uppusid ning ta oli ise pooleldi surnud kui ta jõudis saarele. 3.Mida Robinson saarel kartis? 3.Robinson kartis ,et saarel on metsaelajaid ning metsloomi ja ta võib nälga jääda. 4.Millised loodusnähtused aitasid laevalt asju ära tuua? 4.Laevalt aitasid asju ära tuua tõusulained. 5.Miks laevavrakk purunes? 5.Laevavrakk purunes siis kui tuul tugevamaks paisus. 6.Kirjelda Robinsoni esimest „kindlust“. 6.Robinsoni tegi enda kindluse kaljunuki alla mille ta kindlustas kaherealise vaiadest tehtud taraga, mis on seestpoolt voodertatud trossijuppidega ning väljast aga mättakuhilatega 7.Milleks kasutas Robinson esimest korda püssi? 7.Robinson kasutas esimest korda püssi emakitse ning talle maha laskmiseks. 8.Mis oli esimenekasutas ese, mille Robinson meisterdas, mis näitas, et tegemist on tsiviliseeritud inimesega? 8.Esimenekasutus ese, mile Robinson meisterdas oli laud 9.Miks oli Robinsonil vaja oma aega jaotada? 9
Domineeris metsamesindus mesilasi peeti metsas puutüvede õõnsustes. Mesinduses algas langus 14. sajandil. Selleks mitu põhjust: · korjealade vähenemine · luterlikel jumalateenistustel kulus küünlaid vähem kui katoliiklikel nõudmine vaha järele vähenes · õlu tõrjus mõdu kõrvale · Tegeldi ka kalapüügiga. Eriti kalarikas oli Peipsi järv. Kalapüügitehnikast võib nimetada: · kivist ja puust kalatõkkeid · noota · puuvarbadest ja vaiadest kalapüünist kaitsa. Talurahva koormised Feodaalrent esines kolmes vormis: · teorent · naturaal- ehk loonusrent · raharent Peamisteks koormisteks olid maksud põllu- ja karjasaadustelt. · Kümnis protsentuaalne maks, võis olla igal aastal erinev · Hinnus - püsiva suurusega maks · Tähtsamaks loonusandamiks oli vili (75-85 % loonusrendi väärtusest). Kümniseõiguse alusel nõuti ka heina, lina, kanepit, humalaid, mett. Osa
Käis labidatöö ning liiv veeti hobuvagonettidega mööda raudteeharu uue basseini lõunapoolse maa-ala laiendamiseks kuni Härjapea jõeni. Sama aasta sügisel lasti basseini vesi sisse. Siksakilise Kaupmehe silla asemele ehitati sirge, vaiadele toetuv sild, kuid selle teenistusiga jäi uue ümberehituse tõttu üürikeseks. 1906.a. hangiti Tallinna Laevaremondi-ja Metallitehasele 1600-tonnise kandevõimega ujuvdokk ja 50-tonnine ujuvkraana. 1907.a. seisis Tallinna sadamas Baikovi vaiadest koosneva puitsilla asemel Baikovi kivisild ning Kaupmehe vana puitsilla asemel Kaupmehe kivisild kolme rööpapaari, kiviaida ja teiste abiehitistega ning laadida ja lossida sai seal juba suuremaid laevu. Mõlemad sillad ehitati ühesugusel viisil – aluseks paigaldati kivide ja 6 betooniga täidetud kärgkastid, mille peale laoti paekividest müür ning palistati see graniidist äärekividega. 2.2. 1929
Foiniiklased tammid, dokid. Parim vaiamaterjal Liibanoni seeder. Egiptus Aleksandria. Kreeklased ja roomlased kasutasid juba palju vaiu. Roomlaste ehitatud sild Inglismaal Tyni`s töötas 1771. aastani. 3 ... 5 m tammevaiad. Ceasar sild üle Reini jõe. Esimesed joonised. Vaiad ka ankrutena. Trojanus . sild üle Doonau jõe. Vundament kasutusel veel 18 sajandil. Vaiad 3 cm immutatud ( kivistunud kiht ). Aasta 0. a. m.a.j Arhitekt Nitrunius raamatus Arhitektuur ülevaade vaiadest hüdrotehnikas. 8. Sajandil olid Veneetsias vaiad juba laialt kasutusel. Amsterdam 1000 aastat tagasi 15 ... 20 m. vaiad. 1681 Ehitusinseneride Entsüklopeedia Hollandis. Soovitused vaia kaitseks kivipuru ja lubi. Soovitused vaiakatseteks. Parim meetod. Leonardo da Vinci. Vaiaramm. Rammid Rooma ajast 19 sajandini samad. Väike vasar 120 kg. Coulomb mehed tõstsid 75 kg; 1000 m ühe päeva jooksul. 1700.a. 360 kg vasar 20 meest. 20 lööki minutis. Puhata ei tohtinud
kirjeldus jõudis avalikkuse ette 1931. aastal. Tõenäoliselt oli viimne Eestis ehitatud kaits. Ta mõõtmed olid tagasihoidlikumad (läbimõõt pikuti 2, 15 j liuti 1, 85 m). Kaitsa tiivad ja püüniseosa olid valmistatud umbes 3,5 m pikkustest ja 1,5 2 cm jämedustest kooritud kuuse või männi varbadest, mis olid ühest otsast tertaud. Puuvarbi ühendas kasevitstest punutis. Ülesvoolu tõusva kudekala püüdmiseks mõeldud püünise ümber oli vaiadest tugiseadis koos laudadest kandlavaga. Sellel liikus püüdja, kes pikavarrelise kahvaga ammutas kaitsast kalu. Mädajõe püünis oli kasutusel kogu suve, enne jää tekkimist koristati varrad varju alla, kuid tugiseadis jäi talveski jõkke. 1950. aastatel avastati Vastseliina lähedal Kise järves ja Pahijärve veepinna alandamise tõttu kuivalejäänud kaldaribas neerukujuliste püüniste vaiakontsud. Tõenäoliselt oli ka siin tegemist kaitsataoliste püünistega
langevad, rohelisena viivad mulda rohkem toitaineid, juured lisavad maapinda rohkesti lämmastikväetisi, lepajuure kõljes on oranzikad hernetera suurused mügarad, mis on bakterite kogumikud- aitavad lepal koguda lämmastikku) Must lepp on olnud hinnatud nõude ja mööbli tegemisel. Hinnatakse puidu kena tekstuuri ja kergelt punakat tooni. Must lepp ei lähe niiskes paigas või vees mädanema. (Mustast lepast on suur osa vaiadest, millel seisab Veneetsia vanalinn). Hall lepp on rabe ja kergesti mädanev. Bioloogiliselt no kõige õigem aeg võsa raiuda suve esimesel poolel(eelmise aasta varuained on ära kasutatud) Musta lepa juured aitavad reovetel kiiresti haihtuda. Lepp on parim puu kala ja liha suitsutamisel. Halli lepa käbi tee- korjata oktoobris käbisid(vanad emasurvad) kuivatada 50-60C soojuses (2-3cm paksuse kihina) Ravitoime säilib 4-5 aastat. Tõmmis aitab kõhulahtisuse
taludes rohkesti lambaid, kitsi ja sigu. Sigade nuumamiseks kasutati paiguti tammetõrusid. Hobuseid kasvatati peamiselt Saaremaal. Peeti ka kodulinde kanu, hanesid, parte. Majanduse kõrvalharudest oli oluline tähtsus mesindusel. Mesi oli ainus magus toiduaine. Domineeris metsmesindus. Mesilasi peeti metsas puutüvede õõntes. Eriline koht oli ka kalapüügil. Jõed-järved olid kalarohked. Paastuaegadel asendas kala liha. Kalapüügis kasutati juba enne 13. sajandit puuvarbadest või -vaiadest valmistatud kalapüünist kaitsa. Kasutati ka noota ning kivist ja puust kalatõkkeid. Jahindus andis toidulauale lisa. Kütiti põtru, jäneseid, hirvi, jahilinde. Algselt oli küttimine vaba, hiljem kujunes see aadlike privileegiks. 3. Talupoegade koormised, nende liigid Kümnis, hinnus, loonudandam, preestriviljamaks, ainodiviljamaks, sõjateenistuse kohustus, teokohustus (talgud) korrategu. peamisteks koormisteks maksud põllu- ja karjasaadustelt. Eksisteeris kümnis
alus, pealt kaetakse min 200mm ja külgedelt min 100mm paksuse peenkillustiku või kergkruusa pinnasega. Drenaaztoru mähitakse filterkangasse või kaetakse kangaga kogu toru ümbritsev kruusakiht Vaivundament - kui tavalise madalvundamendiga ei ole võimalik tagada piisavat kandevõimet või osutub madalvundamendi vajum liiga suureks - vaivundament koosneb: vaiadest ülesanne on kanda koormus läbi väikese tugevuse ja jäikusega pinnasest rostvärkidest vaia otsa paigutatud laiendused - kasutatakse: valmisvaiasid tehases valmistatud vaiad raudbetoonist või terasest kohtvaiasid pinnasesse moodustatud vertikaalne süvend armeeritakse ja täidetakse betooniga Katused
suurema läbimõõduga vaiu. Erandjuhtudel kasutatakse postide koormuse vastuvõtmiseks ka ühte (joonis 5.1c) või kahte vaia. Seintelt tuleva koormuse vastuvõtmiseks kasutatakse ühe või mitmerealise vaiade paigutusega ühes suunas arendatud vaivundamenti (joonis 5.1a). Otstarbekas on üherealine vaiade asetus seina all. Võrreldes mitmerealise asetusega on sellisel juhul rostvärgi maht oluliselt väiksem. Suuremate koormuste puhul tuleb kasutada siiski ka mitmerealist asetust. Vaiadest lausvundamenti ehk vaiavälja kasutatakse väga suure koormusega ehitiste all ja ka suure pinnaga ühtlast koormust andvate ehitise, näiteks reservuaaride puhul. Rostvärgi asendi järgi jaotatakse vaivundamendid kõrge ja madala rostvärgiga vundamentideks. Madalrostvärgi alumine pind on maapinnast sügavamal. Kõrgrostvärgi korral asub rostvärk maapinnast kõrgemal (joonis 5.2). Vaiade ülemised otsad ulatuvad üle maapinna ja moodustavadpinnasesse kinnitatud postide süsteemi
Sarvloomade kõrval kasvatati taludes rohkesti lambaid, kitsi ja sigu. Hobuseid kasvatati peamiselt Saaremaal. Peeti ka kodulinde kanu, hanesid, parte. Majanduse kõrvalharudest oli oluline tähtsus mesindusel. Mesi oli ainus magus toiduaine. Domineeris metsmesindus. Mesilasi peeti metsas puutüvede õõntes. Eriline koht oli ka kalapüügil. Jõed-järved olid kalarohked. Paastuaegadel asendas kala liha. Kalapüügis kasutati juba enne 13. sajandit puuvarbadest või -vaiadest valmistatud kalapüünist kaitsa. Kasutati ka noota ning kivist ja puust kalatõkkeid. Eriti rikas oli Peipsijärv. Talupoegade koormised, nende liigid 13-16. sajandil Feodaalrent esines kolmes vormis: teo-, naturaal- ehk loonus- ja raharent. Kuna eestlaste peamiseks elatusalaks oli põllumajandus, siis olid peamisteks koormisteks maksud põllu- ja karjasaadustelt. Eksisteeris kümnis protsentuaalne maks, võis igal aastal olla erineva suurusega ja hinnus püsiva suurusega maks.
ülesandeks on ehitise koormuse jaotamine pinnasele. o Lintvundament o Üksikvundament o Plaatvundament Sügavvundament, mis valmistatakse otseselt pinnases ilma eelnevalt süvendit kaevamata: rajatakse peamiselt vajukaevuna, kessoonina või süvaseina meetodil Vaivundament, kus vaiad süvistatakse rammimise, vibreerimise, kruvimise, surumise teel pinnasesse või betoneeritakse vajad vahetult pinnasesse tehtud süvendisse. Koosneb vaiadest, mis läbivad nõrku pinnasekihte ning kannavad koormuse sügavamal asuvatele tugevamatele kihtidele või kandevõime saavutatakse pinnase ja vaia vahelise hõõrdejõuga. Kui sügavale vundamenteerida: Ehituskoha geoloogilised uuringud Koormused: suurus ja asetus Hüdrogeoloogilised tingimused (pinnasevee tase ja selle võimalikud kõikumised survelisele pinnasevee olemasolu ja veesurve tase Maastiku reljeef (olemasolev ja planeeritav)
põgenenud neegrite piltidega. Hertsog võttis kuue seljast ja ütles, et nüüd on asi joones. Me läksime siis kuningaga jumalateenistusele. Jõudsime sinna umbes poole tunni pärast higist tilkudes, sest oli koledasti palav päev. Seal oli üle tuhande inimese, kes olid kahekümne miili kauguselt ümberkaudu kokku tulnud. Mets oli täis sõidu- ja veovankreid, puude külge seotud hobuseid, kes vankritest sõid ja sabadega kärbseid eemale peletasid. Oli vaiadest tehtud ja okstega käetud telke, kus müüdi limonaadi ja piparkooke ning virnade kaupa arbuuse, rohelist maisi ja muud sihukest kraami. Jutlustati samasuguste telkide all; need olid ainult suuremad ja neisse mahtus hulk inimesi. Pingid olid pikuti läbi saetud palkidest; nende ümmargustesse külgedesse olid puuritud augud, kuhu toikad olid jalgadeks pistetud. Seljatuge neil pinkidel polnud. Jutlustaja jaoks oli kõrge lava teises telgiotsas. Naistel olid laiad kübarad päikesevarjuks
annaabi.ee 
