Ta väidab, et iga inimene on võimeline tegema ainult ühte liiki tööd. Siit siis ka vastuolu inimese mitmekesiste tarvete ja piiratud võimete vahel. Selle vastuolu lahendust näeb Platon linna moodustamises, s.o.inimühenduses, kelle vahel on läbi viidud tööjaotus. Igaüks saab tegelda ainult ühe elukutsega. Platon suhtub kaubandusse põlglikult ja tema arvates võivad sellega tegelda välismaalased. Raha vaatleb Platon kui vahetusvahendit ja väärtuse mõõtu. / 1,lk 11/ Aristotelese arvates peab majandusteadus käsitlema üksnes kodumajapidamist, - poliitika aga riiklikku elukorraldust./3/ Sellest lähtudes on Aristotelese arvates olemas kaks teadust: oikonoomia ja krematistika. Oikonoomia all mõistis ta rikkust kui kasulike asjade kogumit, krematistika all aga rikkust kui raha. /1, lk 11/ 4 1.3. Vana-Rooma majandusõpetused
Situatsioonikohane fiskaalpoliitika valitsuse spetsiifilised otsused või tegevused. Kui valitsus suurendab avaliku sektori kulutusi või vähendab makse, eesmärgiks majanduse laiendamine on eksapansiivne fiskaalpoliitika, kui eesmrgiks on majanduse kokkutõmbamine ja valitsus vähendab avaliku sektori kulutusi ja tõstab makse on kitsendav fiskaalpoliitika. 13. Raha ja pangandus Raha likviidne finantsvara, mida kaupade ja teenuste ostmisel aktsepteeritakse kui vahetusvahendit. Bartertehing kaupade ja teenuste omavaheline vahetamine. Intress lisamakse, mida laenuvõtja maksab laenuandjale ja mille võrra tagasimakstav rahasumma on suurem esialgsest laenusummast. Keynesi rahateooria: · Tehingumotiiv soov omada raha, teostamaks igapäevaseid tehinguid. · Ettevaatusmotiiv soov omada raha ettenägematuteks juhtudeks. · Spekulatsioonimotiiv soov omada raha juhuks, kui intressimäär peaks tulevikus tõusma. 14
Defitsiidiga finantseerimine e laenamine. Laenata võib põhimõtteliselt nii sise- kui välismaistelt subjektidelt ja nii avalikkuselt (avalik võlakirjaemissioon) kui konkreetselt subjektilt (nt rahvusvaheliselt valuutafondilt või kommertspangalt). Valitsusepoolne laenamine põhjustab riigivõla. 49. Raha mõiste ja funktsioonid. Raha on vara, mida kaupade ja teenuste ostmisel üldiselt aktsepteeritakse kui vahetusvahendit. Raha funktsioonid: vahetusvahend; väärtusmõõt; maksevahend; akumulatsioonivahend (vara kogumise ja säilitamise vahend). 50. Intress. Intress on lisamakse, mida laenuvõtjad maksavad laenuandjatele ja mille võrra tagasimakstav rahasumma on suurem esialgsest laenusummast. 51. Kommertspankade süsteem ja raha multiplikaator. Kommertspankade peamiseks majanduslikuks funktsiooniks on hoiuste (deposiitide) vastuvõtmine ja laenude andmine
laskma) raha, et finantseerida oma kulutusi, suurendab ta raha pakkumist. See toob kaasa inflatsiooni. 3) Defitsiidiga finantseerimine põhjustab riigi võla kasvu, kuna avalik sektor kulutab kaupadele ja teenustele rohkem kui ta makse on kogunud. 9. Raha mõiste ja funktsioonid. Intress. Kommertspankade süsteem ja raha multiplikaator. Monetaarpoliitika e rahapoliitika mõju majandusele. Raha on likviidne(sularahastatav) finantsvara, mida aksepteeritakse kui vahetusvahendit kaupade ja teenuste ostmisel. Funktsioonid: 1) vahetusvahend 2) väärtusmõõt 3) maksevahend 4) akumulatsioonivahend. (kuhjamine/kogumine) Kommertspankade süsteem: Kommertspankade peamiseks majanduslikuks funktsiooniks on hoiuste (deposiitide) vastuvõtmine ja laenude andmine. Kommertspangad tegutsevad kasumi saamiseks. Kasum tekib väljalaenatud raha intressi (panga tulu) ja hoiusele võetud laenu intressi (panga kulu) vahest. Siin tuleb aga arvestada asjaoluga, et kuigi pangad
raha kulutanud. Probleem leidub ka seal, et paljud teadlased leiavad, et praegune põlvkonda jätab laenu tulevastele põlvedele. See oleneb sellest, kas laenatud on investeerimise eesmärgil või jooksvate kulutuste katteks. Kui riigivõlg on suur võib riigi valuuta kaotada oma väärtust(kui rahaturud arvavad nii) Raha ja pangandus(109-116) Raha on väga likviidne finantsvara, mida kaupade ja teenuste ostmisel üldiselt aktsepteeritakse kui vahetusvahendit. Tahal on mitmed funktsioonid: · Vahetusvahend · Väärtusmõõt · Maksevahend · Akumulatsioonivahend Raha on bartervahetuse alternatiiv Bartertehingu korra vahetatakse kauou ja teenuseid omavahel. Rahapakkumine Rahamass on rahahulk ringluses, kuhu ei kuulu kommertspankades olevad summad.Rahapakkumise ameltikukt mõõduks on rahaagregaadud. Eestis: · MI-ehk kitsas rahapakkumine = sularaha majanduses + residentide nõudmiseni
kaupadele ja teenustele rohkem, kui ta makse on kogunud. Riigivõlg võib olla sisemine või välimine, olenevalt sellest, kust raha on laenatud. RIIGIVÕLG Defitsiit on tihedalt seotud riigivõlaga, kuna riigivõlg on akumulleerunud defitsiitide summa. Raha ja pangandus RAHA JA ARHA FUNKTSIOONID Raha on väga likviidne finantsvara, mida kaupade ja teenuste ostmisel üldiselt aktsepteeritakse kui vahetusvahendit. Rahal on mitmeid funktsioone, ta on · Vahetusvahend- raha kui vahetusvahenid kasutamine teeb kaupade ja teenuste vahetamise võimalikuks ilma bartertehinguteta. · Väärtusmõõt- raha kui väärtusmõõt võimaldab hinnata väärstust. Kui kaubaühiku väärtus on väljendatud rahas, võib seda otse võrrelda teiste hüviste väärtustega. · Maksevahend- raha kui maksevahend. Selles funktsioonis võimaldab raha kaupade müüki krediiti.
Ta võrdub kogutoodangu muutuse ja kasutatava ressursikoguse muutuse jagatisega. Piirtulu on firma kogutulu muutus, mille põhjuseks on täiendava tooteühiku müümine. Ta võrdub kogutulu muutuse ja müügikoguse muutuse jagatisega. Püsikulu on kulu, mis ei muutu, kui firma lühiperioodil oma tootmismahtu muudab. Püsiressurss on selline firma poolt kasutatav tootmistegur , mille suurust firma lühiperioodil muuta ei saa. Raha on likviidne finantsvara, mida aktsepteeritakse kui vahetusvahendit kaupade ja teenuste ostmisel. Raha funktsioonid on vahetusvahend, väärtusemõõt, maksevahend ja akumulatsioonivahend. Rent on tasu maa (loodusressursside) kasutamise eest. 39 Ressursid on kõik vahendid ( maa, töö, kapital), mida kasutatakse kaupade valmistamiseks ja teenuste osutamiseks. Nimetatakse ka tootmisteguriteks.
annaabi.ee 
