asub Paduvere talumuuseum , 050 86 580, Avatud 15.05- mis avas külastajatele uksed 1971.a. 15.09 11-18, muul ajal Eramuuseumina tegutsevas ettetellimisel. Pilet: talumuuseumis saab tutvuda eestlaste õpilased 5 EEK, elu-oluga 18. ja 19
arvult (4424 inimest 1. jaanuari 2016. aasta seisuga) ning on maakonnas teisel kohal Jõgeva linna järel [1]. Otsustasin uurida Jõgeva valla keskkonnaseisundit sellepärast, et olen pärit Jõgevalt ning mu vanemad elavad endiselt seal. Joonis 1. Jõgeva valla asukoht Jõgeva maakonnas [14]. 2 1. ÜLEVAADE PIIRKONNA HETKESEISUNDIST Suuremaid keskusi on Jõgeva vallas 5- Siimusti, Laiuse, Kuremaa ja Jõgeva alevik ning Vaimastvere küla. Need kõik on välja kujunenud iseseisvad keskused. Kokku on vallas 41 asustusüksust [1]. Jõgeva valla keskmine rahvastiku tihedus statistikaameti andmetel 2015. aasta seisuga on 9 inimest km 2 kohta. Elanikke oli vallas 1. jaanuari seisuga 2015. aastal 4471 ja 1. jaanuari 2016. aasta seisuga 4424 [2]. Tähtsamatest ühendusteedest läbivad valda Piibe maantee, Põltsamaa-Mustvee maantee ning Tallinn-Tapa-Tartu raudteeliin. Vallas on 2 rongi peatuskohta- Pedja ning Jõgeva rongijaam
Järvamaa Koeru vallaga. Ülejäänud piirnevad vallad kuuluvad juba Jõgevamaa koosseisu - idas on ühine piir Torma vallaga, lõunas on piirinaabriteks Palamuse ja Puurmani vald, läänes Puurmani ja Pajusi vald. Jõgeva vald on oma pindalaga 458 km2 Jõgeva maakonna suurim omavalitsusüksus ja elanike arvult maakonnas teisel kohal Jõgeva linna järel. Praeguse Jõgeva valla territooriumil on 41 asustusüksust, millest suurimad on Jõgeva, Siimusti, Laiuse ja Kuremaa alevikud ning Vaimastvere küla. Vallale on iseloomulik kaunis Vooremaa maastik, mida läbib Pedja jõgi, aga samuti Endla looduskaitseala oma puutumatu loodusega. [https://jogevavv.kovtp.ee/et/tutvustus-ja-asukoht] Valituks osutus Jõgeva vald, kuna töö kirjutaja (Sirle Erimäe) on ise pärit Jõgeva vallast, Vaimastvere külast . 1. Ülevaade piirkonna hetkeseisundist Praeguse Jõgeva valla territooriumil on 41 asustusüksust, millest suurimad on
kasvavad. Suurem osa järvi on koondunud voorestiku lõunaossa, vaid Kuremaa järv paikneb teistest kaugemal põhja pool. Väga omapärane on järskude voorenõlvade vahel olev pikk ja kitsas Raigastvere järv, mis meenutab pigem jõge kui järve. Umbes kolm neljandikku tänapäeva Vooremaa territooriumist on kultuuristatud ning looduslikku taimkatet on säilinud vaid väikeste areaalidena. Suuremaid metsi leidub regiooni servaaladel Vaimastvere ja Laiuse vahel, Kassinurme ja Kaarepere, idanõlval aga peamiselt Roela ümbruses ja mõhnastikel. Vooremaa keskosas on erandiks Luua ümbrus, kus on varematest aegadest säilinud salumetsa. Viimase puurindes domineerib küll kuusk, ent sellega kõrvuti kasvab ka haaba, pärna, saart, tamme, jalakat. Rikkalikud on nii põõsa- (sarapuu, kuslapuu, mage sõstar jt) kui ka rohurinne (sinilill, lõhnav varjulill, koldnõges, püsik-seljarohi, metspipar, salu-siumari, harilik saluhein jt)
juulil 1941, kui punaväelasest ja hävituspataljonlasest koosnev hästirelvastatud üksus ründas Võrtsjärve ja Valguta küla vahel metsas 8 mehest koosnevat metsavendade gruppi. Taganemisvõimaluse väljaselgitamiseks saadeti kaks meest luurele. Enne nende naasmist, piirati metsavennad ümber. Järgnevalt võtsid metsavennad üle Ahja vallamaja ja postkontori hooned ning heiskasid neile Eesti lipu. Pärast seda vallutasid metsavennad Jõgeva ja Kallaste linna ning Laeva, Ahja, Vaimastvere, Laiuse, Kuremaa, Pala ja Sadala vallamaja. Juba võeti võim üle ka Meeksi ja Võnnu vallamajas ning vallutati mitu punavägede õhuvaatlusposti. Kuid siis saabus Võnnu piirkonda üks Punaarmee regulaarväeosa, ning veel 100-meheline hävituspataljoni üksus. Toimunud haarangul metsavendi mitte leides, lahkusid need Võnnust. Kuid tuli tagasi umbes 30-meheline hävituspataljoni salk, keda ründasid metsavennad. Neile tuli appi mehed Ibastest, kes tõid kaasa laskemoona
VAIMASTVERE PÕHIKOOL Referaat EESTI LUULE JUHAN SÜTISTE Koosatas: 7.klass Juhendas: 2004 Sissejuhatus...1-2 Juhan Sütiste...3-4 Looming...5-6 Näiteid loomingust...7 Kokkuvõte...8 Kasutatud kirjandus...9 Vahetu kaasaeg ei tunnistanud noort generatsiooni mitte päris reservatsioonideta, sest neile oli eelnenud eluläheduse periood, millele reaktsiooniks arbujalik kunstipreesterlus osalt oli ka sekkunud. "Luule peab olema vaba ja rippumatu, alles siis võib ta tõeliselt vallutada elu ja seda paremate ja puhtamate ideaalide poole juhtida," sõrendas Talvik oma artikli "Luule ja elu" juhtmõtet (Talvik 1937: 61). "Suur loominguline inspiratsioon rajab sildu ka kõige pimedamate kuristikkude kohale; ta muudab isegi eluläheduslased "esteetideks" ning "esteedid" eluläheduslasteks", näitab Talvik sealsamas ajastut iseloomustavale poleemikale lahendus...
aastapäeva. Pärast pidustusi andis EÜS ajaloolise lipu hoiule Eesti Rahva Muuseumi. 15. aprillil 1935 asutati nimede-eestistamise kesktoimkonna juurde Eesti Lipu toimkond. 21. juunil 1940 kõrvaldati Pika Hermanni tornist Eesti Vabariigi lipp. 22. juunil tõsteti sinimustvalge küll oma kohale tagasi, kuid selle kõrvale pandi punalipp. 27. juulil või 6. augustil 1940 kadus sinimustvalge lipp Pika Hermanni tornist. EÜS-i liikmed viisid ajaloolise lipu Nõukogude võimu eest varjule Vaimastvere lähedale Lääne- Mardi tallu. 28. augustil 1941 heiskas 16-aastane Fred Ise koos kaaslastega lipu Pika Hermanni torni. 19411944 tunnustasid Saksa okupatsioonivõimud sinimustvalget eestlaste rahvuslipuna, kuid mitte riigilipuna. 21. septembril 1944 tõsteti Eesti lipp sakslaste lahkudes korraks veel Pika Hermanni tippu, ent 22. septembril 1944, kui Punaarmee oli Tallinnasse sisenenud, asendati see taas punalipuga. 21
Kilingi-Nõmme linnas; · 4. juulil Pärnumaal võeti võim üle Abja, Orajõe ja Häädemeeste vallas.; · 4. juuli 1941 - Kilingi-Nõmme lähedal toimus major Paul Lillelehe juhtimisel Liivamäe lahing, kus metsavennad võitlesid NKVD ja hävituspataljoni umbes 150- mehelise üksusega. · 5. juulil võeti Mõisakülas ja Tõrvas võim üle nõukogude esindajatelt. · Mõra lahing 6. juulil 1941 - Jõgevamaal, Laiuse ja Vaimastvere kaitseliitlased lõid puruks hävituspataljoni suured jõud. · 7. juulil Lõuna-Pärnumaal ründas umbes 400 meheline hävituspataljoni ja punaarmee üksus Rannametsa piirkonnas ca 60 kohalike meeste üksust. Kahe kergetanki abiga sunniti kaitsjad taanduma Timmkanali taha, kus nad uuesti positsioonile asusid. · 8. juulil põletas hävituspataljon Rannametsa külas maha 14 talupidamise hooned, Rannametsa koolimaja ja Võiste kiriku
töötada ühiskondlikus korras oma territooriumile nägusa ja kultuurse ilme andmiseks 300 töötundi (Kägo, Generalov, Rink: 1960). Hea meel on tõdeda, et juba 1960. aastal hooliti oma ümbrusest. Nüüdki tehakse koristustöid, et Eestimaa ilme kaunis näiks. Küll aga oma aia eest hoolitseb igaüks ise, ei tehta niipalju koostööd. 41. Möödunud kolmapäeva hommikul kiirustas palju põlluharijaid ning karjakasvatajaid Vaimastvere kultuurimajja. Kokku tuli üle 260 inimese ja seal toimus ,,Endla", ,,Valguse" ja ,,Bolseviku" kolhoosi ühine koosolek (Kärp: 1962). 42. Lenini - nimelise ja ,,Suure Oktoobri" kolhoosi teedel liikudes näen päevast päeva võõrastavat pilti: hobust kõigest jõust tagant sundides sõidab kolhoosnik (Hoidkem hobust Kolhoosnik, 20. 02. 1962). Õõvastav on teada saada, et olud olid tõesti viletsad. Põhitöö tehti sel ajal küll hobustega, aga toitu nappis. 43. Pühapäeval, 15
Peamiseks probleemiks kujunes relvastuse puudumine. Relvade saamiseks rünnati punaarmeelasi, hävituspataljonlasi, militsionääre ja kohalikke täitevkomiteesid. Võitluse algus: Algas 1. juulil, kus metsavennad ründasid Kiviõli linna. Viljandimaa metsavennad vallutasid Lustivere, Rimmu, Kõpu, Paistu, Vastsemõisa ja Imavere vallamajad. Pärnumaa metsavennad võtsid võimu alla Mõisaküla ja Killingi-Nõmme. Tartumaa metsavennad võtsid enda kontrolli alla Kallaste linnad, Laeva, Ahja ja Vaimastvere, Võnnu, Meeksi ja Sadala. Tihtipeale rünnakud ebaõnnestusid ja kui õnnestusid siis ei suudetud hoida oma positsioone piisavalt kaua. Metsavendade aktiivsuse tõusi edendas Saksa vägede edasiliikumise tempo. Piirkondlikud eripärad: 1) Üldnimetuseks kujunes metsavend, kuid erinevates piirkondades kasutati selliseid nimesi: Malevlased, Roheline Armee, Võru Kaitsekorraldus, Leisi valla Julgeoleku Komitee, Omakaitse. 2) Suurus: Vastavalt
annaabi.ee 
