Euroopa Majandus- ja Rahaliidu liikmeks saamiseks ja euroalaga liitumiseks peavad ühisraha mittekasutavad Euroopa Liidu liikmesriigid osalema eelnevalt vähemalt kaks aastat vahetuskursimehhanismis ja viima oma majandusnäitajad vastavusse Maastrichti kriteeriumitega. Kriteeriumid, mis on Eesti poolt täidetud, on seesugused : valitsussektori eelarve on püsinud tasakaalulähedane , Eesti ühines vahetuskursimehhanismiga võttes kohustuse hoida krooni kurss fikseerituna. Krooni kurss on seega olnud tolle perioodi jooksul stabiilne. Kuid probleeme võib tekkida kiire majamduskasvu ja hinnatasemete ühtlustumise tingimustes võib mureks osutuda vaid hinnastabiilsuse kriteeriumi täitmine. Väikse riigivõla ja hea eelarvepositsiooni põhjal on Euroopa Komisjon avaldanud arvamust, et Eestil ei tohiks olla probleeme intressimäära kriteeriumi täitmisega
nende edasilükkamine tähendaks tagasilööki europlaanides ja põhjustaks ühiskonnas suuremat segadust ja pingeid. Vahetuskursi kriteeriumi korral peab riik vähemalt kaks aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM II ( Exchange Rate Mechanism II ) ja hoidma oma valuuta vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. Liikmesriikidel pole lubatud ERM II's valitud keskkurssi devalveerida. Vastav kriteerium on Eesti jaoks olnud kõige jõukohasem ja stabiilsem. Eesti ühines vahetuskursimehhanismiga ERM II 2004. aasta 28.juunil peatselt pärast astumist Euroopa Liitu ( Vabariigi Valitsus juuni 2009, 6). See näitab varajast ettenägelikku suunda vahetuskursi kriteeriumi täitmiseks. ERM II-ga ühinemisel võttis Eesti endale kohustuse hoida krooni kurss fikseerituna euro suhtes ( 1 EUR=15,6466 EEK) ja sellega on Eesti suurepäraselt hakkama saanud. Aastate jooksul on vastav kurss püsinud stabiilselt muutumatuna ja sellega on täidetud vahetuskursi kriteerium
Viimastel aastatel on nende arvukus kahanenud kunagiselt 18 000-lt umbes 3000-ni. Põhjus on tõenäoliselt see, et soolajärved ei saa enam talviti täiendavat vett piisavalt ja jäävad tasapisi kuivaks Üks Küprosele iseloomulik röövlind on haugaskotkas. Seda liiki kohtab ka Lõuna-Euroopas ja Aafrikas. Teinekord võib näha ka raisakotkast Muflon Majandus Rahaühik on alates 2008. aastast euro, enne seda oli see nael (CYP). 29. aprillil 2005 liitus Küprose nael vahetuskursimehhanismiga ERM II. Peeti kinni naela keskmise kursi standardsest fluktuatsioonist pluss-miinus 15%. Vaatamata Küprose poliitilistele porbleemidele on turumajandus teinud alates 1974. aastast saarel märgatavaid edusamme. Majanduslik suunitlus on pöördunud põllumajanduselt teenuste ja kergetööstuse poole. Küpros on ka populaarne turismiriik. 2000.2005. aasta keskmine majanduskasv on 3,4%, sama perioodi keskmine inflatsioon 3,1% ja töötus 3,3 %.
a. hakkas Eestis kehtima Eesti krooni asemel euro.9 9http://muuseum.eestipank.ee/et/eesti-raha-ajalugu#kroon2 10 2.6. Euro 2011-... Euro kui maailmavaluuta kasutuselevõtt annab Eesti majandusele ja Eesti inimestele kindlust. Euro toetab meie majanduse stabiilsust, lihtsustab kaubandussuhteid paljude Euroopa Liidu riikidega ning teadvustab Eestit maailma ühe mõjukama majanduspiirkonna osana. Vahetult pärast Euroopa Liidu liikmeks saamist 2004. aastal ühines Eesti vahetuskursimehhanismiga ERM2, mis on euroalaga ühinemise teine etapp. Kolmas etapp majandus- ja rahaliidu täisliikmesuse saamisel on euro kasutuselevõtt. Pikka aega ei õnnestunud Eestil kõrge inflatsioonitaseme tõttu lähenemiskriteeriumidele vastata. See sai teoks 1. jaanuaril 2011, kui Eesti oli täitnud selleks vajalikud tingimused. Alates euro kasutuselevõtmisest fikseeriti Eesti krooni kurss euro suhtes 1 EUR = 15, 6466 EEK. Alates 1
põhivabadust: 1)kaupade 2)teenuste 3)kapitali ja 4)tööjõu vaba liikumise põhimõtted ühenduse territooriumil., 1990-Schengeni leping-Belgia,Holland,Luksenburg,Prantsusmaa, Saksamaa loobusid omavahelisest piirikontrollist. 1992-majandus ja rahaliidu loomine(maastr9ichtis euroopa liidu lepinguga), 1995-Austria,Rootsi, Soome Eesti tee euroni: 14.09.2003-rahvaküsitlusel otsustab eesti rahvas saada EL liikmeks, 01.05.2004- eesti ühineb EL-ga,28.06.2004-eesti, leedu, sloveenia ühinevad vahetuskursimehhanismiga erm2:1)eek sidumine euroga, 2)oma valuuta hoidmine stabiilsena, 3)maastrichti kriteeriumite täitmine, 01.01.2011 võeti kasutusele euro 18.Rahapoliitika ülekandemehhanismi olemus(selgitus intressikanali näitel) Rahapoliitika ülekandemehhanismi all mõistetakse viisi, kuidas keskpanga rahapoliitiliste sammude-nt intresside või rahapakkumise muutumise-mõju kandub majandusse edasi. 19. Euroopa stabiilsusmehhanismide olemus ja toimimise põhimõte.
Euroopa riigid, kus kasutatakse eurot: Monaco, San Marino ja Vatikani Linnriik, Andorra, Montenegro ja Kosovo Ülemeredepartemangud, -territooriumid ja -saared, mis kuuluvad euroala riikidele või on nendega seotud: Guadeloupe, Prantsuse Guajaana, Mayotte, Réunion, Saint-Pierre ja Miquelon ning Prantsuse Antarktilised ja Lõunaalad. Miks ei ole kõik Euroopa Liitu kuuluvad riigid eurot kasutusele võtnud? Euroalaga liitumiseks peavad kõik riigid eelnevalt olema liitunud vahetuskursimehhanismiga ERM2, kus nad peavad osalema vähemalt kaks aastat. Seejärel hinnatakse riikide majanduse ja õiguskeskkonna vastavust euroala nõuetele. Lisaks kaheteistkümnele euroala riigile on veel seitse Euroopa Liidu riiki, sealhulgas Eesti, juba ERM2 liikmed. Seega peaks euroala laienema lähema viie aasta jooksul mitme riigi võrra. KUST ON VÕIMALIK LEIDA LISAINFORMATSIOONI EURO TULEKU KOHTA EESTIS? Kas ja kus on võimalik lugeda Eesti eurole ülemineku plaani?
a. leidis aset sündmus, mida planeeriti juba ajal, mil Eesti Vabariik liitus Euroopa Liiduga - Eestismaal võeti kasutusele Euroopa ühisvaluuta euro. Kuigi Eesti ühines Euroopa Liiduga juba 1.mail 2004.a., läks vajalike tingimuste täitmisega aega veel kuus aastat. Eestis ühisvaluuta kasutuselevõtmise otsustusprotsess lõpes 13.juuni 2010.a. Eurole ülemineku praktilised ettevalmistused algasid tegelikkuses aga juba enne liitumist Euroopa Liiduga. 28. juunil 2004 liitus Eesti vahetuskursimehhanismiga ERM II (Exchange Rate Mechanism II) mis on euroalaga ühinemisele eelnev süsteem vahetuskursi stabiilsuse tagamiseks. Pärast ERM II liitumist on Euroopa komisjon ja Euroopa keskpank hinnanud Eesti valmisolekut euroalaga liitumiseks, neljal korral. Viimased lähenemisaruanded avaldati mais 2010.a., ning nende kohaselt täitis Eesti kõik euroalaga liitumiseks vajalikud kriteeriumid, s.o vahetuskursi,
Euroopa Liidu riikidega ning teadvustab Eestit kui ühe maailma mõjukama majanduspiirkonna osana. Eurole üleminekul muutub reisimine mugavamaks ning vähenevad valuutavahetuskulud. Meie riigi euro poole pürgimise protsess on olnud pikk. 2003. aasta sügisel toimunud referendumil kiideti heaks otsus ühineda Euroopa Liiduga, mis tähendas ka toetust liitumisele euroalaga. Vahetult pärast EL-i liikmeks saamist ühines Eesti vahetuskursimehhanismiga ERM", mis nn ,,ooteruum" euroalaga ühinemiseks. Selles osalemise ajal tuleb täita eouroala liikmeks saamise eelduseks olevad Maastrichti kriteeriumid. Kolmandaks tuli meil kasutusele võtta euro, mis on nüüdseks teostatud. Eesti kroon on kogu käibeperioodi vältel jälginud alguses Saksa marga ja hiljem euro väärtust. Kindla kursi ja euroga seotuse tõttu ei toonud krooni asendamine 21
annaabi.ee 
