hoida nagu algkapitali." Lennart Meri Surm · Lennart Meri suri peaaju pahaloomulisest kasvajast põhjustatud ajuturse tõttu 14. märtsil 2006. aastal. Kasutatud kirjandus http://vp1992-2001.president.ee/est/vp/Faktid.asp http://vp1992-2001.president.ee/est/vp/Elulugu.asp http://et.wikipedia.org/wiki/Lennart_Meri http:// www.postimees.ee/758850/presidentide-konede-analuus-ilves-raakis-majandusest-enim http://www.hot.ee/vaikal/georgmeri.htm http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/lennart_mrie Täname tähelepanu eest !
1938 Loodusvarade Instituudi auliige 1938 Loodusuurijate Seltsi auliige Vabadusristi I liigi 1. järk Vabadusristi III liigi 1. järk Looduskaitsemärgi I järk Riigijuhina Ministrite nõukogu esimees Peaminister Riigivanem Peaminister riigivanema ülesannetes Riigihoidja Vabariigi president Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_Päts http://www.hot.ee/vaikal/vang-1.html http://home.uninet.ee/~altoja/pats.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/pats_kr isto.htm
* Tema järgi on nimetatud roosisort Staatspräsident Päts * 25. aprillil 1938 asutati Tartu 16. algkoolis Konstantin Pätsi nimeline stipendium * Skautluse kõrgeima teenetemärgi "Hõbehunt" kavaler * XI Eesti üldlaulupeo (1938) patroon * XIII Soome, Eesti, Läti, Leedu (SELL) üliõpilaskondade vahelise olümpiaadi aupatroon (17.-18. september 1938) Allikad et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_Päts www.hot.ee/vaikal/vang-1.html www.hot.ee/vabadussoda/pats.htm www.miksike.ee/documents/main/referaadid/pats_kristo www.president.ee/et/vabariik/riigipead.php?gid=81952
aluseks. Kuigi rahvakultuuri pärandist leiame me eelkõige sarnasusi teiste naaberriikide kultuuriga ja erinevaid variatsioone ja põimumist, on kindel, et meile on meie esivanematest säilinud vähemalt üks ühine tunnus. See on visa hing ja töökus. Kasutatud kirandus Arjakas,K. Laur,M. Lukas, T. Mäesalu, A. 1991. Eesti ajalugu. Tallinn Eesti Rahva Muuseum, http://www.erm.ee/?lang=EST&node=202 (5.november 2010) Kallas, V. Eesti ja eestlased ajalootuules 2010 http://www.hot.ee/vaikal/ajalugu_3.htm (4.november 2010) Harjumaa Muuseum, http://www.muuseum.harju.ee/Moisad/rafas/ajalugu_moisaelu_orjus_1.html (5.november 2010) Laur, M. 1999. Eesti ajalugu varasel uusajal 1550-1800. Tallinn. Eesti Entspklopeediakirjastus. Vahtre, L. 1993. Eesti Kultuuri Ajalugu. Tallinn. Jaan Tõnissoni Instituuti Kirjastus Viires, A, 2004. Vana Eesti Rahvaelu. AS Kirjasus ILO
üks oluline nõukogude propakanda vahend ning Eesti vabariigi taasiseseisvumine. Koolmeister Puusepp abikaasaga 1930 Haljala algkool 1020 (foto: www.haljala.edu.ee 13 __________________________________________________________________________ 19 http://www.hot.ee/vaikal/ajalugu_3.htm Nõukogudeaegse koolikasvatuse lahutamatuks osaks oli internatsionalistlik kasvatus, mida iseloomustavad ilmekalt propakanda plakatid, oktoobrilapsed, pioneerid ja ka õpetuse sisu koolitunnis. Ajaloo õpikud olid kohandatud võimu nõuetele ja nn ,,sõjalise kasvatuse" tunnist polnud pääsu kellelgi
kaitsta, vaid ta kasutab kõiki võimalusi, mis talle pakutakse, isegi, kui see pole meeldiv. Need mehed Saksa mundris tegid seda, mida oli vaja teha oma kodu kaitsmiseks. 12 Kasutatud kirjandus http://www.eestileegion.com/?eesti-leegion/ueksused/idapataljonid.html http://www.eestileegion.com/?relva-ss/relva-ss-diviisid/20-waffen-grenadier- division-der-ss-estnische-nr-1.html http://www.kool.ee/?6101 http://www.hot.ee/vaikal/eestiss.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Natsionaalsotsialistlik_Saksa_T %C3%B6%C3%B6lispartei http://et.wikipedia.org/wiki/Molotovi-Ribbentropi_pakt http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabatahtlike_Soomusgrenaderide_SS-pataljon_ %22Narva%22 http://www.kool.ee/?6093 http://wehrmacht.rindeleht.ee/yksused/yksused.php http://et.wikipedia.org/wiki/Harald_Nugiseks http://et.wikipedia.org/wiki/Paul_Maitla http://et.wikipedia.org/wiki/Harald_Riipalu http://et.wikipedia.org/wiki/Alfons_Rebane http://www
lhk. 66) Ajaleht "Izvestija", 24. juuni 1941. Teise Maailmasõja ajalugu", 4 kd, lk 31 G. Zukov, (Eesti k. lhk. 30) Keiteli ülekuulamise protokollist 17. juunil 1945 Jodli ülekuulamise protokollist 18. juulil 1945 John Geegan The Second World War, 1989. http://www.hot.ee/vaikal/nurnberg.htm http://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%BCrnbergi_protsess
463 lk. 2. Vahtre, L. ,,Eesti rahva lugu" Harjumaa, 2005, 270 lk. 3. Vahtre, L. ,,Elu-olu viimasel vene ajal: riietus ja mööbel, toit ja tarberiistad, sõiduvahendid, eluase ja muu" Tallinn: Kirjastuskeskus, 2002, 141 lk. 4. Saksa okupatsioon Eestis. Kättesaadav: http://www.kool.ee/?6096, 5.04.10 5. Vastupanust Nõukogude okupatsioonist aastatel 1940-1941. Kättesaadav: http://www.hot.ee/vaikal/ajalugu-3a.html, 22.03.10 27 LISA 1 Küsimustik Lp. õpetaja! Olen 11.b klassi õpilane Triinu Jaanhold ja palun Teil vastata küsimustikule,millest oleks suur abi minu uurimistöös "Võimuvahetused Eestis". Käesoleva küsimustiku eesmärk on saada situatsiooni kirjeldusi sellest, kuidas tajuti võimureziime ja nende vahetumisi.Vastamine võib toimuda tervikjutustusena või punktidena: 1
23 Kasutatud materjalid http://entsyklopeedia.ee/artikkel/teine_maailmas%C3%B5da2 http://miksike.ee/docs/referaadid2006/hispaania_kodusoda_evelinviks.htm http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/ajalugu_liis_madisson/sammhaaval_sojani.html http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=3249&layer=195&lang=est#3249 http://www.hot.ee/vaikal/soome.html http://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%B5ukogude_okupatsioon_Eestis_ %281940%E2%80%931941%29 http://entsyklopeedia.ee/artikkel/stalingradi_lahing1 http://et.wikipedia.org/wiki/Teine_maailmas%C3%B5da http://www.hot.ee/ajalugu08/lopp.htm https://www.google.ee/search?q=teine+maailmas %C3%B5da&espv=2&biw=1366&bih=623&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=vYw4VfScHMuP
annaabi.ee 
