Tuumareaktsioonid Seoseenergia ja tuumafüüsika keemiline reaktsioon · keemiline reaktsioon, ühtede ainete keemiline muundumine teisteks, lähteaineist koostise ja omaduste poolest erinevaiks aineiks (reaktsioonisaadusteks). · Reaktsioonis katkevad senised ja tekivad uued keemilised sidemed. Lahustes toimuvad vahetusreaktsioonid kulgevad rasklahustuva või kerglenduva aine, nõrga elektrolüüdi või kompleksühendi tekke suunas. · Iga keemilise elemendi omadused määratakse selle elemendi aatomi tuuma poolt. · Keemilise reaktsiooni käigus ei ole võimalik tuuma mõjutada. · Lihtsa keemilise reaktsiooni käigus ei suuda me anda tuumale piisavalt energiat. · Küllaldase energia olemasolul võivad tuumad · Ühineda · Ümber korralduda · Laguneda Neid protsesse nimetatakse
5) Vähemaktiivsete metallide karbonaatide lagunemine kuumutamisel 9. REAKTSIOONIDE LIIGID · Ühinemisreaktsioonid on reaktsioonid, kus kahe aine ühinemisel tekib üks uus aine · Lagunemisreaktsioonid on reaktsioonid, kus ühe aine lagunemisel tekib kaks või enam uut ainet · Asendusreaktsioonid on reaktsioonid, kus lihtaine aatomid asendavad liitaine koostisesse kuuluvaid aatomeid · Vahetusreaktsioonid on reaktsioonid, kui kahest liitainest moodustub koostisosade vahetumise tulemusena kaks uut liitainet 10. ALUSELISTE OKSIIDIDE KEEMILISED OMADUSED 1) Reageerimine hapetega 2) Reageerimine veega 3) Reageerimine happeliste oksiididega 11. HAPPELISTE OKSIIDIDE KEEMILISED OMADUSED 1) Reageerimine alustega 2) Reageerimine veega 3) Reageerimine aluseliste oksiididega 12. AMFOTEERSETE OKSIIDIDE KEEMILISED OMADUSED 1) Reageerimine hapetega
lahustumatud hüdroksiidid. 8. hape happeline H2SO3 H2O + SO2 oksiid + vesi H2CO3 H2O + CO2 Lagunevad mitmed hapnikhapped. Reaktsioonid 9. sool + sool sool + Na2SO4 + BaCl2 BaSO4 + 2 NaCl elektrolüütide sool 2 KI + Pb(NO3)2 PbI2 + 2 KNO3 lahustes vahetusreaktsioonid 10. alus + sool alus + 2 NaOH + CuSO4 Na2SO4 + Cu(OH)2 (sarnased laengud nö sool vahetavad kohad!) 3 Ca(OH)2 + Fe2(SO4)3 2 Fe(OH)3 + 3 CaSO4 Reaktsioonid tüübist 9. ja 10. toimuvad siis, kui mõlemad lähteained lahustuvad vees ja (lisaks alus+hape vähemalt üks saadustest sadeneb. reaktsioonile) 11
Divesiniksulfiidhape H2S Sulfiid Lämmastikhape HNO3 Nitraat Väävelhape H2SO4 Sulfaat Väävlishape H2SO3 Sulfit Süsihape H2CO3 Karbonaat Fosforhape H3PO4 Fosfaat ! Happe oksüdatsiooniastme laengu saame leida vesiniku aatomite arvu järgi happe molekulis. · Reaktsioonid: Aktiivne metall + vesi = hüdroksiid + vesinik Aktiivse metallioksiid + vesi = hüdroksiid Mittemetallioksiid + vesi = hape Metallioksiid + mittemetallioksiid = sool + vahetusreaktsioonid. · Metallide pingerida: Lahjendatud sool ja väävelhappega reageerivad vaid need metallid, mis asuvad pingereas vesinikust vasakul. 2HCl + Mg = MgCl2 + H2 H2So4 + Cu =/= Kui metall reageerib soolaga siis iga eelnev metall tõrjub talle järgneva metalli soolalahusest välja ( üksikmetall peab olema eespool pingereas, et reaktsioon toimiks). Zn + FeCl2 = ZnCl2 + Fe2 Fe + ZnCl2 =/=
lahustumatud hüdroksiidid. 8. hape happeline H2SO3 H2O + SO2 oksiid + vesi H2CO3 H2O + CO2 Lagunevad mitmed hapnikhapped. Reaktsioonid 9. sool + sool sool + Na2SO4 + BaCl2 BaSO4 + 2 NaCl elektrolüütide sool 2 KI + Pb(NO3)2 PbI2 + 2 KNO3 lahustes vahetusreaktsioonid 10. alus + sool alus + 2 NaOH + CuSO4 Na2SO4 + Cu(OH)2 (sarnased laengud nö sool vahetavad kohad!) 3 Ca(OH)2 + Fe2(SO4)3 2 Fe(OH)3 + 3 CaSO4 Reaktsioonid tüübist 9. ja 10. toimuvad siis, kui mõlemad lähteained lahustuvad vees ja (lisaks alus+hape vähemalt üks saadustest sadeneb. reaktsioonile) 11
lahustumatud hüdroksiidid. 8. hape happeline H2SO3 H2O + SO2 oksiid + vesi H2CO3 H2O + CO2 Lagunevad mitmed hapnikhapped. Reaktsioonid 9. sool + sool sool + Na2SO4 + BaCl2 BaSO4↓ + 2 NaCl elektrolüütide sool 2 KI + Pb(NO3)2 PbI2↓ + 2 KNO3 lahustes – vahetusreaktsioonid 10. alus + sool alus + 2 NaOH + CuSO4 Na2SO4 + Cu(OH)2↓ (sarnased laengud nö sool 3 Ca(OH)2 + Fe2(SO4)3 2 Fe(OH)3↓ + 3 vahetavad kohad!) CaSO4 Reaktsioonid tüübist 9. ja 10. toimuvad siis, kui mõlemad lähteained lahustuvad vees ja (lisaks alus+hape vähemalt üks saadustest sadeneb. reaktsioonile) 11
halogeenidega e halogeenimine, pürolüüs, põlemine). · Alkaanid on hüdrofoobsed nad ei lahtustu vees. · Alkaanid on veesty kergemad (< 1g/cm³) · Alkaanid on organismile mürgised (vedelad, gaasilised, tahked pole mürgised). · Alkaanid põlevad hästi. · Alkaanid ei reageeri kergest iteiste ainetega. Reaktsioonid toimuvad eritingumistgel (rõhk, temperatuur, katalüsaator, kiirgus) Toimuvad vahetusreaktsioonid halogeenidega. 1.ETAPP: CH4 + Cl2 CClH3 + HCl 2.ETAPP: CClH3 + Cl2 CCl2H2 + HCl · Alkaanid võivad olla gaasilised (C1 C4); vedelikud (C5 C15); tahked (C16 ... ) 13. ARVUTUSÜLESANDED reakstsiooi võrrandi järgi. VIHIKUS!!! 14. Mis vahe on taastuvatel ja taastumatutel kütustel? Näited. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on geolooglises minevikus elanud organismide jäänused (nafta, kivisüsi, põlevkivi).
Reag. veega (mitte k0ik) S02+H20- Reag. sooladega (tugevam bape tôrjub 4. Reag. sooladega (tekib Sade) H2SO] . Reag. alustega . Reag. aluseliste oksiididega nargema soolast válja) KCl+AgNO;-AgC114KN03 NB! Vahetusreaktsioonid kulg•wad uni kui tekib: as vesi Sade.
(NH4)2SO4 +2KOH = 2NH3 + 2H2O + K2SO4 Soolad, nende omadused Soolad on kõik tugevad elektrolüüdid ja on oma lahustunud osas täielikult dissotsieerunud ioonideks Asendusreaktsioonid Aktiivsem metall tõrjub vähemaktiivse soola vesilahusest välja (pingerida) 2Al + 3CuSO4 = Al2(SO4)3 + 3Cu 2Al0 + 3Cu2+ = 2Al3+ + 3Cu0 seega alumiinium oksüdeerub (on redutseerija) Al 0 - 3e = Al3+ ja vaskioon redutseerub (on oksüdeerija) Cu 2+ +2e = Cu0 Ioonireaktsioonid "vahetusreaktsioonid" SOOL + HAPE SOOL+ALUS (leelis) SOOL +SOOL Kulgevad (või ei kulge ) vastavalt ioonireaktsioonide kulgemise tingimustele NaCl + AgNO3 = NaNO3+ AgCl (sade) Ag+ + Cl- = AgCl CuSO4 + Al(OH)3 ei reageeri, sest alumiiniumhüdroksiid ei lahustu vees CuSO4 + Ca(OH)2 = CaSO4 (sade) + Cu(OH)2 (sade) - lühike ioonivõrrand siin mõttetu Amfoteersed hüdroksiidid, nende omadused
sulamistemp. On kõrge 35) leelismetall-IA rühma metallid 36) siirdemetall- B-rühma metallid 37) poolmetall-aine, mis on nii metal kui ka mittemetall 38) halogeen-7A rühma elemendid 39) kalkogeen-6A rühma elemendid 40) eksotermiline r.-energia eraldub /H<0 41) vahetusreaktsioon-Vahetusreaktsioon on kahe või rohkema ioonilise ühendi vahel toimuv reaktsioon milles vahetatakse ioone. Vahetusreaktsioonid kulgevad lõpuni siis, kui üks reaktsioonisaadustest on: · rasklahustuv ühend sade (lahustuvuse tabel) · gaas · vesi · kompleksühend 42) asendusreaktsioon-keemiline reaktsioon, mille tulemusena keemilise ühendi molekulis ühe keemilise elemendi aatomid asenduvad teise omadega 43) leekreaktsioon- võimaldavad tõestada mõningaid elemente, mille aatomitel on võime saata kõrgel temperatuuril välja iseloomulikku valguskiirgust
Jahu seismisel, vananemisel kuni 12 kuu jooksul tema omadused paranevad: rasvhapete oksüdatsioonil moodustuvad hüdroperoksiidid karotinoidid oksüdeeruvad sai saab valgem, kuid suureneb ka pätsi maht ja paraneb tekstuur. Valmitajatena kasutati persulfaate, KJO3, viimasel ajal peamiselt askorbiinhapet (AA). Taigna mahu ja hüdrateerituse määravad valkude hüdrateeritus ja disulfiidsidemed. Tugeva mehhaanilise töötlemise käigus toimuvad vahetusreaktsioonid lähestikku asuvate sulfhüdrüülrühmade vahel ja gluteniiniahelad seostuvad ulatuslikumalt. Need reaktsioonid vajavad madalmolekulaarset sulfhüdrüülühendit, milleks jahus on glutatioon. (GSH, Glu-Cys- Gly). Valmitajad toimivad vabade sulfhüdrüülrühmade oksüdeerijatena andes disulfiide või sulfonaate. Askorbiinhape oksüdeerub jahus oleva askorbaataksüdaasi toimel dehüdroaskorbiinhappeks ja see omakorda oksüdeerib dehüdrogenaasi toimel glutatiooni
tulemusel üks nendest ioonidest jääb ülekaalu (happeliseks / aluseliseks) CH3COONa+H2O=NaOH++CH3COO-+H+ Al(NO3)3+ H2O= AlOH2++H++3NO3- SnCl2+H2O=SnOH++H++2Cl- ZnCl2+H2O=ZnOH++H++2Cl- Na2CO3+H2O=2Na++HCO3-+OH- Al2(SO4)3+H2O=AlOH2++H++3SO42- NaCl+H2O=Na++Cl-+H++OH- Na3PO4+H2O=3Na++HPO42-+OH- NaCl+H2O=Na++Cl-+H++OH- Hüdrolüüsi ei toimu, sest tugev hape ja tugev alus moodustavad neutraalse keskkonna. 19.Vahetusreaktsioonid ja nende kulgemise tingimused. Vahetusreaktsiooni võrrand ELLÜ alusel, kui üks tingimustest on täidetud toimub reaktsioon lõpuni: · Kui tekib sade · Eraldub gaas · Tekib vähedissotseeruv ühend (H2O, H2S, H2CO3) 20.Vahetusreaktsiooni võrrandite esitusviisid (molekulaarsel, ioonilisel ja ioonilisel taandkujul). Näited. Pb(NO3) + 2KI PbI2 + 2KNO3 Pb2+ + 2NO3- + 2K+ + 2I2- PbI + 2K+ + 2NO3- Pb2+2I- PbI2 21.Ainete keemiline analüüs ja selle praktiline vajadus
Zn2++SO42-+2 H++ 2OH- Zn(OH)2 + 2H++ SO42- Zn2++ 2OH- Zn(OH)2 Hüdrolüüsunud soola lahusel on happeline reaktsioon ( H+) 3. Tugevast happest ja tugevast alusest moodustunud sool Na2SO4 + H2O 2Na++SO42-+ 2H++2OH Hüdrolüüsi ei toimu, sest tugev hape ja tugev alus dissotsieeruvad mõlemad väga hästi ja ei teki võimalust vähe dissotsieeruvate ühendite tekkeks ( vahetusreaktsiooni toimumise tingimus). Kuna hüdrolüüsi ei teki on nende soolade lahused neutraalsed. 62. vahetusreaktsioonid ja nende kulgemise tingimused. Vahetusreaktsioon on kahe või rohkema ioonilise ühendi vahel toimuv reaktsioon milles vahetatakse ioone. Vahetusreaktsioonid kulgevad lõpuni siis, kui üks reaktsioonisaadustest on: · rasklahustuv ühend sade (lahustuvuse tabel) · gaas · vesi · kompleksühend 63. vahetusreaktsiooni võrrandite esitusviis. vahetavad anioonid Pb(NO3)2 + 2KJ PbJ2 () + 23 vahetavad katioonid Ei ole selles kindel.!!
Pb(IV)-ühenditest on olulisemad Pb(SO4)2 plii(IV)sulfaat ja Pb(CH3COO)4 plii(IV)etanaat, neid saadakse hapestatud lahuste elektrolüüsil. Metallorgaaniline ühend Pb(C2H5)4 tetraetüülplii on väga mürgine kergesti lenduv vedelik, mida kasutati antidetonaatorina mootorikütuste oktaaniarvu tõstmiseks. Tetraetüülplii oli varem üks peamisi ohtliku loodusreostuse allikaid maailmas (tootmine ja kasutamine vähenesid järsult 1990. aastate alguses). Vahetusreaktsioonid lahustes: Reaktsioonid 9. sool + sool sool Na2SO4 + BaCl2 BaSO4↓ + 2 NaCl elektrolüütide + sool 2 KI + Pb(NO3)2 PbI2↓ + 2 KNO3 lahustes – vahetusreaktsio onid (sarnased 10. alus + sool alus 2 NaOH + CuSO4 Na2SO4 + Cu(OH)2↓ laengud nö + sool vahetavad 3 Ca(OH)2 + Fe2(SO4)3 2 Fe(OH)3↓ + kohad!) 3 CaSO4
(3) Alfa-ketoglutaraadi taandav amineerimine glutamaadiks | glutamaadi dehüdrogenaas. 2. Imetajatele asendamatud aminohapped: (8+2): Ile, Leu, Lys, Met, Phe, Thr, Trp, Val + Arg, His. Aminohapete biosünteesi perekonnad (5-1): Histidiin kulub 5-fosfribosüül-PP ja ATP perekonda Transamineerimisreaktsioonid on vahetusreaktsioonid, milles vaba ammooniumi ei teki. Ensüüme, mis katalüüsivad neid reaktsioone, nim aminotransferaasideks e transaminaasideks. Üldjuhtudel toimub lämmastiku ülekanne ühe aminohappe molekulist teise. Kõige levinum lämmastiku doonor on glutamaat, kuna ta on seotud glutamaadi dehüdrogenaasi kaudu lämmastikuga anorgaanilises maailmas. Aromaatseid aminohappeid (Phe, Tyr, Trp) sünteesitakse korismaadist. 3. Aminohapete degradatsioon
Liigid: 1 Mehaaniline muld toimib filtrina 2 Füüsikaline molekulide sidumine mullaosakeste pinnalt 3 Keemiline mullas kulgevate reaktsioonide tagajärjel tekivad kerglahustuvatest ühenditest raskesti lahustuvad ühendid, mid sadestuvad mullas 4 Bioloogiline (nt mikroorganismidesse on seotud ühendid) 5 Füüsikalis-keemiline ehk asendusneelamine kõige põhilisem taimedele. Vahetusreaktsioonid. 6. Mulla puhverdusvôime. Mulla võime vastu panna ükskõik millise teguri poolt esile toodud reaktsioonimuutusele. 7. *Lämmastik keskkonnas. Lämmastikuringe. Bioloogiline lämmastiku sidumine. (§6.11.1, 6.11.2) Lämmastikuallikad: Atmosfääri vaba molekulaarne lämmastik N2, Mullas olevad orgaanilised ja anorgaanilised ühendid ammooniumsoolad, nitraadid ja orgaaniline valklämmastik (kõdunemata taimsed ja loomsed osad).
Igas järgmises astmes toimub dissotsiatsioon oluliselt nõrgemini. Kaheprootonilised happed on näiteks H SO , H CO ja H S, kolmeprootoniline on H PO . 2 4 2 3 2 3 4 9) REAKTSIOONID ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSTES · ELEKTROLÜÜDID on ained, mille vesilahused juhivad elektrit, sest need ained on lagunenud ioonideks. · REAKTSIOONID ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSTES on vahetusreaktsioonid, mille käigus vahetatakse ioone. Vahetusreaktsioon kulgeb lõpuni, kui 1) tekib sade (ml) 2) eraldub gaas 3) tekib nõrgem el.l (alus, hape) l + l -> ml + l 5 l + l <- -> l + l molekulaarvõrrand ioonvõrrand taandatud ioonvõrrand nt: AgNO3 + NaCl -> AgCl + NaNO3 Ag + NO3 + Na + Cl -> AgCl (ml) + Na + NO3 Ag + Cl -> AgCl
annaabi.ee 
