Mesopotaamias aga arvati, et pärast surma ootab kõiki rõõmutu oleskelu sünges allmaailmas. Ka kõik jumalate karistused pidid kätte tulema juba siinpoolses elus. Sellepärast lootsid mesopotaamlased elada võimalikult kaua ja õnnelikult. Mesopotaamia religioon oli aga rahvapärasem, jumalad olid lihtinimestele lähemal. Mesopotaamias ei peetud kuningaid, erinevalt Egiptusest, jumalateks, nad olid ülempreestritena vaid inimliku ja jumaliku maailma vahetalitajad ja neile ei pööratud nii palju tähelepanu. Egiptuses oli aga vaaraodel väga suur tähtsus, kuna neid võidi pidada ka 1 jumalateks. Siiski oli mõlemas riigis usk tihedalt seotud riigivõimuga, sest valitseja põhjendas ja kinnitas jumalate maise asemiku juhipositsiooni. Religiooniga püüti rahvast kontrollida. Sarnane on mõlema riigi usundite juures ka preestrite tähtsus. Nemad tegelesid
mitu ja seksuaalsuhteid ka oma teenijatega. Usk oli tähtsal kohal nii Mesopotaamias kui ka Egiptuses. Mesopotaamia ja Egiptuse usut leiab palju sarnasusi näiteks oli usk seotud riigivõimuga. Egiptuses oli jumalaid väga palju ja egiptlaste jaoks ei olnud tähtis usut aru saada vaid karta ja kummardada kõikki jumalaid. Kui Egiptuses peeti jumalaid kuningateks siis Mesopotaamias olid nad inimliku ja jumaliku maailma vahetalitajad. Samuti oli egiptlaste jaoks küllaltki oluline surmajärgus, nad arvasid, et peale surma inimene jätkab oma elu juhul kui ta keha säilib. Seevastu mesopotaamlased ei pööranud surmajärgsusele suuremat tähelepanu. Nii Egiptuse kui ka Mesopotaamai kiri arenes välja piltkirjast. Mesopotaamias arenes kiilkiri, mis vajutati savitahvlitele. Võrreldes Egiptusega oli Mesopotaamias kirjaoskajaid
preestrid, kelle kirjapanekutel põhineb ka meie ettekujutus toonaste inimeste uskumustest. Siingi käisid müüdid ja õpetused sageli üksteisele vastu ning nende ühtlustamisele ei pööratud suuremat tähelepanu. Samuti kui Egiptuses, oli ka Mesopotaamias usk seotud riigivõimuga, põhjendas ja kinnitas valitseja ka jumalate asemiku juhtpositsiooni. Erinevusena, ei peetud Mesopotaamias kuningaidjumalateks, nad olid riigi ülempreestrina vaid inimliku ja jumaliku maailma vahetalitajad. Sellest tulenevalt, ei pööratud siinsetes uskumustes kuningale kaugeltki nii suur tähelepanu. Mesopotaamia religioon oli mõneti rahvapärasem. Anu Taevajumal, jumalate isa. Enlil Tuule-,tormi-,vihma- ja piksejumal. Tõeline jumalate kuningas. Ea Maa-aluste vete ja sügavuste isand. Samas Päikesejumal, jumalate kohtumõistja, inimlike seaduste kaitsja. Istar Taeva kuninganna, sugulise asrmastuse ja viljakuse kehastaja.
meie ettekujutus toonaste inimeste uskumustest. Müüdid ja õpetused käisid sageli üksteisele vastu ja nende ühtlustamisele ei pööratud suuremat tähelepanu, nagu ka Egiptuses. Usk oli seotud riigivõimuga, põhjendas valitseja kui jumalate maise asemiku juhtpositsiooni. Erinev Egiptusega oli, et Mesopotaamias ei peetud kuningaid jumalateks, nad olid riigi ülempreestrina vaid inimliku ja jumaliku maailma vahetalitajad. Seega ei pööratud kuningale kaugeltki nii suurt tähelepanu nagu Egiptuse religioonis. Mesopotaamia jumalad olid peaaegu eranditult inimesekujulised. Nad olid inimlikud, inimestest erinesid nad vaid oma surematuse ja vägevusega. Mesopotaamia jumalkond tipnes kolme suure meesjumalaga - taevajumal Anu oli jumalate isa; tema poeg Enlil oli tormi-, vihma- ja piksejumal; Enlili poeg või vend, maa-aluste vete ja sügavuste isand Ea. Jumalate seas oli tähtis koht taevakehadel
Foorum oli nii rahvakoosolekute kui ka kauplemise paik. Hommikust peale tungles seal rahvahulk. Jõukad ärimehed tulid sinna oma asju ajama, seal tegutsesid rahavahetajad, liigkasuvõtjad, vahetalitajad ja nõustajad, kaubeldi soosingu, klientide ja rahaga... Seal toimusid ka tähtsate isikute matused ja liikusid ringi linna kuulsaimad kodanikud. Kella kahe paiku pärast keskpäeva, kui ametiasutused suleti, muutus väljak üha rahvarohkemaks. Vanasti kuulutati foorumil asetsevates hoonetes välja
Organisatsiooni sisene suhtekorraldus · Organisatsioon vajab, et töötajad mõistaksid, mida neilt oodatakse sisekomm. aitab neile seda edastada. · Sisekomm. on iga juhtkonna liikme vastutusala tegevdirektorist allüksuse juhi ning nõunikuni. · Tootmispersonal eelistab kuulda uudiseid oma otseselt ülemuselt. 10 · Keskastme juhid peaks olema pigem vahetalitajad kui info blokeerijad. · Loovtöötajaid ning spetsialiste peaks käsitlema ettevaatlikumalt. · Eelistatum on kasutada meediamiksi (intranet, väljaanded, audio jm) kui ühte vahendit. · Oluline on luua kahe-suunaline tagasiside süsteem. 11
Triumfikaari püstitati kuulsatele väejuhtidele ja suurte võitude tähistamiseks. Tuntuim on keiser Titusele pühendatud Tituse Triumfikaar Roomas. Roomlastel õnnestus hästi ka suurte väljakute kujundamine. Neid nimetati foorumiteks. Foorum oli nii rahvakoosolekute kui ka kauplemise paik. Hommikust peale tungles seal rahvahulk. Jõukad ärimehed tulid sinna oma asju ajama, seal tegutsesid rahavahetajad, liigkasuvõtjad, vahetalitajad ja nõustajad, kaubeldi soosingu, klientide ja rahaga... Seal toimusid ka tähtsate isikute matused ja liikusid ringi linna kuulsaimad kodanikud. Kella kahe paiku pärast keskpäeva, kui ametiasutused suleti, muutus väljak üha rahvarohkemaks. Vanasti kuulutati foorumil asetsevates hoonetes välja seadusi, peeti kohut, korraldati valimisi ja usulisi ning ilmalikke kombetalitlusi. Pidustuste ajaks püstitati foorumile rajatised mängude ja etenduste korraldamiseks;
Biblio bauperum (ladin. k.) vaeste piibel. Need olid märkide kogumid sakraalehitiste sise- ja väliskülgedel. Naiivne keskaja inimene nägi imet ka seal, kus seda tegelikult ei olnud. Märgid õpetavad eetikat, kelleks saada. Rõhub müstikat. Rist on kiriku põhisümbol. Inimesed kannavad eri märke oma kaelas. Et mälu paremini töötaks, kasutatakse palvehelmeid e. roosikrantsi. Tekkis pühakute kultus, lastele hakati andma pühakute nimesid. Pühakud olid vahetalitajad Jumala ja inimeste vahel. Keskaegne kirik on puupüsti rahvast täis. Jutlustajad on väga oluline grupp õpetajaid keskajal. Heade jutlustajate jutluse ajal kukuvad inimesed põlvili, nutavad ja on ekstaasis. Toimib suuline mälu. Jutt läheb kelleltki kellelegi. Koolide kõrval oli nii talu- kui linnalaste harimisel olulisel kohal rahvapedagoogika. Eluks ja tööks vajalikud oskused õppis talulaps täiskasvanute kõrvalt erilise koolituseta.
annaabi.ee 
