kõrverakkude eritis lihtsalt kõrvetav. Katterakkude vahel paiknevad ärritusi vastuvõtvad närvirakud. Sisemises rakukihis on samuti epiteellihasrakud, kuid nendel on erinevalt väliskihi epiteellihasrakkudest mitu viburit. Viburid on vajalikud kehaõõnes oleva toidu segamiseks. Sisemises rakukihis on veel näärmerakud. Nende ülesandeks on eritada kehaõõnde seedenõresid. Juhuks, kui hüdra keha peaks vigastatud saama, on erilised varurakud- vaherakud, mis vigastuste korral hakkavad tootma uusi kõrve-, epiteellihas-, närvi- ja sugurakke. Hüdrade pikkus on 0,5 mm- 3 m. Hüdrasid on kahte sorti: polüübina ja meduusina. Hüdrade polüüp on toru või karikakujuline, tal on lihtne avar siseõõs. Hüdrad paljunevad pungudes. Kasutatud kirjandus 1. http://www.miksike.ee/elehed/8kl ass/Loomad/Kristelilehed/8-6-4- 1.htm 2. Dorling Kindersley "Looduse Entsüklopeedia" Tallinn 1999 3. Eneke nr
Üleminukepiteel rakud kuupjad, välimises kihis ümarad. Venimisvõime o Kuseteedes Väldib uriini tagasiimendumist Mitmekihiline kuupepiteel kaks rakurida o Higinäärmete juhades Absorptsioon, sekretsioon Mitmekihiline silinderepiteel o Isaskusitis, suuremates näärmejuhades Sekretsioon, absorptsioon, kaitse Mitmerealine ripsepiteel ripsrakud, karikrakud, basaalrakud, vaherakud o Hingamisteedes peamiselt Lima eritamine, tolmu eemaldamine, imendumine 6. Nimetatud katteepiteelid tunda ära pildil ja osata näidata koe elemente: Ühekihiline silinderepiteel peensooles Mitmekihiline sarvestunud lameepiteel sõrmenahas Mitmerealine ripsepiteel trahheas 7. Näärmeepiteel: karikraku ehitus, esinemine organismis, ülesanded, tunda ära pildil Karikrakk
Ohjab emaka kontraktsioon, seega on raseduse oluline säilitaja. Intensiivistab ka üldist ainevahetust. Nad on naissuguhormoonid, ovulatsiooni pidurdajad. Androgeenid e. meessuguhormoonid, kutsutakse ka steroidideks. Tähtsaim meessuguhormoon on 2 testosteroon, mida valmistavad peamiselt munandite vaherakud. Testosteroon mõjutab seemnerakkude moodustamist munandites ja sekundaarsete sootunnuste ilmnemist. Tüümus e. harkeelund Asetseb rinnaõõnes rinnakupideme taga. Tal eristatakse 2 sagarat, mis on ühendatud sidekoe varal. Sagarad koosnevad sagarikest, milles leidub rohkesti lümfoidset kude ja epitelioidseid saarekesi. Lümfoidne kude, milles valmivad lümfotsüüdid, areneb lõplikult välja 5.eluaastaks. Näärme absoluutne mass
Laktogeenid e. Piimahormoonid. Gestageenid: kutsutakse veel ka kollaskehahormoonideks. Olulisemaks gestageeniks on progesteroon, mis kutsub esile sekretsioonifaasi. Ohjab emaka kontraktsioon, seega on raseduse oluline säilitaja. Intensiivistab ka üldist ainevahetust. Nad on naissuguhormoonid, ovulatsiooni pidurdajad. Androgeenid e. meessuguhormoonid, kutsutakse ka steroidideks. Tähtsaim meessuguhormoon on testosteroon, mida valmistavad peamiselt munandite vaherakud. Testosteroon mõjutab seemnerakkude moodustamist munandites ja sekundaarsete sootunnuste ilmnemist. Tüümus e. harkeelund- Asetseb rinnaõõnes rinnakupideme taga. Tal eristatakse 2 sagarat, mis on ühendatud sidekoe varal. Sagarad koosnevad sagarikest, milles leidub 1 rohkesti lümfoidset kude ja epitelioidseid saarekesi. Lümfoidne kude, milles
Vahendavad ka väljaspoolt tulevaid androgeenseid signaale arenevatele seemnerakkudele. Ülesandeks on hoolitseda seemnerakkude kasvamise, arengu ja küpsemise eest. Kinnituvad basaalmembraanile, tekitavad vere-testise barjääri. Spermatogeense tsükli staadiumides sekreteerivad Sertoli rakud mitmesuguseid spetsiifilisi valke, nagu ABP (androgeeni siduv valk), tsükliline valk 2, transferriin ja tseruloplasmiid. Seemnetorukeste ümber paiknevad vaherakud, millest tähtsaimad on Leydigi rakud, mille ülesandeks on meessuguhormoonide tootmine (testosteroon ja oksüdotsiin). Leydigi rakud vahendavad endokriinseid signaale. Paiknevad vääniliste seemnetorukeste vahel. Müoidsed rakud ehk peritubulaarsed epiteelrakud tekitavad seemnetorukestes peristaltikat, mis on vajalik spermatiidide vabanemiseks sertoli rakku. Mis on vere-testise barjäär, mis on selle roll?
parathormooni sekretsiooni vereplasma kaltsiumisisalduse langus. Kaltsioniin on parathormooni antagonist. · Sugunäärmed. Munandid ja munasarjad. Mees- ja naissuguhormoonid. Oviaar-menstruaaltsükkel Steroidid, mis moodustuvad mehe ja naise sugunäärmete spetsialiseerunud rakkudes. *Mees- sugunäärmeteks on munandid e. testised, milles esineb erinevaid ülesandeid täitvaid rakkude kogumeid, põhifunktsiooniks seemnerakkude e. spermatosoidide tootmine. Testistes on Leydigi interstitsiaal- e vaherakud (sisesekretoorse funkts), milles tekkiv testosteroon mõjutab Sertoli rakke. Testeosterooni retseptorid on teistes kudedes üle organismi. T funkts. on mehe sugunäärmete arengu ja sekund. sootunnuste väljakujunemine ja teistel androgeenidel anaboolne e. valgusünteesi soodustav toime(meestel suurem lihasmass). Androgeenid stimuleerivad erütropoeesi, T seostatakse ka psüühika erijooni(agressiivsus).T produkts. suureneb hüppeliselt puberteedieas(kõrge suht. kõrges eas)
parenhüümi moodustavad rohkearvulised tubuloalveolaarsed prostatanäärmed, mille juhad avanevad isaskusistisse Analoogsed näärmed esinevad ka eesnäärme hajusosas Eesnäärmekeha on kaetud õhukese sidekoelise kapsliga, mis jätkub organisse tungiva sagarikevahelise silelihasrakke sisaldava sidekoena Kõrged limatootvad rakud moodustavad näärmete lõpposa, nende vahel paiknevad madalad vaherakud, näärmete viimajuhad on kaetud mitmerealise prismaatilise epiteeliga Näärmete vahel paikneb kohev kiudsidekude ja hulgaliselt suuri silelihasrakkude kimpe Iga nääre ja sagarik on ümbritsetud piki ja ringjalt orienteeritud silelihasrakkudega, mille kokkutõmbumise tulemusena väljutatakse prostatast näärmete värvitut sekreeti – sekreet nt vedeldab ejakulaati EMASSUGUORGANITE ÜLDISELOOMUSTUS
Testosteroon omakorda indutseerib Sertoli rakkusid edendama spermatogeneesi. Spermatogeneesi soodustab ka follitropiin e folliikuleid stimuleeriv hormoon(FH), mis seondub otse Sertoli rakkudega stimuleerides rakusiseste andrigeensete retseptorite sünteesi. MEESSUGUHORMOONID Meesuguhormoonid ehk androgeenid(steroidid) valmivad munadites, neerupealisekoores ja naistel mõnel määral ka munasarjades. Olulisim meessuguhormoon on testosteroon, mida valmistavad peamiselt munandite vaherakud. Peamiselt testosterroni toimel tekivad ja arenevad mehel: - Primaarsed sootunnused Suguelundid: munandid, suguti, seemnerakud - Sekundaarsed tunnused Laiad õlad, kitsad puusad, tugevad lihased, habe, kõri(madalam hääl), tugavm nahk, häbemekarvad kiiluna nabani, sagedane kiilaspäisus. OVULATSIOON Teeka ja granuloosa rakud valmistavad peamiselt östrogeene, mis tekitab emaka limaskesta proliferatsioonifaasi. Viiendaks prenataalse arengu kuuks on oogoone 7 miljonit
Kaltsioniin on parathormooni antagonist. · Sugunäärmed. Munandid ja munasarjad. Mees- ja naissuguhormoonid. Oviaar-menstruaaltsükkel Steroidid, mis moodustuvad mehe ja naise sugunäärmete spetsialiseerunud rakkudes. *Mees-sugunäärmeteks on munandid e. testised, milles esineb erinevaid ülesandeid täitvaid rakkude kogumeid, põhifunktsiooniks seemnerakkude e. spermatosoidide tootmine. Testistes on Leydigi interstitsiaal- e vaherakud (sisesekretoorse funkts), milles tekkiv testosteroon mõjutab Sertoli rakke. Testeosterooni retseptorid on teistes kudedes üle organismi. T funkts. on mehe sugunäärmete arengu ja sekund. sootunnuste väljakujunemine ja teistel androgeenidel anaboolne e. valgusünteesi soodustav toime(meestel suurem lihasmass). Androgeenid stimuleerivad erütropoeesi, T seostatakse ka psüühika erijooni(agressiivsus).T produkts. suureneb hüppeliselt puberteedieas(kõrge suht. kõrges eas)