juuni Võnnu lahing · 18.30. november Krivasoo lahing. · 28. November Joala lahing Tähtsamad väejuhid : · Johan Pitka · Karl Partsi · Anton Irv . · Hans Kalmi · Mattias Ekströmi · Andres Larka · Karl Parts · Aleksander Tõnisson 5) Tulemus : Sõda lõpes sellega , et lõppes enamlaste viimane katse vallutada Narvat . Kell 10.30 j õustus vaherahukokkulepe. 6) Tagajärg : Sõlmiti Tartu rahuleping. Allikad : · www.hot.ee/vabadussõda · http://et.wikipedia.org/wiki/Vabaduss%C3%B5da
operatsioon ja algas Eesti vägede tagasitõmbumine Ingerimaalt. 18.–30. november – eestlased pidasid ägedaid kaitselahinguid Ingerimaal ja toimus Krivasoo lahing. 5. detsember – Tartus taasalustati rahuläbirääkimisi Nõukogude Venemaaga. dets. - ägedad lahingud Narva rindel, enamlased üritasid taas Narvat vallutada 30. detsember – lõppes enamlaste viimane katse vallutada Narvat. 31. detsember – sõlmiti vaherahu. 3. jaan. 1920 kell 10.30 jõustus vaherahukokkulepe. 2. veebruar 1920 – sõlmiti Tartu rahu. Vabadussõda nõudis Eesti poolel umbes 5000 inimelu, vastase kaotused ei ole teada Abivägi Soome vabatahtlikud Rootsi ja Taani vabatahtlikud Välisabi Inglismaalt – dets. 1918 saabus Tallinna reidile Inglise laevastik, kes tõi relvi ja sõjavarustust USA andis humanitaarabi
Eesti vägede tagasitõmbumine Ingerimaalt. 18.30. november eestlased pidasid ägedaid kaitselahinguid Ingerimaal ja toimus Krivasoo lahing. 5. detsember Tartus taasalustati rahuläbirääkimisi Nõukogude Venemaaga. dets. - ägedad lahingud Narva rindel, enamlased üritasid taas Narvat vallutada 30. detsember lõppes enamlaste viimane katse vallutada Narvat. 31. detsember sõlmiti vaherahu. · 3. jaan. 1920 kell 10.30 jõustus vaherahukokkulepe. · 2. veebruar 1920 sõlmiti Tartu rahu. Eestlasi abistasid · Soome vabatahtlikud (Soome Põhjapojad) · Rootsi ja Taani vabatahtlikud · Välisabi Inglismaalt dets. 1918 saabus Tallinna reidile Inglise laevastik, kes tarnis relvi ja sõjavarustust · USA andis humanitaarabi Eesti Vabadussõja juhid Kindralleitnant Johan Laidoner kindralmajor Jaan Soots kontadmiral Johan Pitka
18.–30. november – eestlased pidasid ägedaid kaitselahinguid Ingerimaal ja toimus Krivasoo lahing. 5. detsember – Tartus taasalustati rahuläbirääkimisi Nõukogude Venemaaga. dets. - ägedad lahingud Narva rindel, enamlased üritasid taas Narvat vallutada 30. detsember – lõppes enamlaste viimane katse vallutada Narvat. 31. detsember – sõlmiti vaherahu. • 3. jaan. 1920 kell 10.30 jõustus vaherahukokkulepe. • 2. veebruar 1920 – sõlmiti Tartu rahu. • Vabadussõda nõudis Eesti poolel umbes 5000 inimelu, vastase kaotused ei ole teada Eestlasi abistasid • Soome vabatahtlikud (Soome Põhjapojad) • Rootsi ja Taani vabatahtlikud • Välisabi Inglismaalt – dets. 1918 saabus Tallinna reidile Inglise laevastik, kes tarnis relvi ja sõjavarustust • USA andis humanitaarabi
moratoorium,katkestati keskmaarakettide paigutamine NSVL Euroopa osa territooriumile; 1987- saavutati kahe üliriigi vahel kokkulepe kesk-ja läbimaarakettide järkjärgulise likvideerimise kohta;NSVL hakkas oma vägesid maailma eri paikadest ära tooma:1985-afganistaanist,1987- mongooliast,1988-NSVL väed, Vietnami ja Kuuba üksused hakkasid lahkuma Kambodzast ja Poolast,1990-Ungarist ja Tsehhoslovakkiast,1991-poolast;1988-saavutati vaherahukokkulepe Nicaragua sõdivate poolte vahel. 1945-Tuumajastu algus. 1957-Kontinentidevaheline rakett.1958- Algasid läbirääkimise tuumalrevastuse piiramise üle.1963-Tuumarelva katsetuste osalise keelustamiseleping. 1969-Algasid läbirääkimised strateegilise relvastuse piiramise üle. 1973- Algasid läbirääkimise relvastuse ja relvajõudude vähendamise üle Kesk-Euroopas. 1981-Aögasid läbirääkimised relvastuse ja relvajõudude vähendamise üle. 1983-Strateegine kaitsealgatus.
Eesti väed jõudsid Jekabpilsi. · 6. juuni Landeswehr vallutas Võnnu. Sõja kulg 1919 · 14. detsember Johannes Herm ülendati kaptenleitnandiks. · 29. detsember kindralmajor Aleksander Tõnisson sai Viru rinde juhatajaks. · 30. detsember lõppes enamlaste viimane katse vallutada Narvat. · 31. detsember sõlmiti vaherahu. Sõja kulg 1920 · 3. jaanuar kell 10.30 jõustus vaherahukokkulepe. · 2. veebruar sõlmiti Tartu rahu. · 30. märts vahetati Tartu rahu ratifitseerimiskirjad, millega see jõustus. · Tartu rahuga lõppes sõjategevus Venemaa vastu. Soomusrong · Soomusrong oli lahingutegevuseks kohandatud raudteerong, millel oli soomustatud
· 21. september Johan Pitka ülendati kontradmiralks. · 28. november Eesti Merejõudude juhatajaks sai tervislikel põhjustel lahkunud Johan Pitka asemel mereväeleitnant Johannes Herm. · 5. detsember Tartus taasalustati rahuläbirääkimisi Nõukogude Venemaaga. · 14. detsember Johannes Herm ülendati kaptenleitnandiks. · 29. detsember kindralmajor Aleksander Tõnisson sai Viru rinde juhatajaks. · 31. detsember sõlmiti vaherahukokkulepe. 1920 · 3. jaanuar kell 10.30 jõustus vaherahukokkulepe. · 2. veebruar sõlmiti Tartu rahu. 18 Lisa 2. Pildid Joon. 1. 150mm suurtükk Joon. 2. Soomusauto ,,Kalewipoeg" 19 Joon. 3. Rasketank ,,Wahtula" Joon 4. Soomusrong nr.2 20
Pitka asemel mereväeleitnant Johannes Herm. · 5. detsember Tartus taasalustati rahuläbirääkimisi Nõukogude Venemaaga. · 14. detsember Johannes Herm ülendati kaptenleitnandiks. · 29. detsember kindralmajor Aleksander Tõnisson sai Viru rinde juhatajaks. · 30. detsember lõppes enamlaste viimane katse vallutada Narvat. · 31. detsember sõlmiti vaherahu 1920 · 3. jaanuar kell 10.30 jõustus vaherahukokkulepe. · 2. veebruar sõlmiti Tartu rahu. · 30. märts vahetati Tartu rahu ratifitseerimiskirjad, millega see jõustus. 13 Kasutatud kirjandus 1) http://et.wikipedia.org/wiki/Landesveeri_s%C3%B5da 2) http://et.wikipedia.org/wiki/Vabaduss%C3%B5da 3) http://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_rahu 14
28. november Eesti Merejõudude juhatajaks sai tervislikel põhjustel lahkunud Johan Pitka asemel mereväeleitnant Johannes Herm. 5. detsember Tartus taasalustati rahuläbirääkimisi Nõukogude Venemaaga. 14. detsember Johannes Herm ülendati kaptenleitnandiks. 29. detsember kindralmajor Aleksander Tõnisson sai Viru rinde juhatajaks. 30. detsember lõppes enamlaste viimane katse vallutada Narvat. 31. detsember sõlmiti vaherahu. 1920 3. jaanuar kell 10.30 jõustus vaherahukokkulepe. 2. veebruar sõlmiti Tartu rahu. 30. märts vahetati Tartu rahu ratifitseerimiskirjad, millega see jõustus JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS Kõige enam faktilisi teateid ülestõusu kohta annab XIV sajandi keskpaiku kirjutatud kroonika, mida praegu tunneme Liivimaa noorema riimkroonika nime all .Põhjalikumalt hakkas Renneri kroonikat uurima Tallinnast pärit Konstantin Höhlbaum , kes tollal õppis Göttingeni ülikoolis nimeka saksa kodaniku ajaloolase Georg
Sai ka selgeks, mis oli Ryti eraviisilise kirja põhjuseks- teatas Hitlerile, et Soome ei sõlmi separaatrahu enda nimel isiklikult. Nüüd, kui Ryti oli tagasi astunud, võis Mannerheim tema lubadusest loobuda ja seda ka tegi. Algasid dipl konsult NL esindajatega. 5.sept-ks lõppes rindel tulevahetus mõlema poole kokkuleppel, Moskvasse suundus uuesti soomlaste ametlik delegatsioon eesotsas tollase peaministri Axel Hackselliga. 16.sept 1944 kirjutati alla Soome ja NL vaheline vaherahukokkulepe. Vaherahutingimused Soome jaoks ikka rängad, pidi rahulduma Talvesõja-järgse piiriga, tõmmates piire tagasi igal pool, eriti rängaks löögiks oli Soome majandusele Petsamo linna kaotus Põhja- Soomes, oli ühelt poolt Soome maagitööstuse keskuseks, teisalt sadamaks, mille kaudu avanes väljapääs Põhja-Jäämerele. Soome kohustus katkestama suhted Sm-ga, rentis 50 a-ks Punaarmeele baasid õhu- ja lennuväe jaoks Porkkala poolsaarel, loobuti Hanko baasist. Oli võimalik takistada
annaabi.ee 
