kandmine ja sünnitamine ei pruugi olla naisele ohutu, näiteks juhul kui tal esineb mõni kriitiline haigus. Maailmas on hetkel kokku kuus riiki, kus abort on keelatud mistahes asjaoludel, isegi kui see tähendab nii ema kui lapse surma. Kuid kui abordi keelustamise mõte on see, et last ei tohi tappa, siis ei näe ma selles loogikat. Laps hukkub ju samuti, kui ema poole raseduse pealt sureb. Abort on tänapäeval väga päevakajaline vaidlusteema, mille puhul siiani pole üksmeelele jäädud. Sellist teemat käsitledes peab vaatlema paljusid aspekte, millel pole kindlaid piire. Arvamuse kujunemine põhineb moraalsetele ja teaduslikele vaatenurkadele. 2
Riik on jõudnud elektri tootmisel oma laeni ja peaks otsima mõningaid alternatiivseid energiaallikaid. Hea lahendus Norrale oleksid veel tuulikud, sest Norra on avatud meretuultele ja rannikumerre annaks paigaldada võimsaid tuuleparke, mis rahuldaksid riigi energiavajadust. Varem kaeti elektritarbimise kasv uute hüdroelektrijaamade rajamisega, kuid 1990. aastatel otsustas valitsus ehitada kaks gaasielektrijaama. Gaasienergia kasutuselevõtt Norras on sellest ajast peale olnud kuum vaidlusteema, mis on tekitanud keskkonnakaitsjate tugeva vastuseisu. Kütustest toodetakse naftat. Peamine toornafta leiukoht on Põhjameres. Nafta pumpamine ning selle saaduste töötlemine on nüüd juba läbi paari aastakümne olnud üheks peamiseks tööstusharuks. Norra on üks arvestatavamaid nimesid Euroopa kütuseturul. Teisel kohal on loodusliku gaasi tootmine. Nii nafta kui gaas on tähtsad ekspordiartiklid. Põllumajandus
loomiseks, säilitamiseks, kasutamiseks TEADMISTE TUNNUSED • Skeptiline eluhoiak. Tõestamata ei usu. Hirm absoluutsete tõdede ees • Ratsionaalsus. Mõistuseusk. Lääne tsivilisatsiooni alustala. • Kontrollitavus. Teadmise saamise protseduur on kirjeldatud ja järeletehtav. • Empiirialembus. Teadmine tuleb elust. • Meetodikesksus. Kuidas teadmine saadi? Keskne murekoht ja vaidlusteema. • Seostatus teadaolevaga. Teadmine süsteemi! • Avalikkus. Teaduse agressiivne avalikkus. • Neutraalsus. Teadus pole kellegi huvides. Võrdlus: teadus-religioon-poliitika-talupojatarkus! TEADUSLIK MÕTLEMINE • Teaduslikud faktid ja teooriad • Induktiivne ja deduktiivne lähenemine • Tõekindluse saavutamine. Verifitseerimine ja falsifitseerimine • Absoluutsed tõed, tõele lähenemine
teaduskraadi eest tasu jms/. 54. Palga alammäär - Vabariigi valitsuse poolt kehtestatud kindlale ajaühikule (tund, päev, nädala, kuu) vastav palga suurus, millest madalamat ei ole lubatud kokku leppida töötamisel täistööajaga (2005. aastaks kehtestas Valitsus selle suuruseks 2690.- EEK-i kuus). Palga alammäär on reeglina Valitsuse, tööandjate esindajate ja töövõtjate esindajate kolmepoolsete läbirääkimiste vaidlusteema. 55. Andmete avaldamine töötaja palga kohta tööandja on kohustatud töötajale andma andmeid arvutatud makstud või maksmisele kuuluva palga kohta, andma kirjaliku teatise palga koostisosade, kinnipeetud summade kohta. Pole õigust avaldada vähem kui 5 inimese palgaandmeid korraga, va. maksuametile, kohtule või muudel seaduses ettenähtud juhtudel. 56. Lõpparve maksmine peab toimuma töölepingu lõppemise päeval, peab maksma
1.Definitsioonilisele (mis?) 2.Ontoloogilisele (mille suhtes?) 3.Normatiivsele (miks?) 4.Ajaloolisele (millal?) 3. Iseloomustage E-hoiaku ja E-kogemuse vahekorda! Esteetiline kogemus (2 peamist konseptsiooni) objekti huvitu kogemine objekti kogemise enda pärast, ilma mingisuguste edasiste eesmärkideta (isiklik, erootiline, majanduslik); esteetiliste omaduste (ühtsus, harmoonia, tasakaalustatud jms) kogemine. Esteetiline kogemus on ka omaette vaidlusteema väljaspool kunsti defineerimise küsimust. Esteetilise iseloomuga kogemus Beardsley järgi: objektile suunatus (teosesse neeldumine), vabaduse tundmine (mitte-kammitsetus, reaalse maailma asjadest, relax tunne); irrutatus (objekt emotsionaalselt eraldatud, nt õudne ent teadmine turvalisusest); aktiivne avastusrõõm (teosesisestest seostest); terviklikkus (kogemus on ühtne, sidus). Kõik viis tingimust ei ole korraga tarvilikud! Kui
kunstiteosed; - kui esteetilised väärtushinnangud on konfliktis moraalsete, ühiskondlike või poliitiliste argumentidega, tuleb esimesena väärtustada esteetikat, ja alles siis moraalset, poliitilist, ühiskondlikku [estetismi traditsioon] Kultuuriline pööre - Humanitaarteadustes, sh kunstiteaduses kasutusele võetud mõiste (asendamaks reaalteaduste mõistet „paradigma“) Konsensus (consensus) - 1980ndate alguse debatt: J.-F. Lyotard versus J. Habermas Peamine vaidlusteema: KONSENSUS Lyotard: ühiskonnas polegi iial olnud konsensust, seega modernistliku konsensuse kadumine on tervitatav Habermas: ilma konsuseta ei saa ükski ühiskond normaalselt funktsioneerida [filosoofiline meeleheide] Avangard - tuleb militaarterminoloogiast: eelsalk (pr k avant-garde) Avangardism kunstis, muusikas jm – riskimine, eesliinil sammumine, piiride rikkumine, intellektuaalsus, sageli rünnak kodanluse vastu.
• Kas ajaloolased uurivad ainult üksikuid fakte? Ei. • Kas nad proovivad neid seletada? Jah, näiteks seda, et I Maailmasõda oli Saksa jaoks valearvestus. Rootsi filosoof Eric Ryding näitas, et ajaloolase arutluses on kogu aeg kaks taset — nii üksik kui üldine. Ryding ei tegelnud II Maailmasõjaga, aga näitas, et ajaloolased üldiselt ikka seletavad sündmusi. Kas viide üldisele on seletamise juures üldse vajalik? See on omaette vaidlusteema ning sellest tuleb juttu edaspidi. Kas ajaloolased vajavad klassifikatsioone? Ilmselt on see nii. Tekib vaid küsimus, kes peaks neid tootma: demokraatia, feodalism. . . Kui ajaloolased toodavad neid ise, siis järelikult on üldisega tegelemine ajaloo osa. Kui sel- lega aga tegelevad teised, siis epistemoloogiliselt14 ei ole ajalugu omaette distsipliin. Pigem võib seda pidada bürokraatia või administratsiooni erilii- giks.
alicuius committere”mis tähendab „kellegi teise truudust usaldama” ja oli algselt moraalne kohustus. Fideikomissid tekkisid tõenäoliselt selleks, et juhul, kui ei olnud võimalik testamendi või legaadiga teatud isikute midagi pärandada (naistele jne), siis sai pärijat fideikomissiga kohustada asju ikkagi neile üle andma. Vt lähemalt E. Ilus, 10. ptk. 18 18.-19. sajandil Eesti- ja Liivimaa provintsides oli see armastatud vaidlusteema – kas favor libertatis kehtib ka neis provintsides pärisorja vabakslaskmise jm vabadusprotsessis (peamiselt küll vaba olemise) või mitte. Kui varasematel aastatel leiti, et Balti provintsides see ei kehti, siis hiljem eelistati vabadusprintiibi kehtimist vt K. Kello magistritöö: Isikliku sõltuvuse piirid ja tunnused 18. sajandi Liivi- ja Eestimaal päruskuuluvuse teket või muutumist käsitlevate kohtuotsuste põhjal, Tartu, 2003 (käsikiri)
annaabi.ee 
