Teater Komöödia- Õnneliku sisuga rõõmsameelne teemaks poliitika ja igapäeva elu Tragöödia- õnnetu lõpp, käsitlesid õpetlike teemasi ,,Kuningas Oidipus" Draamakunst sai alguse veini jumal Dionysose pühendatud koorilaulust. Teatrisse mindi terveks päevaks, tükid olid pikad. Elati aktiivselt kaasa, kommenteerisid, kiitsid ja laitsid nii tegelasi kui autorit. Filosoofia- tähendab tarkust ja armastust. 1. Sokrates- tegeles eelkõige kõlblus küsimustega, hiilgav vaidleja 2. Platon- eksisteerib täiuslik ideede maailm, materiaalne maailm on vaid selle ebatäiuslik kajastus 3. Aristoteles- ei nõustunud oma õpetajaga selles, et on kaks maailma ,,maailm on üks, see sama milles me elame ja tegutseme"
Vastus: Liturgiline draama- otsene piiblitekstide illustratsioon. Piiblist võetud tekst oli ladinakeelne, seda esitati altari lähedal, osatäitjad olid, nagu öeldud, vaimulikud. 11.Müsteerium "Aadama mäng". Vastus: See kujutas Aadama ja Eeva pattulangemist, Kaini ja Abeli lugu ning Kristuse tulekut kuulutavate prohvetite rongkäiku. Teost iseloomustasid elav dialoog ja huvitavad koomilised karakterid (lihtsameelne Aadam, kerglane Eeva, osav vaidleja Kurat) 12.Miraakli mõiste ja iseloomulikud jooned. Milline oli kõige kuulsam süzee? Vastus: Miraakel - religioosse näidendi üks liik. Miraakli allikaks olid legendid jumalaema ja pühakute imetegudest, kasutati ka olustikusüzeid. Miraakleid esitati turuplatsidel maalilistes kostüümides ja rohke butafooriaga ning nende usuline sisu hakkas varakult ähmastuma, omandades ilmalikke ja realistlikke jooni. Tuntuim süzee seondub Doktor Faustiga, see ilmus kirjandusse 16.sajandi lõpul ühes
· Avameelsuse jälgija püüab kontrollida, et meeskonnaliikmete arvamused, ideed, ettepanekud oleksid avameelsed ja omakasupüüdmatud ning lähtuksid ühistest vajadustest, huvidest ja eemärkidest (Ibid). 1.3.4 Destruktiivsed rollid: Destruktiivse rolli esindaja käitub agressiivselt, surub teiste ideid alla, ei arvesta teiste tunnetega, teeb kohatut nalja, kritiseerib inimest · Blokeerija on kõige suhtes küüniline, negatiivselt meelestatud · Vaidleja vaidleb vaidlemise lustist · Tunnustuse otsija otsib isiklikku tunnustust ja tähelepanu, esineb, teeb nalja, tõmbab endale tähelepanu, jutustab isiklikest edusammudest ja saavutustest · Edvistaja taotleb soosingut, kuid püüab igati välja näidata, et ei meeskonnatöö ega lahendatav probleem teda ei huvita, käitub edvistavalt · Domineerija püüab saavutada kontrolli meeskonnaliikmete üle, surub iseenda ideid peale (Ibid).
füüsilises kui vaimses mõttes halvatud. Teda ei sümpatiseerinud teda ümbritsevad inimesed ega Taani intellektuaalne ja kultuurne õhkkond. Ta ei soovinud olla teistele inimestele meele järele ning tahtis ennast eraldada ülejäänud ühiskonnast. Ta taunis naudingut ja teiste inimestega sõbrustamist ning seda tavapärast elu mida paljudele elada meeldis. Tema arvates see talle ei sobinud. Kierkegaard oli väga tark inimene ning suurepärane vaidleja. Ta oli otsekohene, ja kui talle midagi ei meeldinud ütles ta selle välja, tehes seda enamasti teravalt ja ründavalt. Kierkegaard oli väga mitmekülgne inimene. Teda on raske mingisse kategooriasse paigutada: mõningate lugejate jaoks on ta peamiselt filosoof, teiste jaoks kristlik mõtleja või teoloog. Lisaks oli ta ka läbinägelik psühholoog ja terav kultuurikriitik. Kuid eelkõige oli ta kirjanik. 2. Peatükk. Kierkegaardi filosoofia.
* Keeruliste küsimuste üle võib algatada üldise diskussiooni. * Küsimuse võib suunata kellelegi auditooriumist. * Kui vastust ei teata, tuleb lubada see välja selgitada ning kui võimalik, hiljem teada anda. * Keerulise küsimuse võib suunata ekspertide kolleegiumile jne. * Aja kokkuhoiuga põhjendades võib vastuse anda pärast kõne lõppu eravestluse käigus. Kuidas toime tulla ebamugavate küsijatega? Küsija tüüp Lahendus Vaidleja Vajab ilmselt tunnustust. "Teil on väga huvitavad tähelepanekud. Arendaksin seda teemat Teiega veidi hiljem." Eksija Küsija ei reageeri adekvaatselt, aga ei suuda seda mõista. Kindlasti ei tohi teda halvustada, vaid olukorda tuleb pigem
olemas. Äärmuslikud nominalistid: Üldmõisted on pelgad nimed, üksenes sõnad, mis tekivad alles pärast üksikasju, mida nendega väljendatakse. (Roscelinus, Occam) Kontseptualistid: (ld conceptus `mõte, kujutlus') ehk mõõdukad nominalistid: universaale ei ole maailmas olemas, kuid nad eksisteerivad inimmõistuses üldmõistetena, mille inimene loob asju võrreldes. (Abelard) Pierre Abelard (1079-1142), kuulus vaidleja ja õpetaja Pariisis. Oli universaalide küsimuses lepitajaks: Nominalistidel on õigus asjade maailmas, aga seda on ka realistidel, sest üldmõisted ei oma küll iseseisvat eksistentsi, kuid nad on Jumala igaveses mõistuses olemas juba enne asju ja inimese teadvuses pärast asju. Vastased: nt Bernard Clairvaux'st (1091-1153), müstik. Vagadus jõuab haripunkti ekstaatilistes elamustes, kus hing saavutab osaduse Jumalaga. Araabia f: Alkindi (800-879), Aristotlese komm. Avicenna (ar k
tõlkija ja toimetaja või hindaja on veendunud lähteteksti olulisuses tõlkimisel (mis ei ole ainumõeldav seisukoht, nagu allpool näeme), siis tekib aeg-ajalt ikka vaidlusi sel teemal, kas tõlkija on lähtetekstist õigesti aru saanud. Tõepoolest, fikseeritud koodi korral on õige tähendus tekstis kirjas ja seda on võimalik sealt välja lugeda. Jällegi pole muud võimalust, kui et vähemalt üks vaidlejatest eksib. Kõigepealt väiksem mure: kui pidada vältimatuks, et üks vaidleja eksib, siis tuleks ju arvestada ka võimalusega, et eksivad mõlemad. Sellisel juhul jääbki lahendus saamata või on saadud lahendus objektiivselt vale. Suurem seletuse puudujääk tekib aga selles levinud olukorras, kus kõigi vaidlejate pädevus on üsna selgelt väljaspool kahtlust, ja ühegi neist eksinuks tembeldamine ei ole arvessetulev variant. Kui sõnade tähendused oleksid koodis fikseeritud, nagu näiteks neilsamadel kohtus
annaabi.ee 
