Masinaruumist ahtrisse- Mehanism- Navigatsioonisild- Nimetatakse pardaks- Nöör(ei kasutata laeval)-/ Ots(taimsest materjalist köis)- Piim- Piimide peale- Peatekk- Peamasin- / Plaadistus- Põhi-- Raadioruum/kamber- Reeling-// Rool- Rooliruum/kamber- Sektsioon- Sektsioonide vahel on veekindlad vaheseinad- Sõuvõll- Sõuvõlli otsas- Sõukruvi- Tala-- Tekk- Teki pealisehitised- Topeltpõhi- Topeltpõhja vahel- Tross(metallist köis)- Trümm(id)-() Umbreeling- Vahel- Vahetekk- Varustus-/ Vedelikumahuti-() Veekindlad vaheseinad- Väline plaadistus- Vöör- Vööris- Vöörist ahtrisse- Vöörtääv- Vöörpiik(1.sekts vööris)- Vöörpiigis- Ülatekk- Ümber peateki-
26. Liin- линия. 72. Tõstuk-подъемник. 27. Võrk- Сеть(-ka) 73. Laadur-погрузчик. 28. Alumine tekk- нижняя палуба. 74. Transportöör/lint-транскртер. 29. Ülemine tekk- верхняя палуба. 75. Jõuseadmed-силовая устнавка. 30. Peatekk- главная палуба. 76. Ankruseade- якорное устройство. 31. Vahetekk- 77. Ballastsisüst.- балластная система. 32. Masinaruum- машинное отделение. 78. Veevarustusesüst.- сист. водоснабжечия. 33. Lastiruum-грузовой трюм. 79. Reoveesüst- сточная cuct. 34. Peamasin- главный машина. 80. Korsten-трубa. 35. Abimasin- вспомогательная машина. 81. Laeva nimi-название судна. 36
kõrguse. Vastav metsalastimärk kantakse laeva pardale Plimsolli kettast ahtri poole (Joon. 4.5.). Joon. 4.5a. Kokkuleppeliselt võivad vahetekiga (või mitme vahetekiga) laevad kasutada kahe erisuguse registertonnaaziga konversioonisüsteemi, mis annab neile kaks erinevat mõõdukirja. N.n. teise seisundi korral loetakse peatekils mitte laeva ülatekk vaid vahetekk ja lähtudes sellest määratakse laeva GT ja NT. Vastav vabapardamärk, mida sel juhul nimetatakse tonnaazimärgiks kantakse laeva pardale Plimsolli kettast ahtri poole (Tahvel 4.II ja Joon. 4.6.) 5 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus
Need avad on ette nähtud lasti ja varustuse laadimiseks horisontaalmeetodil, reisijate peale- ja mahakäimiseks, ka lootsi pardale võtmiseks. Suletakse ühe- või kahepoolsete luukidega. Suletud avad peavad olema veetihedad. Selle tagavad servadele paigutatud kummitihendid. Lukustussüsteem on väiksemate pardaluukide korral juhitav käsitsi, kuid suuremad suletakse hüdraulikaseadmete abil, mida täiendavad käsitsi pandavad sulgurid. Joon. 9.37. Pardaluuk. 1- ülatekk, 2- vahetekk, 3- piim, 4- knii, 5- luuk suletuna, 6- luuk laeva sisse avatuna, 7- hüdrosilinder, 8- paksendusriba. Uksed. Uksed jagatakse asukoha järgi sisemisteks ja välimisteks. 20 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004.
..370 tonni. Lastimisel pukseeritakse lihtrid laeva juurde, kus kuni 500-tonnine laeva pukk-kraana tõstab lihtrid pesadesse Horisontaallaadimisega laevad e. ro-ro-laevad võimaldavad väga kiiresti lastida-lossida laeva vööri või ahtri aparellidenkaudu. Aparell on laevast kaile väljaulatuv tugev ja lai kaldtee Laeva sisemisi kaldteid nimetatakse rampideks. Treilerid lastitakse avaratele tekkidele siserampide (või tõstetakse liftiga) kaudu Sageli on treileriteki lae all allalastav vahetekk, nn. sõiduautotekk, autoplatvorm. Last kinnitatakse rihmade või kettide abil. Vöörisirm e. visor ja põrkevahesein ning tugevdatud Ro-ro-laevad võtavad ülemisele tekile konteinerilasti 3. Puistlastilaevad e. bulkerid, maagiveolaevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus Puistlastlaevad e balkerid. Ühetekilised, s.o. vahetekkideta (või teatud puhkudel ainult osaliste vahetekkidega) ning suurte ja avarate lastiruumidega.
erisuguse registertonnaažiga konversioonisüsteemi, mis annab neile kaks erinevat mõõdukirja. N.n. teise seisundi korral loetakse peatekiks mitte laeva ülatekk vaid 22 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. vahetekk ja lähtudes sellest määratakse laeva registermahutavus (registermahutavusest käsitatakse selles teemas hiljem). Vastav vabapardamärk, mida sel juhul nimetatakse tonnaažimärgiks (Joon. 3.28) kantakse laeva pardale Plimsolli kettast ahtri poole. Joon. 3.28. 3.4 Käikuvus. Käikuvus on laeva võime liikuda vees ettenähtud kiirusega temale rakendatud liikuma- paneva jõu mõjul.
vööri ja ahtri aparellide (bow or stern ramps) kaudu. Aparell on laevast kaile väljaulatuv tugev ja lai kaldatee, laeva sisemisi kaldateid nimetatakse rampideks. Need laevad ilmusid eelmise sajandi 60-ndate aastate algul ja kaubakäive kiirenes oluliselt. Eriti kasutusel liinikaubalaevadel. Treilereid lastitakse avaratele tekkidele siserampide kaudu. Alumist lastitekki nimetatakse treileritekiks. Sageli on treileriteki lae all allalastav vahetekk, nn. sõiduautotekk. Lasti kinnitatakse rihmade või kettide abil. Vöörisirm e. visor ja põrkevahesien ning tugevdatud uksed nii vööris kui ahtris peavad tagama laeva ekspluatatsiooni ohutuse. Ro-ro-laevad võtavad ka ülemisele tekile konteinerlasti ja leaval on üks või mitu rampi konteinerite lastimiseks sisetekile. 8. Merendusorganisatsioonid, rahvusvahelised konventsioonid. Mõõdukiri. Vabaparda märgistus.
lastida-lossida laeva vööri või ahtri aparellide (bow or stern ramps) kaudu. Aparell on laevast kaile väljaulatuv tugev ja lai kaldtee, laeva sisemisi kaldteid nimetatakse rampideks. Need laevad ilmusid eelmise sajandi 60-ndate aastate algul ja kaubakäive kiirenes oluliselt. Eriti hinnatud on see süsteem liinikaubavedudel. Treilerid lastitakse avaratele tekkidele siserampide kaudu. Alumist lastitekki nimetatakse treileritekiks. Sageli on treileriteki lae all allalastav vahetekk, nn. sõiduautotekk. Last kinnitatakse rihmade või kettide abil. Vöörisirm e. visor ja põrkevahesein ning tugevdatud uksed nii vööris kui ahtris peavad tagama laeva ekspluatatsiooni ohutuse. RO-RO-laevad võtavad ka ülemisele tekile konteinerilasti ja laeval on üks või mitu rampi konteinerite lastimiseks sisetekile. Tankerid Tankerid on vedellasti transpordilaevad. Peamiseks vedellastiks on toornafta. Tankerite alaliigid on: toornaftatankerid lühend CC (Crude carriers);
lossida laeva vööri või ahtri aparellide (bow or stern ramps) kaudu. Aparell on laevast kaile väljaulatuv tugev ja lai kaldtee, laeva sisemisi kaldteid nimetatakse rampideks. Need laevad ilmusid eelmise sajandi 60-ndate aastate algul ja kaubakäive kiirenes oluliselt. Eriti hinnatud on see süsteem liinikaubavedudel. Treilerid lastitakse avaratele tekkidele siserampide kaudu. Alumist lastitekki nimetatakse treileritekiks. Sageli on treileriteki lae all allalastav vahetekk, nn. sõiduautotekk. Last kinnitatakse rihmade või kettide abil. Vöörisirm e. visor ja põrkevahesein ning tugevdatud uksed nii vööris kui ahtris peavad tagama laeva ekspluatatsiooni ohutuse. RO-RO-laevad võtavad ka ülemisele tekile konteinerilasti ja laeval on üks või mitu rampi konteinerite lastimiseks sisetekile. Tankerid Tankerid on vedellasti transpordilaevad. Peamiseks vedellastiks on toornafta. Tankerite alaliigid on: toornaftatankerid lühend CC (Crude carriers);
lastida-lossida laeva vööri või ahtri aparellide (bow or stern ramps) kaudu. Aparell on laevast kaile väljaulatuv tugev ja lai kaldtee, laeva sisemisi kaldteid nimetatakse rampideks. Need laevad ilmusid eelmise sajandi 60-ndate aastate algul ja kaubakäive kiirenes oluliselt. Eriti hinnatud on see süsteem liinikaubavedudel. Treilerid lastitakse avaratele tekkidele siserampide kaudu. Alumist lastitekki nimetatakse treileritekiks. Sageli on treileriteki lae all allalastav vahetekk, nn. sõiduautotekk. Last kinnitatakse rihmade või kettide abil. Vöörisirm e. visor ja põrkevahesein ning tugevdatud uksed nii vööris kui ahtris peavad tagama laeva ekspluatatsiooni ohutuse. RO-RO-laevad võtavad ka ülemisele tekile konteinerilasti ja laeval on üks või mitu rampi konteinerite lastimiseks sisetekile. Tankerid Tankerid on vedellasti transpordilaevad. Peamiseks vedellastiks on toornafta. Tankerite alaliigid on: toornaftatankerid lühend CC (Crude carriers);
annaabi.ee 
