ühendi (tavaliselt alkaani) vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. Üks levinumaid freoone on diklorodifluorometaan (CCl2F2) (Wikipedia i.a). Kloroorgaanilised (CFC) ühendid avastati 1928. aastal Thomas Midgley poolt General Motorsi laboratooriumis. Gaas näis paljulubav - teda võis ohutult sisse hingata, ta ei põlenud, oli tavaelus inertne, ehk tundus lausa ideaalne külmkappide, aerosoolide ja vahtplastide täiteainena. Keemiafirmad hakkasid iga aastaga seda liiki gaase tootma ja turustama (Parts i.a). Freoonid on keemiliselt väga püsivad gaasilised ühendid, ei lahustu vees, ei ole mürgised ega põle, on kergesti veeldatavad ja tavaelus inertsed (sh kõrgete temperatuuride suhtes). Samas võivad nad keskkonna sattudes jõuda kõrgematesse atmosfääri kihtidesse, kus nad päikesekiirguse toimel lagunevad ja reageerivad stratosfääris paikneva osoonikihti moodustavate ühenditega (Wikipedia i
soojust. Sel põhjusel kasutatakse freoone külmutusmasinates, nt kõlmikutes soojust neelava ainena. Sobivalt madala keemistemperatuuri tõttu kasutatakse freoone vahtpolümeeride valmistamisel ja ka aerosooliballoonides propellandina ehk tarbekemikaali laialipihustatava vahendina. Freoonide tootmine algas 1931. a ja kasvas pidevalt. Gaas näis paljulubav - teda võis ohutult sisse hingata, ta ei põlenud, oli tavaelus inertne, ehk tundus lausa ideaalne külmkappide, aerosoolide ja vahtplastide täiteainena. Keemiafirmad hakkasid iga aastaga seda liiki gaase tootma ja turustama. Alles aastate pärast sai selgeks, et aastatega jõuavad freoonid stratosfääri ja lagunevad Päikese UV kiirguse toimel. Vabanev kloor suudab käituda katalüsaatorina ja lõhkuda üha uusi ja uusi osooni molekule. Üksainus kloori aatom suudab hävitada kuni 100 000 osoonimolekuli. Praegu piiratakse CFC-ühendite kasutamist seoses keskkonnaohtlikkusega pea kõikides arenenud riikides.
Freoonid CFC (freoonid) ühendid avastati 1928. aastal Thomas Midgley poolt General Motorsi laboratooriumis. Gaas näis paljulubav - teda võis ohutult sisse hingata, ta ei põlenud, oli tavaelus inertne, ehk tundus lausa ideaalne külmkappide, aerosoolide ja vahtplastide täiteainena. Keemiafirmad hakkasid iga aastaga seda liiki gaase tootma ja turustama. Alles aastate pärast sai selgeks, et aastatega jõuavad freoonid stratosfääri ja lagunevad Päikese UV kiirguse toimel. Ultraviolettkiirgus lõhub seal freoonid radikaalideks, mis lagundavad osooni. Samuti tekitavad kasvuhooneefekti. Freoonid (CFC) on gaasilised orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku ja fluori, paljudel juhtudel ka muud halogeeni (enamasti kloori) ja vesinikku. Madala
Samuti on neil kasvuhoone- efekti tekitav toime, sest on võimelsied neelama 1500 korda rohkem soojuskiirgust kui süsinikdioksiid. Kõrge rõhu all muutuvad freoonid ka toatemperatuuril vedelaks, rõhu alanemisel aga neelab keemisprotsess palju soojust. Sel omadusel hakati freoone (eriti CCl2F2) rakendama külmikutes mürgise ammoniaagi asemel soojust neelava ainena. Madala keemistemperatuuri tõttu kasutatakse freoone ka vahtpolümeeride ja vahtplastide tootmisel (vahtplastide tootmisel on freooni valemiga CCl3F aseaineks CHCl2CF3). Varem kasutati freoone laialdaselt veel propellandina ehk aerosoolballoonides laialipihustuva vahendina parüümides, lakkides, värvides, taimekaitsevahendites, ravimites jne. Senini on asendamatuks jäänud freoonide kasutamine tulekustutusvahendina kohtades, kus teised kustutusvahendid ei sobi, nagu näiteks arvutuskeskused ja kosmosejaamad. 1987. a Montreali kokkuleppega hakkasid arenenud riigid freoonide tootmist ja
kasutamisega kaasnevate vähijuhtude tulemusena. 3) Freoonid: omadused, kasutusalad, kuidas nad keskkonda satuvad?, mõju, ohtlikkus ja tagajärjed keskkonnale ning organismidele Omadused: väga püsivad, mittepõlevad, mittemürgised, rõhu all toatemperatuuril kergesti veeldatavad gaasilised ained, madala molekulmassiga. Kasutusalad: külmikutes mürgise ammoniaagi asemel soojust neelava ainena, vahtpolümeeride, vahtplastide tootmisel, aerosoolballoonides laialipihustuva vahendina parüümides, lakkides, värvides, taimekaitsevahendites, ravimites jne. Lagundab osoonikihti, tekitab kasvuhooneefekti. 4) Polüvinüülkloriidi (PVC) kasutusalad ning mõju ja ohtlikkus organismidele Kasutusalad: PVC kangast valmistatakse põrandakatteid, vaipu, vahekardinaid, plastaknaid, tihendeid, ehitus- ja viimistusmaterjale. PVC toodete valmistamiseks kasutatav vinüülkloriid on osutunud kantserogeenseteks,
aga LDPE struktuur on hargnemisi. UHMWPE- Ultra-high Molecular Weight Polyethylene (Ülikõrge molekulmassiga polüetüleen) - seda kasutatakse põhiliselt konveieritel liugpindadeks ja muudel kulumiskindlust nõudvates kohtades. 6. Homopolümeer Kopolümeer Kasutatakse näiteks (plast)kile Kasutatakse kummiliimide ja ja anumate valmistamisel; vahtplastide valmistamisel; koosneb ühesugustest elem- koosneb erisugustest elem- entaarlülidest. entaarlülidest. 7. http://4.bp.blogspot.com/-2OPJwJmuboY/U-MN4O1wZ5I/AAAAAAAARTo/j02am-nNWLU/s1600/pdiagram.GIF -Dimethyl Terepthalate - dimetüül tereftalaat -Dihydric Alcohol - dihüdreeritud alkohool -Polymerization Reactor - Polümerisatsiooni reaktor -Chips - laastud -Hopper Reservoir - kolureservuaar -Staple Bale - Kiupall 8
11) Freoonid: omadused, kasutusalad, kuidas nad keskkonda satuvad?, mõju, ohtlikkus ja tagajärjed keskkonnale ning organismidele Freoonideks nimetatakse madala molekulmassiga ehk väikese süsiniku aatomite arvuga fluoro- ja kloroalkaane. Freoonid on väga püsivad, mittepõlevad, mittemürgised, rõhu all toatemperatuuril kergesti veeldatavad gaasilised ained. Kasutatakse külmikutes soojust neelava ainena, vahtpolümeeride ja vahtplastide tootmisel;asendamatud on nad tulekustutusvahendina kohtades, kus teised vahendid ei sobi (arvutuskeskused, kosmosejaamad). Lagundavad osoonikihti ja tekitavad kasuhooneefekti. 12) Polüvinüülkloriidi (PVC) kasutusalad ning mõju ja ohtlikkus organismidele Polüvinüülkloriidi (PVC) kangast valmistatakse põrandakatteid, vaipu, vahekardinaid, plastaknaid, tihendeid, ehitus- ja viimistusmaterjale. PVC toodete valmistamisel kasutatav vinüülkloriid võib põhjustada maksavähki.
· Asetada pistik normaalvooluvõrku (220 V) ja lasta püstolil soojeneda umbes 7 minutit. · Liimimisel reguleerige püstoli päästikuga vajalikku liimi kogust. · Orienteeruvalt kahe minuti pärast on liim hangunud ning liimimisprotsess lõppenud. Liimi hangumise aeg sõltub liimi kogusest, liimitavate pindade ja keskkonna temperatuurist. · Suurte pindade liimimiseks soovitame kasutada punktliimimismeetodit. · Vahtplastide liimimiseks soovitame liim kõigepealt kanda aluspinnale ja seejärel vahtplastdetail suruda vastu aluspinda. · Tekstiili või sarnaste materjalide liimimiseks kandke liim aluspinnale lookleva joana. · Väiksemaid liimitilku on kerge eemaldada peale jahtumist, suuremaid liimikoguseid aga kuuma noaga. · Külmade pindade liimimiseks soovitame pindu enne soojendada. Kasutatud kirjandus 1. www.profikaabel.ee/media/TRU3.pdf 2. www.profikaabel
Enamasti on nendeks metaani või etaani fluoro- kloroühendid. Freoonid on väga püsivad, mittepõlevad, mittemürgised, rõhu all toatemperatuuril kergesti veeldatavad gaasilised ained. Rõhu alanemisel hakkavad freoonid keemia neelates seejuures rohkelt soojust. Sel omadusel hakati freoone (täpsemalt CCl2F2) rakendama külmikutes mürgise ammoniaagi asemel soojust neelava ainena. Sobiva madala keemistemperatuuri tõttu kasutatakse freoone ohtralt ka vahtpolümeeride, vahtplastide tootmisel. Varasemal ajal kasutati freoone laialdaselt veel propellandina ehk aerosoolballoonides laialipihustuva vahendina parüümides, lakkides, värvides, taimekaitsevahendites, ravimites jne. Senini on asendamatuks jäänud freoonide kasutamine tulekustutusvahendina kohtades, kus teised kustutusvahendid ei sobi, nagu näiteks arvutuskeskused ja kosmosejaamad. Freoonid on keemiliselt väga püsivad ained, mistõttu nad võivad muutumatuna püsida atmosfääris aastaid
seotud suurem osa muldadesse ja biomassi CH4- turba lagunemine ja muda käärimine märgaladel. Suureneb aastas u 0,75%. Tugevam kasvuhoonegaas kui CO2, aga teda on vähem atm Osoon( O3)- leidub stratosfääris kui troposfääris. Stratosfäär taksitab UV kiirguse jõudmist maale. Tekib ekvaatorite kohal ja laguneb pooluste juures. Osooni kihi paksust mõõdetakse Dobsoni ühikutes. Osoonikihti kahjustavad fluori-,broomi- ja klooriühendid( mida kasutatakse külmutusseadmetes, vahtplastide ja lahustite tootmisel) Osooniauk- osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud OSOONI TEKE ON SEOTUD PÄIKESEKIIRGUSTEGA. KÕRGEMAD ON APRILLIST AUGUSTINI JA MADALAMAD TALVEL Normaalne õhurõhk- 760 mmHg Hüdrosfäär- 0,23% Maa massist Maailmameri- Maa pinda katkematu kihina katvat hüdrosfääri osa( Sinna hulka ei kuulu järved). Vaikne-, Atlandi-, India ookean ja Põhja-Jäämeri ja Lõuna-Jäämeri Mandrilaava ehk self- mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt
lõhke. Puuduseks on nende madal kuumakindlus ja suur joonpaisumidtegur. 13. Põrandamastiks kujutab endast vedelat, polümeeri sisaldavat pastat, millest valatakse monoliitseid põrandaid. Polümeer- mastiksipõranda pasta koosneb mingi sünteetilise vaigu, vesiemulsioonist, pulbrilisest täiteainest ja pigmendist. 14. Hermeetikud kujutavad endast kleepuvaid pastasid, millega täidetakse mitmesuguseid vuuke ja pragusid, võivad olla paisuvad ja mittepaisuvad. 15. Peamised vahtplastide liigid: Vahtpolüstürool on suhtelisel jäik materjal, kaetakse sageli paberiga. Vahtpolüvinüülkroriid võib olla jäik ja elastne. Mipoor on valge materjal. Vahtpolüuretaan- võib olla jäik ja elastne. 15. Sooja- ja heliisolatsioonimaterjalid 1. Materjalid jagatakse isoleeriva pinna temp. järgi: Materjalid jahedate pindade (hoonete piirdekonstruktsioonid) isoleerimiseks. Materjalid kuumade pindade(katlad, boilerid, kuumad torud jne)isoleerimiseks. 2
Dobsoni ühik – vastab kokkusurutud osoonikihi paksusele (mm) merepinna tasemel normaalrõhule (1 atm) temperatuuril 0 °C; 3 mm paksune osoonikiht vastab 300 DU-le. VÕRDLUS: kogu õhuhapnik võtaks enda alla samadel tingimustel 5,5 km ja kogu atmosfäär moodustaks vaid 8,8 km paksuse kihi Osoonikihti kahjustavad: fluori-, broomi- ja klooriühendid (CFC, HCFC), mida kasutatakse külmutusseadmetes, aerosoolpakendites, vahtplastide ja lahustite tootmises N 2O UV-kiirgus Osoonikiht kahjustub nende ühendite koostoimel Osooniauk – osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Osooni keemilist hävimist stratosfääris põhjustavad farmaatsiatööstuses ja külmutusseadmetes kasutatavad fluori-, broomi- ja klooriühendid (nn freoonid). Osooniaugud on tekkinud pidevalt aastast 1979 ja on sellest ajast kasvanud. Iga ultraviolettkiirguse maapinale
erandlikult 300...350 0C · suhteliselt madal tugevus vahelduval koormamisel · suhteliselt kiire vananemine s.o madal pikaealisus. Valguse, temperatuuri ja gaaside mõjul materjalide omadused halvenevad; materjal on vana kui tugevus või elastsus on vähenenud 15...30% · põlevus (peaaegu kõik plastid lagunevad 300...400 0C juures) · toksilisus võib avalduda valmistamise käigus kui ka tootes ning põletamisel. Tihedus on enamikel plastmassidel 900...1500kg/m3, harva kuni 2200kg/m3. Vahtplastide tihedus on 20...200kg/m3. Metallide ja kivimaterjalidega võrreldes on plastmassid suhteliselt kerged. Tugevus on plastmassidel väga erinev ja sõltub suurel määral täitematerjalist. Kiulise ja kihilise täiteainega plastmassid on väga tugevad (ületavad puidu tugevust). Kõiga sagedamini kontrollitakse plastmassidel paindetugevust. Kõvadus sõltub samuti vaigust ja täitematerjalist. See võib erinevatel plastmassidel olla mitmekordse erinevusega
Keevitatakse kuuma õhujoaga. 52. Tähtsamad polümeeride liigid. Polüetüleen (PE) saadakse gaasilise etüleeni polümeerimisel. Tahke, valge, rasvasena tunduv aine, kerge, elastne ka madalatel temperatuuridel. Termoplastne vaik, sulab 100- 115kraadi C juures. Kas. torude ja kilematerjalide tootmisel. Polüstürool (PS) on värvusetu vedeliku sürooli polümeerimise saadus. Tahke, läbipaistev, termoplastne vaik, habras materjal. Kas. seinakatteplaatide, vahtplastide, värvide valmistamisel jne. Polüakrülaat saadakse akrüülhappe polümeerimisel. Läbipaistev, klaasja struktuuriga termoplastne vaik ( orgaaniline klaas). Kas. klaasi asendajana, valgustite valmistamisel, värvide sideainena jne. Polüvinüülkloriid (PVC) (vinüülplast) saadakse gaasilisest vinüülkloriidist. Valge või kollakas pulber, mida kasutatakse plastifitseeritud või plastifitseerimata kujul. Polüvinüülatsetaat (PVA) vinüülatsetaadi polümeerimisel
annaabi.ee 
